Montana

Järgmiseks tuli Montana ja seal oli väga mõnus sõita: vastassuunavööndid olid laia haljasalaga eraldatud, vahel tuli mägi vahele, nii et vastassuunda ei näinudki. Ainult mäed ja mäed raadiot oli ehk vilets kuulata, see oli ainuke viga. Korra käisime söömas ka, Missoulas, mina poleks tahtnudki, aga John ütles, et tema teeb välja ja võttis kohe kõige uhkema sildiga restorani, $12 eest sai küll päris hea lahmaka, aga mujal oleks ka viiega hakkama saanud.
Ameerikas autoga sõitmine erilist pingutust ei vaja meie liikluses on see pidev kiirendus ja pidurdus, vaevalt saad hoo üles, kui seisab sul krusa jalus või keerab käruga traktor ette. Seal on piirkiirus küll väike, 65 miili tunnis, väheke varastad, lähed seitsmekümnega siin sõidad harva nii aeglaselt aga see 70 on sul kogu aeg peal, sa ei pea pidurdama ega jamama, võtad ainult bensiini ja käid söömas.
Siis sai 800 miili sõidetud, keerasin ühele "rest area le", et tukastaks veidi. Ma ei tea, mis hinnaga John seda reisi üle elas, ma ütlesin talle küll, et kui miski ei meeldi, siis tõstku häält, aga et mina katsun võimalikult vähe süüa ja võimalikult vähe hotellides magada. Paar tundi sai autoistmetel tukastatud, nelja viie paiku hommikul ajas John mu üles, istus ise rooli ja kütsime jälle edasi.