Tere
Palun heatahtlikke soovitusi, kuhu Euroopa riiki ja piirkonda kinnisvara soetada perekonnal, kuhu kuulub 2 lasteaialast, 1 koolilaps ja kaks kõrgharidusega lapsevanemat.
Kõige olulisem märksõna tänasel päeval TURVALISUS, seejärel sotsiaalsüsteem, hariduse kvaliteet, elukvaliteet, elukallidus. Keelekeskkond ei oma tähtsust.
Kindlasti väldime suurlinnu ja saareriike ning eelistame maapiirkondi, hetkel ei ole finantseelarve oluline, pigem kogume mõtteid, kuhu üldse liikuda, kui selleks tekkib vajadus.
Kõik mõtted ja arutelud oodatud.
Kui pead sõda silmas, siis Albaania kindlasti pakub neutraalse riigina turvalist keskkonda.
Mis me siin ikka omast peast leiutame, kui hulk majandus-, sotsiaal- ja erinevate alade teadlasi-spetsialiste on kokku pannud sellise asja nagu "Inimarengu indeks" (Human Development Index), kus arvesse on võetud tõenäoliselt kõik näitajad, mida sellisel puhul arvesse võtta saab. Kõrgematel positsioonidel ehk parima hinna-kvaliteedisuhtega riikide seas troonivad edetabelis Norra, Iirimaa, Šveits, Island, Saksamaa, Rootsi jne.
Ma ise oleks oma subjektiivse aruga "lambist" pakkunud kõigepealt Hispaaniat või Prantsusmaad, aga need on alles 25. ja 26.kohal. Eesti on paigutatud 29. kohale, ei jäägi eelnevatest praktiliselt maha. Muide "väga kõrge elatustasemega" riikide alla on määratletud pea kõik Euroopa riigid, + mitmed veel mujalt juurde, sealt edasi tulevad "kõrge elatustasemega riigid", peamiselt Aasiast ja endise N-Liidu osariikide seast jne. Kõige nigelama reitinguga terves maailmas on Nigeeria.
Seega kui Euroopa teemaks, siis näikse olevast seis, et "võta üks ja viska teist", ehk vali pigem oma maitse järgi, kas mingit keelt eelistades, mõne kultuuri vastu suuremat sümpaatiat tundes või muud säärast.
Tasub muidugu tähele panna, et hinnangu aluseks on selles riigis töötav ja teeniv inimene, mitte eestlase sissetulekuga Norrasse pageja. Seevastu kujutan elavalt ette, et meie pensioniga elaks inimene Nigeerias kui kuninga kass:)
Paraku on vist ikka nii, et kui Eestis muutub ebaturvaliseks, siis pole enam kuskil eriti turvaline, vähemalt Euroopas.
Siin varasemalt toodud nimekirjas nt Šveitsis on väga kõrged kinnisvara hinnad ka maapiirkondades, palju on riigi kortereid ja maju mida siis kohalikud üürivad ja maapiirkonnas kuulus selle juurde tihti ka meil kunagi populaarne olnud "aiamaa", kõik muidugi rendi eest. Nii rääkis meile vähemalt kohalik giid.
Kõige turvalisem on olla sellisel juhul Eestis, suurlinnadest väljas.
Ukrainas elanike arv: 44miljonit.
Kõik on võimalik, kuid mõistlik oleks võtta ennem Poola kui Baltimaad. Baltimaad oleks sellisel juhul ilma sõda pidamata käes.
Kui nüüd täpsem olla, siis Euroopas kuhu oleks turvaline kolida, Venemaa!? Euroopa piirid ei lõppe Baltimaadega.
Ja kas tõesti arvate, et selline läbikukkumine võimaldab Venemaal kusagile edasi liikuda? Aasta parim nali, Venemaa relvajõud.
Enne kui reaalne oht tekib, on teie väiksemad lapsed juba põhikoolis.
Kui suureks sõjaks läheb ei ole vist nende paarisaja tuhande euro või dollariga ka nendel saartel midagi teha ja kasulikum oleks klaashelmeid kaasa võtta ja seal hakata koos rikaste ja ilusatega varakult teokarpe koguma.
Keelekeskkond omab kõige suuremat tähtsust. Lapsed hakkavad õppima kohalikus keeles ja lapsevanemad peaks selle keele ka omandama, et vähemalt algklassides lapsi aidata.
Järgmisena peaks mõtlema kliima peale, eriti talvise ilma peale.
Sotsiallsüsteem ei tohiks Euroliidus küll elukoha valikul määrav olla perekonnale kes suudab osta kinnisvara ja tõenäoliselt töötab kodus arvutiga. Paljudes riikides töötavad lasteaiad lõunani, algklassides tuleb lastele kooli järgi minna. Eesti moodi käitumist, hommikul seitse laps lasteada ja õhtul kell kuus järgi, on vähestes kohtades.
Kui saareriigid välja jätta siis oleks valikus: Sloveenia, kus saab nii Vahemeres ujuda kui mäesuusatamist harrastada.
Kreeka, kus toit ideaalne või Hispaania mis on suur riik suurte valikutega.
Hispaania kasuks räägib muidugi see, et kogu Ameerika ( v.a. Kanada) oskab seda. Täiskasvanuks saanud lastel suuremad valikud võrreldes Sloveenia keelse haridusega.
Ei taha olla küll irooniline, kuid küsijal mõned asjad pole kooskõlas. Miks on vaja rõhutada et on kõrgharidus ja keel ei oma tähtsust. Keeleoskamatu muulasena ei maksa sinu diplom võõras riigis midagi.
Tuleb alustada nõudepesijana või tualetiteenindajana, kuniks on omandatud riigikeele algtase.
Kas keegi arvab teisiti?
Ka muukeelsed eestimaalased kes on pärit Süüriast, Iraagist, on läbilõige ühiskonnast. Nende hulgas on kindlasti arste, insenere. Kuid kui arhitekt ei oska riigikeeles ehris lahtreid täita või ehitustööde seletuskirja lugeda, seniks tuleb olla kellumees või käruvedaja.
Tailu - sõltub ikka diplomist. Kui omad nt kraadi informaatikas, töökogemust nii teaduses kui erasektoris, siis ei huvita mitte kedagi su kohaliku keele oskus, vaid sind meelitatakse kõige võimalikuga, tule aga ja tööta. Samuti ei ole täheldanud arstidest tualetiteenindajaid, alustad lihtsalt koos medõega, kes inglise keelt valdab ning aitab suhtlust koordineerida, kuni kohaliku keele omandad korralikult.
Tegelikult on nii Eestis kui ka mujal maailmas palju ametikohti, kus saab 100% kaugtööd teha, ehk siis kohalik keel ei oma tõesti suurt tähtsust ja lapsed õpivad üsna kiirelt uue keele selgeks.
Eeldusel, et küsija on just sellise eluvaldkonna esindaja ning tööd ta vähemalt esialgu seal otsima ei hakka, siis mina valiksin midagi Lõuna-Hispaanias. Elu on ok hinnaga, kliima on mõnus (enamus aastast) ja lastesse suhtutakse ülimalt sõbralikult.
Mina alustaks kus Euroopa riigis on kõige suurem lasterööv ja siis vaataks edasi
1. Belgia
2.Luxemburg
3.Inglismaa
4.Saksamaa
5.Küpros
6.Portugal
7.Holland
Island on turvaline
Kui kardad sõja pärast, siis kahjuks Euroopa ei ole turvaline.
Lõuna-Ameerika voi siis moned Aafrika riigid
Mina lisaks siia veel ühe vaate - VESI.
Mõtlen ise samu mõtteid, mis teemaalgataja ja Hispaania on väga südamelähendane, olen seal keskmisest eestlasest kõvasti rohkem viibinud. Aga, lugedes viimaste aastate hispaania ajalehti, siis kostub sealt läbi põud, veepuudus jne.
Seega oleks vaja riiki, mis vastaks kriteeriumitele: Vett vähemalt 30 aastaks, turvaline laste vaates, turvaline sõja vaates, talutava hinnaga kinnisvara, hea üldine elukvaliteet jne.
Siin annab ka vaielda, kui hea kvaliteediga on Rootsi ja Norra ja Shveits, aga mitte Itaalia/Hispaania, siis kuidas viimati nimetatud riikides on keskmine eluiga ääärmiselt kõrge? Järelikult ikkagi midagi on seal hästi, et inimene nii kaua elab...
Aga jah, keeruline küsimus. Tahaks ise ka vastust :) Kaalukauss kaldub ikka Rootsi poole ilmselt, nemad olid ka ainsad Euroopas, kes suutsid ilma suurema draama ja majanduse kollapsita covidiga hakkama saada.
Samad mõtted siinpool, vaataks ikka Euroopast kaugemale. Ladina Ameerika vast. Peruu, Mehhiko - on keegi seal reaalselt elanud? Mehhiko osas ei mõtle Tulumi ja muid kalleid turismipiirkondi. Mis kohad Aafrikas võiks kõne alla tulla?