Myanmari infi Helen Noormetsalt
1 kommentaar

Myanmari-infi Helen Noormetsalt (noormets@kontuur.ee), kes käis seal eelmisel talvel

    Käisin 2001. aasta alguses, reisi organiseerisime ise LP abiga ja mõne kohapeal käinud inimese soovituse järgi. Võtsime Eestist ainult pileti Bangkokki, sealt ostsime pileti Yangoni (olime küll enne meili teel broneeringu teinud, ettemaksu kohustust ei olnud) ja võtsime viisa.

    Marsruut
    Yangon-Mandalay (soovitav peamiselt läbisõiduks)+Sagaing, Mingun
    (super!),Inwa - Pyin U Lwin - Hsipaw - Mandalay - Bagan - Yangon -
    Mawlamying - Hpa-An - Kyaiktyo (oli tellingutes, tüng). Kuu aja kohta väga normaalne tempo.

    Mere ääres me ei käinud üldse, kuna beachid asuvad üsna kaugel ja võrreldes muude riikidega ei ole nii atraktiivsed. Nii et meie otsustasime, et pingutus ei tasu ära. Ilma suhtes ei oska ma nüüd küll nõu anda, sest meie käisime cool seasoni ajal, aga sa lähed hot seasoni keskel! Oioi. Bagan oli isegi cool seasonil üsna pingutav. Bagan üldiselt ongi üks kuumemaid kohti.

    Ajastus
    Ajastusest veel nii, et Yangonis olime neli päeva (liiga palju), Mandalays
    Läbisõidul kokku ca 1,5 päeva (linn ise ei ole midagi erilist, ka palav ja
    tolmune), mandalay ümbrus 2 päeva, pyin u lwin 3 päeva, hsipaw 2 päeva, mawlamying 2 päeva, Hpa-an 2 päeva, Kyaiktyo 1 päev. Need on umbkaudsed. Ajad, osa läks muidugi sõitmisele. Igal pool tundsime, et olime paraja aja (va yangon, aga meil olid selleks omad põhjused).

    Suhtumine turistidesse
    Kuna nad pingutavad palju, et turistid riiki tuleksid, siis suhtumine turistidesse on äärmiselt korrektne. Ilmselt kohalike inimeste kohta see ei kehti, kurb. Mis toimub, on see, et peab end pidevalt kuskile kirja panema - guesthouses niikuinii, aga ka piletite ostmisel jne. Ainus sõjaväeline checkpoint oli Yangon-Mawlamyine vahel. See ei olnud häiriv, lihtsalt ebatavaline.

    Transport
    Ainult bussiga sõitsime. Rongid olid vist kallid - välismaalastele oma
    Hinnad, nagu ma mäletan. Rongiga sõitsime ainult tiiru ümber yangoni linna.

    Myanmaris on hea see, et saab liikuda ööbussidega - hoiab päevaaega kokku ja öömaja raha samuti. Kui sooje riideid muidu ilmselt sul vaja ei lähe, siis konditsioneeriga ööbussi jaoks küll!

    Yangon

    Lennujaamast taksoga linna
    Minu meelest saime $2 eesti. Seal on isegi mingi laud, kus on
    Guesthousede nimekiri ja nendelt sai takso ka. Kusjuures hind oli täiesti normaalne. Guesthousede nimekiri oli ka täitsa adekvaatne. Ise saab ka muidugi ukse eest takso.

    Ööbimine
    Mingeid probleeme planeerimatusega küll ei olnud, öömajad leidsime igalt poolt kohapealt. Valisime öömaja välja peamiselt siis, kui bussiga ühest kohast teise sõitsime. Yangonis ööbisime Mahabandoola Guest Houses, mis on Yangoni downtownis Sule Paya kõrval. Sissekäik natuke kohutas, aga koha pidajad (mingi suurem punt mehi) olid väga sõbralikud ja jäimegi sinna. Ühe suure voodiga tuba maksis ka ainult 5 dollarit.

    Militaarsed piirkonnad
    Tee on blokeeritud ühes kohas ja see on Aung Sani kodutänav. Ma ei mäleta nime, aga me sattusime sinna siis, kui läksime sule paya juurest jala Shwedagoni. Tee oli küll pikem kui arvasime. Läksime siis lihtsalt paralleeltänavale, mingeid ekstsesse ei olnud.

    Raha vahetamine
    Sule paya ümber on vist kõige halvem koht vahetamiseks. Seal luusivad ringi Inimesed, kes räägivad, et nad on üliõpilased ja ühtlasi vahetavad sulle Soodsalt raha. Petturid.

    Me vahetasime ühes vahetuspunktis, mis oli LP-s ka kirjas ametliku
    Vahetuskohana. See oli linnaplaanil ilusti kirjas, Strandi hotelli kandis.
    Seal olid erinevad firmad, tasub kõigilt kurssi küsida, sest need erinesid. Turul on ka mitmeid kohti, kurss suht okei.

    Söök
    Hommikuti käisime Nilar-i jogurtipoes, see on lp-s ka kirjas. Üsna Sule Paya lähedal. Sattusime nende maasikajogurtist sõltuvusse. Inimesed olid seal ka hästi armsad. Pagan, ma olen neile ühe foto võlgu, aga nüüd on ka juba piinlik saata:(.

    Kohe Mahabandoola guest house kõrval olid parimad kevadrullid, mida yangonis saime. Tänavaputkade nuudlid olid head, neid on seal igal pool. Muud nimed mulle praegu meelde ei tule paraku. Taiga
    võrreldes on söök muidugi niru.

    Rongiga ümber Yangoni
    See oli väga lahe elamus. Kohalikega tekib kontakt, nad tulevad suhtlema ja ka näpuga katsuma. Tegime selle reisi alguses ja olime väga vaimustatud, samas nägime ja kogesime sama ka pärast mööda maad kohaliku transpordiga ringi sõites. Lõpus ei oleks enam sama muljet jätnud.

    Põhjasuund

    Mida ette võtta Mandalay ümbruses? Ütleme kui kõike ei jõua?
    Ei ole mingid turistilõksud. Sagaingis me isegi ei suutnud seda mäge üles leida, kuna ajasime kõik teejuhid minema. Lõpuks kohtusime ühe kutiga, kes tahtis inglise keelt praktiseerida ja ühtlasi näitas meile, kuidas sinna pääseb. Läksime hobusega! Maksime talle pärast mingi väikese summa (ta viis meid U Beini sillale ka), aga see oli täiesti vabatahtlik.
    Avas ei käinud, Amarapura oli OK, aga U Beini sild oli lahe. Nad asuvad küll ühes kohas, nii et saab niikuinii mõlemas korraga käia.

    Sagaingi sõitsime kohaliku bussiga ja sealt leidsime siis selle sõbraliku noormehe. Sagaingis ei olnud peaaegu hingelistki, nägime ainult mõnda munka. Sagaing on kõige rahulikum koht maamunal, mida ma olen näinud. Inimesed käivad seal mediteerimas. Minguni
    sai Mandalayst mingi turistipaadiga (me istusime maha, sest toolid olid täis ja selle peale pandi käiku lisalaev!). Turiste on väga vähe. Ma arvan, et mõjuvuselt võiks see olla nagu Egiptuse püramiid, aga ümbruses on võib-olla kümme turisti! Ma ei tea, kust see turistilõksu jutt on tulnud...

    Minu reastan nad enda jaoks: Mingun, Sagaing, U Bein, Amarapura

    Pyin U Lwin / Hsipaw

    Kuumuse eest saab pageda mägedesse. Pyin U Lwin (Maymyo) ja Hsipaw olid äärmiselt võluvad kohad. Ka suhteliselt off the beaten track.

    Pyin U Lwinis ajasime ka giide laiali, aga lõpuks hakkas meile giidiks üks india söögikoha pidaja (peatänaval on üks mega koht, kus sai unustamatut india nan leiba). Mul on tast pilt ka. Ta lihtsalt käis meile nii kaua peale, et hind langes juba täiesti naeruväärseks. Ta rääkis meile küll sõbrast, kellel on auto, aga me jäime endale kindlaks: jalgratas. Eks ta vaeseke oli pärast natuke väsinud, aga tegi meiega matka vapralt kaasa. See tasus kindlalt ära. Ise me oleks need külad võib-olla üles leidnud, aga me poleks saanud tema sõbra põllult porgandeid maitsta ja mingeid imelikke hapendatud asju. Jõime ta sõbra majas veel teed. Siis jututasime pikalt ühes kloostris. Sellistest asjadest võib oma peal ringi käies ilma jääda.

    Teistel päevadel liikusime omapead - ühel päeval rattaga ja teisel päeval kohaliku bussiga. Ühte juga me mingil juhul ilma giidita üles ei leidnud.

    Giidist on ikka mõnikord tolku, sest muidu lihtsalt ei jõuaks kohale. Inimesed tulevad end ise pakkuma ja lõpuks võib tõesti väga normaalne hind tulla. Hsipaw´s teeb Charles ise hommikuti tuuri ümbruskonnas.

    Üldiselt me oleksime võib-olla võinud isegi rohkem giide võtta. Nad ei taha üldse suurt raha. Ma ei mäleta praegu summasid, aga ma võin neid vaadata.

    Lastele, kes meid pyin u lwini lähedal joa juurde viisid, maksime vist 500 raha (ca 1usd) sellele indialasele, kes meid pool päeva ringi taris, vist 2000 (5usd). Aga tõesti rohkem ei mäleta, kuskil kodus on kirjas.

    Inle

    Või minna Inle järvele. Me loobusime sellest, kuna aega nappis ja ei tahtnud seda tavalist turistimarsruuti võtta. Mõnes mõttes protestiks. Samas ei ole mõtet isegi seda nii väga halvustada. Kui sa omal käel reisid ja package reise ei kasuta, siis sa ei näe neid turismigruppe Midagi nii väga. Baganis küll.

    Võib-olla mina läheksin Mogoki asemel inlele. Ja seal lähedal on ka mingid mäed (nimi ei meenu praegu). Meil oli see peaaegu et plaanis, aga ma sattusin väiksesse liiklusõnnetusse ja ronimine muutus pärast seda väga vaevarikkaks. Jäi ära.

    Bagan

    Baganist ei ole mingit mõtet loobuda, see oli igal juhul üks highlighte.
    Mt Popast loobusime ja erilist kahetsust ei tundnud. Aga sinna saamiseks Tuleb natuke jubida. Minu meelest ühiskondlik transport sinna ei viinud.

    Lõunasuund
    Dawei/myeik on minu meelest teed pidi üsna raskesti ligipääsetav ja see võtab ka kaua aega. Ma üldiselt arvan, et see ei ole eriti vaeva väärt.
    Kõige hullem tee, mida läbisime, oligi yangon-mawlamying ja ma usun, et Allpool on veel hullem. Selle kannatab muidugi ära, aga mitte liiga pikalt.
    Meile sellest täitsa piisas. Yangoni ümbruses on veel pyay jms - kohad, mida võiks ka vaadata (me jätsime vahele). Ma ise soovitaks lõuna seekord välja jätta.

    Hpa-An, millele üsna lähedal on Kareni mässajad, oli võib-olla natuke teistsuguse auraga koht, aga otsest ohtu ei olnud. Põhiliselt on nii,
    et kus toimub mingi mäss, sinna sind ka ei lasta. Ja kui sa seda proovid, on sõjavägi sul kohe sabas (nad teavad ju niikuinii, kus sa asud:)) ja võivad su riigist välja saata.

http://www.la-ringtones.com/mp3/ ringtones site free. ringtones site, Free nokia ringtones here, Download ringtones FREE. from website .