Myanmari mulje

Üldmulje jäi päris hea, aga ta on natuke rohkem turismimaa ikka kui Bangladesh - just oma stuupavärgi pärast. Tüüpiline marsruut on (Myanmari-kaardi leiab siit):

Bangokist pealinna Yangooni, lennukiga üles Mandalaysse, seal siis paremale Sagaingi "templiväljadele", paremale Inlay järvele (Aasia vastus Tititaca järvele :) ja koju tagasi. Selle ringi teeb ära nadala-pooleteisega, kuid seal on ka siselende.

Ilm: Aprillikuus minemisega on probleeme:

    Climate wise, the best season for visiting Myanmar is November to February, when it rains least and isn't too hot. If you're hitting the hill stations or the Rakhine coast, try March to May - on the other hand, Bagan and Mandalay are intolerable during these months. (Lonely planet)
Sõnaga - ookean teeb asja paremaks küll. Rakhine jääb pealinnast "vasakule", Bangladeshi poole, seal on ka kõvasti saari. Lisaks tundub seal mõnus mäeahelik mööda kallast jooksvat. Security: Tegelikkuses on vähemalt pool Myanmarist ikka väga off-limits, just need osad mis jäävad kahele poole piiri äärde ja üles põhja - nii jäävadki ligipääsetavaks ainult keskmaa Mandalay ja siis see mereäärne osa. Et oleks mõistlik hoopis rahulikult võtta ja sisemaale trügimise asemel hoopis laevaga pealinnast hakata ülespoole sõitma. Või siis piki randa alla, Tai poole (kuid ma pole kindel, kas see pole kah off-limits).