http://www.sulevnurme.org/15/azerbaidjan.htm

Väljavõte blogist
5.05.2018. Kell 22.45. Ganja Hotel. Ganja

/…./

Päeva naelaks kujunes aga hoopis üks erialane maamärk - Ganja Geidar Alijevi Park... See on... See on... See on... üks väga suur park! Parkisime auto ilmselt kõige nurgatagusema sissepääsu juurde, sest sattusime algselt metsarajale, mis lõppes kusagil heki taga. Ent kui üle ja läbi heki (kes kuidas, sõltuvalt seeliku olemasolust) olime roninud, sattusime üüratule seedri- ja männialleele (just – seedri ja männi, aga mitte seedermänni), mida palistasid musterpeenrad, purskkaevud ning udupeened pingid, millel küll ei olnud USB liidest, see-eest aga oli igaühe juures kaunis sambale toetuv tuhatoos. Mööda alleed edasi astudes jõudsime varsti natsionaalsovjetistliku hiigelsammastega chateau tagatrepile. Jah, chateau... Geidar Alijevi Keskus Ganjas... Ma ei saa siinkohal kihule vastu tsiteerida Geidar Alijevi poja ning praeguse presidendi, Ilham Alijevi, kõnet 21. jaanuaril 2014, kui keskus ja park avati (https://en.president.az/articles/10894):

"Exactly two years ago, on 21 January 2012, we laid the foundation of this park. It is a pleasant coincidence that exactly two years later we are celebrating the opening of the park and this majestic center. The establishment of this park and of this center is a major event. It is a magnificent center – a great monument to the memory of the great leader. It documents all the moments, all stages of the great leader’s life and work. At the same time, there are excellent opportunities for conducting international events here.

The establishment of this large park is a miracle. I can say that it is the largest park in Azerbaijan. It covers an area of 450 hectares and is 2 kilometers long. There are all the opportunities for walks and recreation here. A new beautiful area has been created in just two years. I am sure that new residential buildings will be built around this park in the future. There are projects to that effect.

There are several large parks in the world. One of them is the Ganja Park. The Ganja Park is among five biggest parks of the world. This, of course, pleases all of us - not only the people of Ganja but also the people of Azerbaijan in general. The creation of such a huge park and of this center on an empty area in a matter of two years is a sign of love of the people of Ganja for this city. I congratulate you on all these successes.

Landscaping will be carried out here in the future too. Thousands, perhaps even tens of thousands of trees have been planted."

Legend räägib, et park rajati kohta, kuhu vana Alijev juba nõuka ajal oma käega puid oli istutanud... Eelpooltsiteeritud fragment uue kuninga kõnest esitab kõik peamised faktid Aserbaidžaani Versailles' kohta. Maailma viies ja Kaukaasia suurim pargikompleks! Saime sellest päriselt aimu, kui olime ümber maja jõudnud: läikivate kiviplaatidega sillutatud plats, mille keskel kõrgub hiigelsuur Geidar, vaatamas ebamaisel ilmel silmapiirile koonduvat vaadet, mida uduses kauguses lõpetab Triumikaar. Selle kõrval tundub Pariisi Arc de Triumphe mannetu legomajakesena. Hing jääb kinni! Jalutades triumfikaare poole, mis tähistab tegelikult kompleksi peaväravat, jookseb juhe tahtmatult kokku. Kui Versailles's või Marlys käib jutu juurde kontekst, kus peamist rolli mängis ei keegi muu kui Louis XIV – aga see oli juba pea 400 aastat tagasi – siis täna me jalutasime 4 aasta vanuses pargis! Tõepoolest, nagu Waltari kirjutas "Sinuhes", et isegi krokodill Niiluse jões muutub, aga inimene ei muutu. "Suurus" tahab tõestamist ja seepärast, kui muidu ei saa, tuleb tuled põhja alla panna... Kõige selle uskumatu mastaabi juures kohutab enim sellesse kokku segatud kompott: pärsia vaiba motiividega parterpeenrad, antiikstiilis kreeka amfiteater, triumfikaar, neofunksöökla ja parterite kõrval puusaludes ümarpalgist kaevud ning nõiamajad. Jalutades hakkas silm üsna pea märkama ka detaile: ülirohmakalt viimistletud muruservad parterites, lainetavad kõrvalteed, tillukesed räpakalt tehtud ehitusdetailid, mis ikka ja jälle silma jäädes keerutavad üles mälupilte igasugustest nõukaaegsetest Vladimir Ilitši kultuse ehitistest... Suured mullid, väiksed mullid... Marmor, marmor, graniit, marmor... tonnide viisi raha ja tulemus ei ole lõppkokkuvõttes isegi ilus... Triumfikaareni jõudes oli üllatus ja imestus asendunud arusaamatuse ning tüdimusega. Paar kilomeetrit eemal kössitavad tee ääres lahtise kanalisatsiooniga, olematute teedega närused külad ja siis see hullus... Aga teisalt, seda oli vaja näha ning ma ei vingu. Ning muuseas, kohalikule rahvale tundus seal meeldivat - park kihas jalutajatest. Lapsed mängisid mänguväljakul, noorpaarid tegid isa kuju ees pilte, vanahärrad tõmbasid triumfikaare ees oma kella kuuest suitsu, jäätise – ja suhkruvatimüüjad kostitasid naervaid lapsi hea-paremaga. Töötab küll. Kui ma vaid ei oleks lugenud üht artiklit, milles kirjutati, et alles eelmisel aastal pandi kaks noorukit pokri, selle eest, et nad kirjutasid triumfikaarele: "Ei diktaatorlusele"...

Kogu reisikiri: http://www.sulevnurme.org/15/azerbaidjan.htm