Minnesota

Järgmine osariik oli Minnesota, sealt jäi meelde, et hirved olid tee ääres. Siinsetest oludest ma olen harjunud, et kui metskits on tee ääres, siis tuleb kohe pidur põhja vajutada, sest ta, loll, ootab, kuni sa kohakuti jõuad ja siis hüppab ette, aga sealsetel paistis mõistust peas olevat, nakitsesid oma rohtu tee kõrval ja tee peale ei kippunud. Loomadest veel nii palju, et ükskõik kus osariigis sa ka ei ole, iga natukese aja tagant on mõni alla aetud skunks. Sa ei näe teda, aga haistad. Hommikutundidel, või õhtul väsimusega on see isegi teretulnud, sest teeb kohe virgeks säärane võimatu lehk. Neid jätkus igale poole, aga Pennsylvanias oli neid lausa paksult, nii et John ütles, et see on siin vist "state animal" rahvusloom.
Sõitsime läbi Minneapolise, seal ma olin kaardilugeja ja kõik läks väga hästi highway läks linnast läbi, liiklus oli päris tihe ja õudselt kähku tuli reageerida. Ma vaatasin viitasid ja ütlesin aga "left" või "right". Minule ütles John tavaliselt "pull over here" või "pull over this corner" ja vehkis käega aga kummale poole, seda pidi kuidagi telepaatilisel teel taipama. Minneapolis ei olegi vist kuigi suur linn, aga teehargnemisi oli kohutavalt palju ja sa pead alati õigesse kohta hargnema, sest muidu oled kurat teab kus ja jalgu ei tohi ka kellelegi jääda, pikemalt hoolimata võib tagant või külje pealt krobakas tulla.