Hanoi

Hanoi

…minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt sakib. Siin me viimaks leidsime selle kardetud Vietnami, mida kõik kiruvad – hinnad laes, inimesed ebasõbralikud, söök vilets, linn ei midagi erilist. Võib-olla oli mulje seda hullem, et me veetsime siin Hiina viisat oodates 5 päeva.

(Viisaprotsess on väga sirgjooneline, maksa 30 dollarit ja oota. Me küsisime igaks juhuks 60 päeva viisad (hind sama), et kui Pekingis vene viisaga asjad hapuks lähevad, siis vähemalt seda muret pole..)

Juba on tunda ka lähenevat külma põhja. Õhtuti pidi pikkade käistega pluusi selga panema..

Mida me nende viie päeva jooksul tegime… Suurt mitte midagi. Loogiline oleks olnud sõita hoopis Halong Baysse, aga kuidagi polnud tuju, taevas hall ja kuuldavasti rannikul ka sajab. Niisiis sulgesime end oma toakesse ja vaatasime telekat ja tegime muid mitte eriti lahedaid asju.

Toa õnneks leidsime peale pikka otsimist üsna kobeda, Phu Hoa Hotel (õmblukkude ja templite tänavate vahel järvest pisut põhjas), 6$. Omanik oli üks väheseid sõbralikke inimesi Hanois, ja et restorani hotellis polnud, siis polnud ka põhjust vimmaks, et me seal ei söö. Sest loomulikult meile meeldib süüa tänaval, kus näiteks:

a) riisitädi ignoreerib meid täiesti (vaadates näiteks lakke ja vilistades), hoolimata viisakast (kuigi vigadega) vietnami keelest ja lootusrikastest näljastest naeratustest

b) Kus saiatädil pole häbi küsida ühe näruse baquetti eest, mis maksab 1000d, 10000! Erinevalt riisitädist, see tädi oli siiski peale viie minutist selgitustööd nõus meile õige hinnaga saia müüma..

c) Jne jne. Mitte et meil ei kõlbaks tingida, aga vahel neil inimestel lihtsalt pole mõõdutunnet. Huvi neil kindlasti sinu vastu pole..

d) Kus igasugused turistide restoranid on tühjad ja kõledad ja kallid.

Ja siis muidugi igasugused muud tujutõstvad asjaolud, nagu näiteks ilmutades filmi (mis maksab normaalsed 5000d), ja paludes neil pärast film juppideks lõigata ja plastikusse panna (nagu iga normaalne koht küsimata teeb), tädi küsib 2000d teenustasu nelja käärilõike eest...

Ja kõik need tsiklionud, kes tahavad, et sa nende mootorrattal ringi kimaksid. Ja nii edasi.

Positiivseim elamus Hanois oli tutvumine paari poola üliõpilasega, kes siin vietnami keelt õpivad. Vähemasti bia hoi on Hanois jätkuvalt odav ja tujutõstev.

Onu Ho mauseoleum ja muuseum on ka väärt nägemist, kui peale paarikilomeetrist kõndi ümber püssimeestega varustatud platsi viimaks sissepääs õnnestub leida…

Võib-olla on see talvine aastaaeg, võib-olla enda hapu tuju, aga üldiselt Lõuna-Vietnam on märksa toredam maa.