Deemonite teepott
2 kommentaari

Pisikeses Kusatsu linnakeses märtsi alguse üllatavalt tihedas lumesajus kõndides jäi mulle ette räigelt roheline kuum lombike, mille juures seisis silt „Deemonite teepott“. Selles kirjanduslikus sõnapaaris on minu meelest ülim täpsus kirjeldamaks seda vanni, mille vesi haiseb kui deemon, on tuline kui tee ja mida tuntakse nime all onsen ehk kuumaveeallikas. [img_assist|nid=50799|title=|desc=|link=node|align=right|width=700|height=467] Deemonite teepott

Tundub, et jaapanlaseks olemise juures on lausa kohustuslik armastada peadpööritavat ja südantpahaksajavat mädamuna meenutavat sulfiidilõhna, sest see meenutab neile seda maa seest välja pulbitsevat valkjat värvi kuuma vett, mille sees on võimalik oma konte ja reumat pehmeks leotada. Kuulsin ise kord selle lehkava aurupilve sees seistes, kuidas üks kõrval olnud jaapanlanna seda vänget haisu, mis mind vägisi salli nina ette sikutama sundis, „maitsvaks onseni-lõhnaks“ nimetas. Aga mitte ainult arusaamatu armastus selle leha järgi, vaid ka maniaakaalne kogus vastavasisulisi telesaateid ja jaapanlaste pidev unistus ennast vähimalgi võimalusel mõnda sellisesse tulikuuma katlasse kasta, annavad tunnistust onsenide lahutamatust osast Jaapani kultuuris. [img_assist|nid=50794|title=|desc=|link=node|align=right|width=700|height=525] Selle loodusliku lombi temperatuur on ligi 90 kraadi ja selles suplevad vaid harilikud kanamunad, mida siis tänu nende mustaks tõmbunud koorele turistidele tonnide kaupa müüa saab (5tk 500 jeeni, soola annavad kah kaasa)

Organiseeritud äritsemine loodusvaradega

Kuigi kuumaveeallikad on vaieldamatult looduse meistritöö, on romantiline kujutluspilt nendest looduslikest vannidest kuskil silmipimestavalt kauni maastiku rüpes siiski liigagi sageli vaid reklaamlehtede toodang. Kuigi Jaapanis eksisteerib neid onsene, mida vaid vähesed teavad ja kuhu pääsemiseks tuleb tunde mägironimise või loodusmatkamisega tegeleda, on neid suhteliselt vähe ja peamiselt näeb selliseid salapaiku vaid tele-ekraani vahendusel. Enamus kuuma vett saadakse maapõuest kätte ikka puuride, torude ja pumpade abil, kust see siis ümbruskonnas asuvatesse majutus- ja vannimõnusid pakkuvate asutuste tehisvannidesse laiali pumbatakse. Ja loomulikult saab selle protsessi käigus maapõue tasuta sooja vee varudest hinnaline kaubaartikkel, mille eest onseni-omanikud vastavalt kogusele kohati üpriski kobedaid summasid välja käima peavad. Hirmsasti tahaks isegi teada, palju maksab onseni-vee liiter ;) [img_assist|nid=50797|title=|desc=|link=node|align=right|width=700|height=467] Onseni-vee puurimise maastik Hakones. Ei midagi romantilist

Kui te kuulete jutte kuulsatest Kusatsu või Beppu onsenidest, siis olgu selgituseks öeldud, et tegu ei ole sugugi ühe kindla asutusega. Onsene nimetatakse piirkonna järgi ja nood piirkonnad on tihedalt täis pikitud hotelle, motelle aga ka lihtsalt avalikke pesemiskohti, mis kõik siis ühte või mitut taolist kuumaveevanni omavad. Ja kuigi vesi on sama, sõltub nende asutuste kvaliteet, nagu ikka, rahasummast, mida te selle kogemuse peale kulutada raatsite. Lihtsamas kohas on see vaid üks vannike kusagil pesuruumis, uhkemal juhul võib aga olla terve vannide-basseinide kompleks, millest osad asuvad otse lahtise taeva all. [img_assist|nid=50804|title=|desc=|link=node|align=right|width=700|height=467] Ka selline võib teie onseni-kogemus olla. Vees sisalduvad mineraalid muudavad kogu ruumi atmosfääri kordades räpasemaks kui tegelik olukord on. Võibolla sellest kunagi hiljem pikemalt, aga hügieeni suhtes tasuks ka Jaapani-suguses modernses riigis mõnel juhul järeleandmisi teha.

Aga just need vabaõhuvannid, mis kannavad eriterminit rotenburo, on onseni-kultuuri ehk kõige ehedam ja nautimisväärseim osa. Jahe tuuleõhk, päike, vihm, lumi, mäed, ookean, kirsiõied, punakuldsed vahtralehed või jaapani aed on vaid osa nendest elementidest, mis selle peaaegu nagu vabas looduses kuumas vees istumise kordades nauditavamaks teevad. [img_assist|nid=50800|title=|desc=|link=node|align=right|width=700|height=467] Kusatsu märtsi alguses. Minu ehedaim kogemus - juuksed lumised ja jääs samal ajal kui ülejäänud keha justkui tules istuks.

Eraldi onseni-liigiks on jala-onsenid ehk ashiyu, mis võimaldab teil peaagu uskumatutes olukordades mõnusat jalavanni võtta. Näiteks ashiyu-kohvik, ashiyu-park või minu isiklik lemmik – ashiyu-bussipeatus :) [img_assist|nid=50798|title=|desc=|link=node|align=right|width=700|height=525] Parim viis bussi oodata

Märg saun

Onseni veele omistatakse kohati lausa imekspandavaid tervistavaid toimeid. Täitsa loomulik, et kuum vesi kondid soojaks ja liigesed pehmeks teeb, samuti nagu vees leiduvad mineraalid igasugu nahapisivigu leevendavad, kuid jaapanlasi endid uskudes, pole vist maailmas häda, mida onseniga ravida ei saaks. Täiesti kohane paralleel oleks tuua meie sauna-kultuuriga – alati kasulik, kuni teie süda teid alt ei vea :) Kuigi jaapanlased imestavad ennast alati kangeks, kui räägite neile 100-kraadisest saunast ja lumehange või jääauku hüppamise kombest, siis tegelikult ei erine nende oma käitumine sellest teab mis palju. Miinuskraadidega lumesajust paljana läbi joostes, eesmärgiga end ruttu tulikuuma vette kasta, ei ole just palju südamesõbralikum kui lumesõda otse saunalavalt. Südameatakid ei pidavadki muide üldse väga erakordsed olema, aga ju peetakse seda siis ilusaks lõpuks, sest neid ekstreemkäitumisega vanureid on jätkunud iga onseni jaoks, kus mina kunagi käinud olen. [img_assist|nid=50803|title=|desc=|link=node|align=right|width=700|height=467] Ma ei tea, kui tervislik teile see vesi tundub, aga tuleb kohalikke usaldada. Kusatsu onseni läte

Kuidas onsenis ellu jääda

Kuna ülima tõenäosusega ootab onseni-kogemus peaaegu kõiki turiste, kes Jaapanit külastavad, annan paar praktilist näpunäidet, mida seal teha kõige hullema piinlikkuse vältimiseks.

Enamus hotellides on tuppa valmis pandud käterätid ja yukata ehk puuvillane suvekimono ehk pidžaama. Käterätt suur – kuivatamiseks. Käterätt väike – pesemiseks. Yukata – enese narriks tegemiseks. Ei noh, tegelikult on see ju tore kogemus peaaegu jaapanlase moodi välja näha kuid pean tunnistama, et vähemalt enamus lääne naisterahvaid näevad nendes tavaliselt sini-valgetes hõlstides välja pigem haiglapatsientidena.

Igal juhul, võtke need kaasa, orienteeruge pikkades külmades koridorides onseni asupaigani ja olge tähelepanelikud, et te ikka õige sugupoole riietusruumi sisenete. Usaldavas jaapani ühiskonnas ei oota teid ees lukustatud kapid vaid lahtistesse riiulitesse paigutatud pesukorvikesed kuhu te siis oma ihukatted paigutama peate. Kuna onsen tähendab paljude võõraste inimestega samas vannivees vedelemist, on teie enese huvides, et esimese sammuna tuleb ennast põhjalikult puhtaks küürida. Pesuruum asub peaaegu alati sisevanniga samas ruumis, nii et katsuge selles lämbekuumas auruses ruumis endale vaba dušš leida, peske puhtaks sinna valmis pandud kausike ja pisike pensionäri-pink ning mahutage ennast selle miniatuurse toolikese peale istuma. Šampoon, juuksepalsam ja seep on tavaliselt koha peal olemas, ihu nühkimiseks kasutage kaasa võetud väikest käterätti. Seebi maha loputamine on muide sama olulise tähtsusega kui enese küürimine, seega alles siis, kui olete kindlad, et te ei kanna koos endaga vette midagi, mida te ise sealt leida ei tahaks, katsuge vette ronida. Ma ei imestaks, kui mõnes väiksemas kohas on selle aja peale ruumist põgenenud kõik jaapanlased, kelles porgandpalja välismaalasega vannimõnude jagamine näib kabuhirmu tekitavat. Iseenesest on see aga tore, sest ülima tõenäosusega käitute te vette ronides ülimalt naeruväärselt. Aga no kes ikka vastupanuta keedupotti ronida tahaks ja vee temperatuur onsenides ei meenuta midagi muud rohkem. Teie ise, peale veest välja tulemist, ei meenuta muide ka midagi rohkem kui korralikku keeduvähki ;)) [img_assist|nid=50802|title=|desc=|link=node|align=right|width=700|height=467] Kuna nt Kusatsus on maa seest tuleva vee temperatuur 95-97 kraadi, kasutati seal vanasti inim-tööjõudu, kes taoliste puulabidatega tantsu vihtudes vett jahutasid. Siiani näidatakse seda paar korda päevas turistide meeleheaks.

Igal juhul, katsuge ennast kõrini sinna sisse kasta, võimaluse korral võite alustada välionsenist ehk rotenburost, kuna tavaliselt on seal temperatuur veidi jahedam ja värske õhk võimaldab vähemalt normaalselt hingata. Siiski tasub olla tähelepanelik, sest peapööritus ja halb enesetunne ei ole eriti keskealiste välismaalste hulgas sugugi haruldane. Kui vesi on liiga kuum, võtke lihtsalt mõnus jalavann, sest vastasel juhul võite hiljem mitmeid tunde ennast väga halvasti tunda. [img_assist|nid=50793|title=|desc=|link=node|align=right|width=700|height=525] Isegi klaasi tagant võib kuumaveevannis nautida võrratuid vaateid. Fuji

Edasi järgneb kõik vastupidises järjekorras. Kuigi jaapanlased ise loputavad ennast vaid kergelt peale onseni, ei ole teistkordses küürimises midagi imelikku, eriti kui tahate oma nahalt seda veidi solgihaisu meenutavat sulfiidilõhna vähemaks saada. Ja ükskõik kui väike see vannike on olnud, kus te oma kogemuse omandasite, et mitte anda jaapanlastele õigustust võõramaalasi veel rumalamaks pidada kui nad seda nagunii teevad, ärge mingil juhul vanni veest tühjaks laske, isegi kui vastav punn olemas on ;) Ja mis siis muud kui yukata selga ja õhtumõnusid nautima. Tavaliseks meelelahutuseks pärast onseni on rikkalik õhtusöök, pingpongi mängimine (mida väitis mu jaapanlasest sõber aga mida ma kunagi ise näinud pole), mahjongi mängimine, teler või mõnus magus rammetu uni. [img_assist|nid=50807|title=|desc=|link=node|align=right|width=700|height=467] Yukata, mahjong ja sõbrad - tõeline onsen

Kuigi jaapani geoloogiline koostis ja geograafiline asend põhjustavad mitmeid selliseid sugugi mitte meeldivaid nähtusi nagu maavärinad ja vulkaanipursked, annavad need ometi võimaluse ka ilma küttekuludeta vannis käia. Otse maa seest tulev soe vesi on eriti põhjamaalase mõistusele midagi eriti vahvat, vähemalt minu meelest. Ja kuigi minu kommentaarid võisid taas veidi hirmutavad olla, ei soovita ma kellelgi Jaapanist ilma selle kogemuseta lahkuda.

Kas sellest jutust võib järeldada, et kombineerides Kivimäe sauna (88a seisuga) mõne Slovakkia termaalvee basseiniga (Beseneva näiteks), siis on kogemus sarnane onseni käiguga? S.t kui on juba Slovakkia termaalveebasseinides käidud, siis kas onsen enam pakub midagi selle raha eest, mis seal küsitakse? See pesemisprotseduur tundub olevat sama, mis sotsialismiaegsetes saunades (Kivimäe, Valdeku, Silikaadi).

Edit: oluline erinevus on muidugi veetemperatuur - Slovakkias oli see vist ainult 40-60 kraadi ringis.

Slovakkias pole ma käinud, seega on mul raske öelda, kuiväga termaalveebasseinid seal ja onsenid Jaapanis sarnanevad või erinevad. Aga ma ise arvan, et igal kohal on oma kultuurilised omapärad, seega ma päris võrdusmärki nende vahele panna küll ei tahaks. Kasvõi kaunis Jaapani aiake on kindlasti midagi, mida Slovakkias ei leia. Kivimäe saunas pole ma ka käinud, küll aga suhteliselt sarnases asutuses kunagi ja õnneks päris midagi sellist pole ma Jaapanis kuskil üle elama pidanud ;) Ja hinnad nende onsenide eest ei ole üldse teab mis hirmsad. Sellised nn avaliku sauna moodi kohad on sageli vaid 500-1000 jeeni, onsene omavate ööbimiskohtade hinnad algavad kuskil 5000 jeenist (umbes 600 EEK) inimese peale ja 10 000 jeeni eest saab juba väga kena koha koos õhtusöögiga.