Kolmas kiri Ghanast

Taas lõbus kirjatükk Ghanast - täna teemaks malaaria, väljasõit Volta järvele ja bürokraatidest pangamurjamid.

Vabandan et erinevatel asjaoludel olen suhtelist vaikust hoidnud - nüüd siis saadan grammi muljeid & kommentaare elu kohta murjamite maal.

Malaaria - surmatõbi või pohmakas?

Enamus ilmselt teab, et tegin siin operatiivselt pisikese haigusralli läbi, ehk teisisõnu malaariaga kiirelt maha ja veel kiiremalt püsti tagasi. Tagantjärele väga lõbus kogemus - Euroopas sageli surmavaks peetav haigus sundis minu aint üheks päevaks tööluusile - põhimõtteliselt võib malaariat võrrelda operatiivse palavikuga või siis mahlakamas keeles raskekujulise pohmakaga. Ja kuna üldkujul pohmaka pärast kedagi kirstu ei panda, pääsesin ka mina paari süsti ja koorma tablettidega.

Malaariakamm on ka vist ainuke tõsisem negatiivne kogemus siin maal olnud, väiksed jamasid on mudugi rohkem olnud. Uskumatu, milline on siin maal paberi jõud - õigemini sobivate allkirjdega paberite jõud.

Lihtne asi nagu pangakonto avamine - euroloogika ütleb, et lähed panka, tõestad oma isiku, võib-olla maksad mingi pisikese sissemakse ja asi korras. Ghanas asjad nii ei käi :( Alles neljandal katsel sain Standard Chartered arvelduskonto auväärt omanikuks. See ei huvita kedagi, et sa tahad raha sisse maksta.

Õige vastus konto avamiseks on soovituskiri töökohast või piisavalt autoriteesed pangakliendid. Igatahes kohalikud aiesec-mehed ja ka itimehest töökaaslane polnud piisavad autoriteedid.

Kullakaevajate paadis Volta järvele

Lahedaid asju juhtub see-eest siin suht sagedalt, hoobilt tuleb meelde kasvõi tänahommikune käik Voltale - ilmselt ainsale objektile Ghanas, millest enamus eestlasi kuulnud on. Volta on suurim kunstlik järv maailmas ja sinna meie kolmest obronist koosnev ekipaazh rallis.

Nagu ikka tuleb siinmaal arvestada, et kõik mis algelt plaanitud, ei pruugi vastavalt ka minna. Nii saimegi meeldiva tünga, kui selgus et meie uhke kruiisilaev (ehk siis 2korruseline versioon Emajõel resideeruvast õlletankerist) "mehaaniliste probleemide" tõttu teps mitte sadamast lahkuda ei kavatse. Eks me siis natsa molutasime/juurutasime uut tegevusplaani löödud nägudega, kuid lõpplahendus oli isegi sefim kui tuur tankeril.

Kohalikud noored kalurid ja vist ka vabakutselised kullakaevurid pakkusid lahkelt (tegelt igavese kirvehinnaga kohalikus vääringus ehk 25eegu eest siis) meile tuuri kaunil Voltal nende kondimootoril töötaval venel.

Lõbusaks tegi tavalise kiitsaka paadiga tuuritamise see, ega iga kord kui murjamid kõvemini aeru tõmbasid tuli kenasti üle ääre vett sisse :). Mina mudugi irvitasin julgustavalt, et 100m peaksime me 3 ikka ujuda jõudma ja vast me ikka ei sure uppumisurma palmidemaal jne - aga hea meel oli küll selliselt tuurilt kuivalt ja eluga pääseda.

Kohaliku filmitööstuse "pärlid"

Veel tuleb meelde kinoskäik. Oioi kui halbu filme kohalik produktiivne meelelahustustööstus vorbib:( Uskumatu jura on ilmselt kõige õigem kriitika sellele shedöövrile mida meil vaadata õnnestus.

Paistab et üleüldine shanr, mida kohalikud Fellinid viljelevad, on action-armastus-müstika-komöödia rohke religioose alatooniga. Tüüpilise kinohiti pealkiri on "Stolen Bible 2" vms ja sisuks mõne ärakaranud kristlase sigadused enne korralikuks kristlaseks tagasipööramist.

Aga kes vähegi on koduvideona oma koolilõpetamist, vanaema matust, lapse esimesi samme, mida iganes filminud, võib siinmaal ikka loominguliselt päris tugevana end tunda. Jube kui halvasti võivad näitlejad mängida/stsenaristid kirjutada/resizhöörid lavastada.

Orjakambrid ja kuningate rongkäik

Oleme üritanud ka veidi turisti mängida - Pan-Aafrika festival Cape Coastis (ehk siis kunagises pealinnas) ja euroopalike kindluste külastamine.

Elmina (mis on iseenesest vanim euroopalik säilinud ehitis väljaspool Euroopat) on iseenesest väga korralikult säilinud kindlus, a la Kuresaare linnus. Kolonistid kasutasid neid yhes oma peabisnessis (ehk siis orjakaubanduses) peamiste transiidisadamatena.
Ega neil orjakambritel polnudki hetkeseisul vaadates väga viga, kuid see avaus, kust neegrid laevale kupatati e. siis "point of no return" oli küll päris karm, umbes mulle vööni ja 25cm lai. Ei tea kas kapimad vennad lõigati siis enne orjapõlve pooleks või, aga jah ega see ajalooperiood kindlasti kohalikule rahvale meelakkumine polnud.

PanaFest oli muidugi suht pettumus, reklaamitud kümned tuhanded aafrikla artistid/kultuurisõbrad ei paistnud tänavapildist kusagilt välja, küll oli väga lahe vaadata kohalikke pealikkude (ehk sõltuvalt tõlkest ka kuningate) rongkäikku.

Härrad pealikud olid ikka tõelised härrad - ses suhtes, et "sõitsid" ilusti vanni/kirstusarnases kandetoolis väiksemate vendade poolt peapeal kantuna, ise paksu kuldkaunistuste koorma all, kogu seda tralli saatmas tõsine trummipalagan. Tõeline värvikas ajaloolise Aafrika jõudemonstratsioon postiivses mõttes.

Oh ehk aitab ka seks korraks. Kirjutage palun, side Eestiga on siinmaal siiamaani mu jaoks väga kõva valuuta, devalveerumisest pole haisugi.

Immu, teie/meie mees Accras