Algus

Originaal: http://www.loodus.ee/kreeka

Ühel kuumal juulikuu päeval pakkisime asjad kokku, vinnasime hiiglaslikud seljakotid selga ning võtsime Tartu-Riia maantee ääres sisse tüüpilise hääletaja poosi. Esimene autojuht küsis:

"Kuhu minek?"

"Kreekasse", oli vastuseks. Kreeka - iidne Vahemeremaa tulikuuma liiva ja valgete majadega ... sinna me igatsesime.

Kohe Valgas oskasime piiririkkujateks hakata. Lähenesime piiripostile valelt poolt maja ja nooruke piirivalvur tuli isiklikult välja, et näidata meile pisikest roostetanud plekijublakat, mis piiri tähistas. Sellest paigast sai meil igatahes peagi isu otsa, kuna siin tuli meil üldse kõige kauem kogu oma reisi jooksul oodata. Teises suunas sõitvad veoautojuhid tõid aeg-ajalt uusi teateid Poolas maad võtnud sajandi suurima veeuputuse kohta ja kahtlesid sügavalt, kas meid sealt üldse läbi lastakse. Kui siis päev õhtusse kaldus, saime lõpuks ühe hiigelsuure sinise veoauto peale, mis Leetu sõitis.

Tormituulte tuhisedes teeäärsetes pontsakates heinakuhjades - nii möödus Läti. Ööseks jõudsime aga Leetu.