Thursday, May 29, 2008 Ja algas see hoopiski sellega, et kõik konverentsi rahvas veeti Hiina müürile. Paeb tõdema, et hiinlastel on haaret...200 nägu bussidesse ja minekut...

Ja seejärel nagu muuseas jäi teepeale valitsuse omanduses olev restoran ja söime seal väikest kerget rooga koos kohalikumviina ja õllega, ja siis nagu muuseas oli seal all üks näidistehas, kus mittepurunevat hiina portselani tehakse ja siis oli seal kõrval ka kohe kauplus, kust siis igast kraami osta sai...Nagu muuseas... Ja me keegi polnud sellega arvestanud, ja meil polnud raha kaasas, sest keegi ei paotanud poole sõnagagai, et hoopis shoppamiseks võib minna... Muidugi, kõik oli ilus ja vahva, aga selle sama tehase hoovi teises servas oli siis ka tööliste ühiselamu...ja ma arvan, et Kopli liinide elanikud elavad shikimalt, kui need vaesekesed seal. Pilti ei saand, sest bussiga sõitsime sealt kähku mööda, et jõudnud nii kiiresti reageerida...Õhtul aga siis hakkas päris konverents peale, ja see oli ka selline, et vaid kunagi Poolas olen midagi sellist kohanud enne...Ka konverentsil olles tookord...Sõnaga, pealikud olid pandud eraldi lauda, kullaga kaunistatud...Pealikele serveeriti toite eriliselt, näiteks kui tavaline inimene, konverntslane tõstis ise endale suppi, siis pealikele tõstsid "orjad" ettekandjad...Aga noh ega tavalise konverentslasegi teenimine kehv olnud - näiteks salvrätikut ei pidand ise lahti harutama ja endale sülle panema, seda tegid teenindajad...ja vee, mahlade, veinide kallamisest rääkimata, ja kui taldrik vahepeal väga mustaks sai, siis vahetati see kohe kiiresti ära... Kokkuvõtvalt oli söök 10 käiguline, sh pakuti ka väikest maduussi praadi, oli päris maitsev, ei saa nuriseda - selline hõrk ja õrn, liha ja kala vahepealne valge liha...Muideks huvitav nüanss oli see, et supitirin oli näiteks kogu söögi aja laua peal, et said seda nagu pidevalt endale kallata, muud söögid aga tulid jupikaupa, ja siis jäid ka kõik lauale...Peale seitsmendat käiku hakkasid etteasted peale. Eile oli selline natuke pidulikum, anti Reputatsiooni Instituudi auhinnad, ja kuulutati välja parima mainega bränd maailmas - selleks oli Google, ja teisel positsioonil oli Johnson & Johnsaon...Sotsiaalse vastutuse kohapealt oli järjestuse vastupidine, aga ikka need samad kaks firmat ruulisid täiega... Hiina mainekamad brändid olid mulle tundmatud, kuid kolmanda koha oli hõivanud Nokia, mis tunnistati ka parimaks välismaiseks bärndiks Hiinas...Veel ettekannetest...Ausalt öelda olid esimese päeva ettekanded õhku ja tühje sõnu täis mullid, mida saatsid rohked multimeedia efektid ja emotsioonidest nõretavad filmiklipid teemal corporate social responsibility...Nii oleks tahtnud öelda, et minge jalutage üks päev siin samas paari kilomeetri kaugusel Hutongi linnaosas ja andke sinna ainult üks miljon kohalikku raha sellest, mida te globaalselt raisakate ei tea kellele ja millele, ja te olete teinud midagi palju konkreetsemat ja ilusat ...Muidugi ilus oli see, et konverents algas siiski leinaseisakuga maavärinas hukkunte mälestamiseks... Kuid see tundus nii kauge ja võõras selles säras ja glamuuris siin...Eile hommikul, sel ajal kui meie müüril möllasime ja valitsuse suveniiripoes shoppasime, oli doktoritudengitel oman seminar, David Deephausi eestvedamisel, ja see olla hea olnud. Usun, et nii see ka oli, sest osalesin Davidi seminaris ise aastal 2001, kui Bostonis sama organisatsiooni konverentsil käisin, ja see oli ka tookord sisukas ja kasulik...Nii aga nüüd läheb siis tavaline konverentsiralli lahti...Eks siis näeme - kuuleme jälle, mida põnevat räägivad....