Gejiu
1 kommentaar

GEJIU

Hekoust otsustasime esmalt sõita Gejiusse, mis on kuuldavasti Hiina tinakaevanduse keskuseks. Ei kõla just kuigi paljulubavalt. Tegelikult me sõitsime Gejiu suunas, sest kaardilt tundus huvitav esmalt jõeäärne, pärast mägine tee. Ja umbkaudu on Gejiu teel Jianshuisse, mis peaks olema üks huvitav linn.

Buss läheb hommikul 8.30 (aga graafiku järgi ka 7 ja 9.30, pilet 23Y). Ja see buss on üks minibussi moodi buss. Bussijuht on noor ja näeb välja umbes nagu Jaapani muusikatäht, moodsa soengulõike ja kulutatud teksakostüümiga. Kassette vahetab nagu Mr DJ, arvatavasti kuulsime läbilõike Hiina poppmuusika hetkeseisust, sekka nt ballaad Ghost filmist. Kuidagi tekib tunne, nagu oleksime ekskursioonil, ja bussijuht ise näeb ka kõike esimest korda ja naudib sõitu täiel rinnal. Meie igatahes naudime.

Päike särab taevas, tee kulgeb mööda Punase jõe orgu (ja see jõgi on tõepoolest üsna punakas, nagu nimi lubab). Ümbritsevad mäenukid on kaetud ananassiistandustega (viimaks ometi nägin ära!), kus käis parasjagu just koristustöö. Kirevates riietes mäeinimesed askeldasid suurte korvidega ringi. Ühes külas paariks minutiks peatudes varusime ka tiku otsa pistetud kooritud ananassi- 1Y. Üks odavamaid ananasse, mida ma söönud olen (aga ega ananassid ka mujal Aasias kuigi kallid ole) ja väga värske ja magus.

Edasi teeääri palistavad kõrged punaste õitega puud. Õied tunduvad vahetevahel langevat ja inimesed korjavad neid kokku ja kuivatavad teeäärtes ja majakatustel. Näeb välja ütlemata idülliline, majad kaetud punaste lilledega. Ei tea, mis nad nende lilledega teevad. Söövad või põletavad või annavad loomadele?

Nii see tee jätkub oma kolm tunnikest. Ja siis keerame jõeäärest ära sisemaale. Tundub, et see tee on üsna värskelt tehtud, sile sajalookeline asfalttee läbi mägede. Pisut meenutab Karakorumi kiirteed, kuigi mäed siinkandis on muidugi märksa madalamad. Teeääres paistab ka tõeline geograafia-geoloogia õppetund. 10 varianti sellest, kuidas ühelt poolt tekitada ja teiselt poolt ära hoida maalihkeid ja erosiooni. Pinnas paistab üsna pehme, nii et väljakutseid siin teeehitusel on leidunud. Ja leidub ka edasi. Mõnes kohas on mäekülg müüriga piiratud, teisal lihtsalt tuimalt ära betoneeritud, kolmandas on betoonis vähemasti veekanalikesed. Näeb ka lõike betoonist hõreda võrgustikuga, kuhu vahele on püütud taimkatet istutada.

Näeb ka mäekülgi, mis pingutustest hoolimata on lihtsalt ära kukkunud, puujuured õhus tilpnemas. Aga samas on raske öelda, kus pole lihtsalt kopaga kallal käidud, et mujale augutäidet tekitada. Hiinlastele ei tundu mägede liigutamine probleem olevat. Hekou lähedal nägime paari äärmiselt huvitavat uut maastikuvormi. Üsna kõrged kuppelmäed olid lihtsalt mujale viidud. Kuidas ma seda nägin? Et mäe otsas oli ennemalt elektriliin jooksnud, siis need mägede kesksed osad, kus postid otsas, olid alles jäetud… Ümberringi valitses tühjus… Loomulikult nüüd need mäesambad muudkui varisevad ja postid üksteisejärel kukuvad. Kahju, et mul ühtki head pilti sellest pole, üks veidramaid asju, mis ma näinud olen. Loodus igatahes pole Hiina mühisevale arengule takistuseks, nagu nad nähtavasti ka selle Kolme Jõeoru tammi projektiga tõestada tahavad.

Aga tagasi selle tõeliselt maaliliste terrassvaadetega teejupi juurde, mis nüüd viimased 36 km Gejiusse viis. Just enne linna oli paar kilomeetrit tunnelit mägedesse raiutud. Naljakas, sest see tee ei tundunud mingit pidi oluline või peamine tee olevat. Liiklus on ülimalt hõre, iga 5 minuti järel ehk tuleb mõni sõiduk vastu. Pole ka mootorrattureid nagu Vietnamis. Tõepoolest, tee tundub praktiliselt tühi. Ja siis on see tunnel, kus on tuled laes ja telefonid iga paarikümne meetri tagant jne. Mul oli tunne nagu La Manche tunnelis.. Võib-olla sarnasem oleks see sellele tunnelile, mis Alpides mõne aja eest kokku kukkus(aga seal ma pole kunagi käinud, nii et ei tea). Ja teisel pool tunnelist välja sööstes võttis vaade suu lahti. Gejiu terendab mäeorus, sajad heledad tornmajad ümber järve, linna ümber omakorda mäed… Meie Graphic Guides on kirjeldus, et Gejiul on üllatavalt Genova taoline väljanägemine, mida ma küll taas ei saa kinnitada.. Aga vaade tundub kuidagi väga euroopalik. Tänavaid bussiga mõõtes ei jää muidugi hiinalik element märkamata, näiteks sajad hieroglüüfidega reklaamsildid ja inimesed on ka hiinlased... Igal pool on peened poed ja tänavasillutis ja kõik tundub nii uus ja särav. Hiina muudkui üllatab. Bussijaamast linna saab bussiga nr 5 ja vaimustuses ringi vaadates mõtleme, et nüüd kiirelt hotell leida ja siis mõnuga ringi patseerida…

Pagan, aga ükski hotell ei taha meid vastu võtta… Saadetakse muudkui ühest teise (ja järjest kallimatesse). Arvatavasti on midagi, mis välismaalaste sisseregistreerimise keeruliseks teeb. Asi kisub üsna nutuseks, sest Hong He International Hotel ütleb (muidugi ainult hiina keeles), et nende odavaim variant on 120Y. Vähemasti saame oma kotid sinna jätta ja läheme turule lõunat sööma. Tundub, et pole antud meile siia Hiina Genovasse jääda. Siiski siiski, küsime veel paaris hotellis ja meid juhatatakse ikka pisut edasi (igas kohas umbes 15 minutit sõnastikunäitamist ja viiplemist jne). Good Friends Hotel (mille hoonele on millegi pärast kirjutatud Oriental) täpselt kesklinnas (jalakäiatesilla kõrval) lubab meile toa 80Y eest. Jumal tänatud, kuigi jah selle raha eest on see tuba üsna kulunud ja räpane. Vähemasti 7 ndal korrusel ja üsna vingete linnavaadetega. Ja linn on vinge. Võib-olla sellepärast, et see on esimene tõeline Hiina linn, kus me oleme. Ja see on nii teistmoodi ja huvitav.

Järveääres käib vilgas laupäevapärastlõunane tegevus. Laudkonnad mängivad kaarte ja midagi kabetaolist. Siin-seal pereisa jalutab oma laululinnuga…kes temaga rütmiliselt oma nikerdatud puust puuris kaasa kõlgub… Turunurgal mehed suitsetavad hiiglaslikke bambuspiipe. Shopping tundub paljutõotav. Piirdume esialgu Yunnani kaardiga.

Sööme igasuguseid erinevaid pelmeene ja pirukaid, kõik tundub maksvat 1Y. Väiksemaid liha-ingveri täidisega aurupirukaid saab 1Y eest 4.

Järgmisel hommikul võtame suuna mäele. Nimelt linna kõrval kõrgub üks äärmiselt kõrge mäenõlv, kuhu käib suisa tõstuk, aga kuuldavasti on ka trepp ja väike liigutamine kulub marjaks ära (peale hiigelsuurt hommikust liha ja hapukurkidega nuudlisuppi hotelli restoranis – 2Y! ehk 4 krooni).

Tundub, et mäkkeronimiseidee pole vaid meil pühapäeva hommikuks plaanis. Ühineme nii umbkaudu tuhande hiinlasega, kes ülesmäge trepiastmeid mõõdavad. Astmeid on kuuldavasti ligi 3000 ringis ja suhteline tõus on 1200m.Üpris korralik hommikune treening, mis võtab tunni. Hiinlased on enamus sportlikult riides ja vehivad täiendavalt ka kätega, kuigi pulss kisub igatpidi kõrgele. Kaasas on neil ka karastusjoogid ja krõpsupakid – ehk väike raskustreening, mis mäeotsas lõppeb toreda piknikuga? Igatahes mida ülesmäge, seda prahisemaks lugu kipub. Sinna kuhu tõstuk laisemad mäenautlejad maha paneb, on korralik prügimägi tekkinud. Vaated on ülalt muidugi ilusad, aga juba pisut liiga kauged. Poolelt mäelt näeb linna selgemalt.

Tagasi linnas põikame sisse väikesesse parki. Laululindude kisa kuulutab juba kaugelt, et see on teine popp paik, kus olla Gejius pühapäeva hommikul. Kõik pargi puud on linnupuure täis riputatud. Mehed käivad tähtsate nägudega ringi ja arutlevad, kelle lind täna kõige paremini laulab ja kuidas neil on plaanis puuri katta järgnevate draakonnikerdustega. Või ehk midagi taolist, kes see ikka sellest hiina keelest aru saab... Pargis on ka linnuturg, kus näeb veel kodutuid laululinde.

Pargi osa, mis pole lindudega üle külvatud, on muundunud väikeseks taidlusklubiks. Ühes nurgas kaks memme löövad tantsu, teises vanamees tõmbab oma üüratut bambuspiipu ja vaheldumisi mängib väikest muusikainstrumenti, millele grupp vanakesi kaasa laulab. Muidugi on lauad kaardi- ja mingi kabetaolise mänguga täies hoos jne. Enamasti on siin vanemapoolsed inimesed. Ja hiina vanurid vananevad väga stiilselt.

Siin on paras paik rääkida reklaamist, mida ma telekas nägin. Mida täpselt reklaamiti, jäi selgusetuks, võib-olla teed vms, aga see polegi tähtis. Algul on väike vaene tatise ninaga poiss kuskil mägikülas. Järgmine lõik on kuidas teismeliseeas nooruk ehitusel higipales kive tassib. Järgneb kiivriga ehituse ülevaataja juhendamas uue särava kõrghoone teket. Kuldses keskeas on sama mees laua taga tähtsaid otsuseid vastu võtmas. Ja siis on veelgi kuldsem pensioniiga, traditsioonilise hiina katusega maja taustal toimub aiapidu. Pere istub ümber koormatud laua. Kõik pistavad auväärselt hallile taadile parimaid palu taldrikule (kuuldavasti selline austav komme siin), kõik naeravad ja on rõõmsad.

Moraal. Tee tööd ja näe vaeva ja siis tuleb ka…

http://www.ringtones-dir.com/get/ ringtones site free. Free nokia ringtones here, Download ringtones FREE, Best free samsung ringtones. From website .