Gambatte!
5 kommentaari

Jaapani keeles on palju sõnu, mida on peaaegu võimatu teistesse keeltesse tõlkida. Isegi kui sobilik vaste on olemas, puudub neil kogu vajalik tähendusväli. Väga sageli on need aga just kõige igapäevasemad sõnad, väga mugavad mingi spetsiifilise olukorra väljendamiseks ja jäävad seetõttu külge ka pea kõikidele välismaalastele. Üheks selliseks sõnaks, milleta ükski jaapanlane päevagi läbi ei saa, on „Gambatte!“, mille tähendus oleks umbes „pea vastu, saa hakkama, ole tubli, kannata ära“ (inglise keeles „endure“)



Kui Lääne maailmas soovitakse teisele mõne raske ülesande eel „Õnn kaasa“ ("Good luck!“), siis jaapanis pole õnnestumisel õnnega mitte mingit pistmist, kõik tuleb ainult enese raske töö, vaeva nägemise, hakkama saamise ja ära kannatamise kaudu. Nii näiteks kuuleb juba väike laps iga päev kuidas ta peab gambaruma, et ise end riidesse panna, gambaruma, et ise pulkadega süüa, rääkimata gambarumisest koolitükke tehes. Ja mida suuremaks kasvab laps, seda rohkem ta seda sõna kuulma hakkab.


Loomulikult ongi (eriti Jaapanis) sageli situatsioone, mis tuleb lihtsalt üle elada ja mis vajavad kõva gambarumist. No näiteks koolis ettekannet tehes on tõepoolest rohkem tegemist enese raske töö kui hea õnnega. Kuid mitte selliste olukordadega ei piirdu selle sõna kasutus. Nii näiteks soovivad kalligraafiaklubi liikmed üksteisele „gambatte“, kui näitus hakkab tulema. Tööd on ammu valmis kirjutatud, kaunitesse rullidesse liimitud, vaja vaid üles panna ja nautida seda, kuidas kõik tulevad ja kiidavad nende kaasaegses Jaapanis üldse mitte iseenesestmõistetavaid oskusi. Ja ometi on see midagi, mille kohta nemad ütlevad „pea vastu, saa hakkama, ole tubli, kannata ära“.


Vähemalt minu kõrvade jaoks sisaldab see sõna ise nii palju rõhuvat raskust, et selle pideval kuulmisel tekib paratamatult ängistav tunne, et elu Jaapanis justkui ongi üks pidev gambarumine – raske vaevaga hakkama saamine, ära kannatamine, tubli olemine. Vahel mõtlen ise, et kas äkki mitte just see sõna ise ei ole selle rahvuse igapäevase stressi allikas. Et kui nad vahel sooviksid üksteisele nt Tokyosse ostlema minnes või sõpradele süüa tehes gambarumise asemel asja nautida ja sellest rõõmu tunda (neil on selleks vajalikud sõnad täiesti olemas), tunduks elu neile ehk vähem vaevaline ning vähem oleks vaja lohutust otsida plastikust superkangelaste maailmast.



P.S. Gambatte sõna algvorm verbina on „gambaru“. Animest jookseb sageli läbi sama sõna slängi vorm „gambare“, mille tähendus jääb samaks.

ma esimest korda loen seda blogi ja mis ma muud oskan soovida kui guud lakki. Hea on lugeda. Siin on koos samal ajal selline asjalik ja kaine pilk ja soe ja värviline suhtumine, natuke muigvel suunurka paistab kah. Gambatte haisu pole tunda.

Ei oskagi muud soovida, kui guud lakki, et tunne kirjutamisest mõnu siis, siis lugejad tunnevad lugemisest.

et kas sind kuidagi m6ne kysimuse puhul tylitada tohib?kas siinsamas komentaari nurgas v6i saab mailida-skypida?

selle päeviku eesmärk ongi jagada infot Jaapani kohta, seda parem kui lugejatel endil küsimusi on. Nii et küsige julgesti.

...k2isin ise paar n2dalat tagasi Jaapanit avastamas aga p6hja pool j2i veel n2gemata.Olen juba paar j6uluaega ilma lumeta yle elanud ja sellel aastal v6iks aastavahetuse ja m6ne suusam2e Jaapanis vallutada. Oled Sa ise seal suusad alla saanud-ja kus? Ning kas nad t2histavad aastavahetust hiina kalendri j2rgi v6i toimub 31detsembril ka suuremat sorti pidustusi?

Kahjuks ei ole ise suuremat sorti suusataja, seega pole selle spordialaga siin kokku puutunud. Aga üldiselt on see siin väga levinud ja selleks ei ole vaja üldse mitte kuskile põhja poole ronida. Honsu saare keskelt (kõige suurem saar, kus asuvad nii Tokyo kui kõik ülejäänud suuremad linnad) jookseb mägede vöönd kus talvisel ajal saab suusatada sisuliselt igal pool Osakast alates. Mäepiletid ja varustus ei pidavat ka kuuldavasti eriti kallid olema.

Aastavahetust tähistavad nad lääne kalendri järgi, seega uus aasta hakkab ikka 1.jaanuaril. Aga erinevalt läänest, pole 31.dets õhtu mingi eriline pidupäev, istutakse vaikselt kodus ja süüakse soba-nuudleid. Tõeline püha on 1-3 jaanuar kus käiakse pühamutes uueks aastaks nn. uut hinge saamas. Üldiselt on uus aasta nende jaoks perekondlik püha. Kes tahab mingit suurlinna 31.dets möllu nautida, võib Jaapani küll vahele jätta.