eestiitaaliaeesti.blogspot.com

Lahe lugemine. Jõudu ja seikluslikku meelt edaspidiseks!

Aga pean ikka nentima fakti, et mina neist kiirteedel ja maantekraavis poolpesemata reisijatest aru ei saa. Nimetaksin seda tõesti pigem inimeste kollektsioneerimiseks kui reisimiseks. Mul oleks hullult kahju neist tundidest, mis liiklusvahendi ootamisele kulub. Selle aja võiks veeta ju mõnes mõnusas linnas ringi kolades või kohalikku sööki nautides samal ajal ka inimesi kollektsioneerides.

Soovitaks teile, tüdrukud, järgmiseks mõnd palverännakut. Väga mõnusalt saab inimesi koguda ja kraavis magamist palverändurite öömajaga vaheldumisi tarbides on poole tsiviliseeritum olemine. Ja pole ohtu, et keegi prostiks peab ja üritab põõsasse vedada.

Lahe kirjatükk. Tublid - oli tore lugeda. Samas ei saa ka mina sellise reisimisviisi "mõnudest" aru. Ei ole igavamat ja vastikumat kohta, kui need kiirteede ääres olevad bensukad ja seal tossavate rekkade vahel ukerdamine, et keegi äkki võtab peale ja siis kui lõpuks peale saab siis kogu aeg mõelda et kas ja millal siis lõpuks tuleb ettepanek tahapaneku kohta. Mida te siis ka lõpuks selle kahe nädala jooksul nägite?

Ühinen Inzi ja floraga... Ei saa sellise reisi möttest aru... Ka meie poole sadasid (muidugi kutsumata) sisse noored tüdrukud Eestist, kes sel viisil ringi rändasid. Elame mujal ja minu arust oli see raha puudumisel ja korraliku reisi ostmise vöimatusest tekkinud idee vähemalt kodust välja saada - lihtsalt minema. Sorry, tobe minu arust. Vähemalt parem maitse oleks asjast jäänud, kui neil mingi huvi lähedalasuvate vaatamisväärsuste vastu olnud oleks - aga ei midagist...

mina näiteks ei saa aru neist õnnetutest kes teistest üldse aru ei saa...Mina ei saa ka aru sellest miks pagana pärast ma ennast iga jumala päev tööandjale müün( leian et see on ka paras prostitutsioon..)mis häda pärast oma hingekese pangale müüsin ja nende laenude- liisingute nimel nüüd nii rügama pean et kui ükskord reisile jõuangi, siis ajaliselt on kõik nii limiteeritud et kappangi vaid vaatamisväärsuste vahet ja üksiku lebopäeva võtmine tundub enese tagant varastamine... LAHEDAD tüdrukud!!Ja äge lugemine! Ja kuna minu tütargi liigub vahel häälega(Eestis õnneks järjest harvem), siis tema jutu järgi- jah, siin on piisavalt palju pervosid ja nilbikuid, mujal on olukord suht turvaline ja sõbralik.Eriti kui hääletada paarikaupa.

Eks lõppkokkuvõttes ole see kõik maitseasi, eks? Aga nii palju võin ma vastata, et mispidi on kraavides magamine (kus me ei maganud) ja rekkaparkides viibimine meeldiv.. ega see hetk seal rekkapargis ei olnudki eripäraselt meeldiv. Aga meeldiv (kohe eriti ja väga palju) oli see, et meil ei ole aimugi, kuhu me järgmisena satume. Mõnel korral oli selleks tõesti kiirteebensukas, mõnel korral aga mingi lahe pubi või helesinine laguun või no mis iganes. Me ei tea. Ja üks asi on veel meeldiv nende rusuvate olukordade juures. Enese tundma õppimine. Kõlab imalalt, ma tean, aga olen jumala veendunud, et inimeste iseloomujooned tulevad välja just nimelt halbades olukordades, see oli mingis mõttes... ma ei teagi, kuidas seda öelda... veider karastus sellest igapäevaelust. Rusuvat tülpimust oli selle reisi jooksul kokku võibolla.. mõned tunnid. Oodateski oli tihti lõbus.
Jaah.. see võib täitsa paista nii, et hea võimalus saada mingi reisikogemus teiste kaela peal elades, aga.. millegipärast on mul tunne, et need inimesed, kes meid näiteks majutasid, nii ei arva. Millegipärast on mul tunne, et nemad näevad asja samamoodi nagu meiegi - absurdsel viisil sülle kukkunud võimalus aada häid tuttavaid. Ja me suhtleme mitmetega praegugi edasi, varsti lähme Austriasse küllagi ja siis nemad Eestisse.. :)
Ega meiegi ei ajanud taga vaatamisväärsusi, suurematest linnadest hoidsime heaga eemale. Ja mul on nii hea meel, et me ei läinud mõnda pagana katedraali või kuju pildistama, sel reisil ja sel hetkel oleks see olnud suurim ajaraisk. Reisi mõte oli hoopis muus. Küll kunagi saab turismigruppidega pealinnadesse ka mindud ja igasugu asju pildistatud, aga (küllap see on jälle maitseasi) eelistan vist iga kell istuda tibatllukese Itaalia küla keskel mäe otsas kiriku ees pimedas ja vaadata, kuidas välku lööb ja vihma sabistab. See oli nii nii nii palju suurem mulje ja emotsioon.
Nii et mida me nägime? Vist mitte ühtegi vaatamisväärsust. Küll aga asju (ja olukordasid), mis ei ole vaatamisväärsused, aga on tegelikult sada korda rohkem vaatamist väärt. Päriselt. Ja kui võtta nüüd nii, et meie jaoks oli reisi mõte kogeda ja näha, siis läks asi 150% korda. :)

Sellise reisistiili puhul on arvamusi on igasuguseid.
Mäletan, kunagi oli ka väga lahe mõmmikute reisipäevik lugemiseks üleval ning see tekitas inimestes umbes samu emotsioone - ühed ütlesid, et vastikud muidusööjad, teised aga kiitsid takka julgust & pealehakkamist.

Mina isiklikult arvan, et see teie reis oli väga-väga kift ning ma sain seda lugedes palju naerda. Lisaks sellele unustavad inimesed, et noorus on vaid KORRA ELUS!! Muidugi on selline reis ohtlik, kuid millal siis selliseid hulluseid veel teha kui mitte nooruses? Oleks endalgi sellist julgust/aega jms, teeks isegi mõne sellise tripi ära.
Mina isiklikult oleks küll teie asemel lisaks veel ka pealinnad ning vaatamisväärsused möödaminnes üle vaadanud, aga jah, maitse asi. :)

Mitte arusaavaid kommentaare teevad inimesed, kes ei ole ise kunagi häälega kusagil käinud. Nagu mari juba mainis, siis häälega reis on pigem reis "iseendasse" kui kusagile geograafilisse paika. Selline reis on reis teel olemise pärast, mitte sihtmärgi pärast. On olemas inimesi, kes sellest aru saavad. On olemas inimesi, kes ei saa.
Olles paar korda enamvähem sarnase tripi ise läbi teinud (viimati 8 aasta eest kahjuks), ning enne ning peale seda päris palju reisinuna, on mul endiselt meeles mõningad seigad just häälega reisimisest nagu need oleks juhtunud eile, samas on mul raskusi meenutada kõiki linnu kus ma käinud olen seoses muude reisidega.

Kui mul oleks võimalus (st aega mitte raha ehk vastupidiselt praegusele) läheksin silma pilgutamatta uuesti.

Mina näiteks ei saa aru paketireisidest, ei ole kunagi aru saanud ja ei hakkagi arvatavasti kunagi aru saama ja sama käib ka kusagil rannas vedelemisest. Inimesi on kokkuvõttes väga erinevaid.

Tegelikult pole ma ise ka kunagi hääletanud.
Eestis pole selleks vajadust tekkinud ning välismaale nii seiklema pole sattunud.

Samas saan aru - on inimesed, kes vajavad turvatunnet ning kellel pole sellist seiklejahinge, et ajada maanteel näpp püsti, suhelda võõraste inimestega. Lisaks ka viitsimine ja tahtmine.. Ehk siis konservatiivsed paketireisijad. Olgu, on ka konservatiivsed omal käel reisijad. Kuid inimtüüp jääb üsna samaks.
Ja siis on see teine tüüp inimesi, kes ainult elaks, seikleks, kogeks, tunnetaks, riskiks.

Kui hakkan mõtlema enda peale, siis olen nii üht kui teist tüüpi. Kuid kui meenutada enda reise, siis need organiseeritud (nt koolireisid) polegi nii meelde jäänud kui veidi ekstreemsemad. Olin 3 aastat tagasi Rootsis ja Norras lapsehoidja ning rändasin selle perega mööda neid riike ringi. Väga lahe oli! Sain siis ka natuke omal käel Oslos seigeldud ning emotsioonid ja mälestused on vägevad! Kõik hetked, kui sai just üksi omapäi ringi jõlkuda, on mul nii detailselt meeles nagu oleks need eelmine nädal toimunud.

Aga tulles teema juurde - see reisikirjeldus, siis sain ma aru, et Euroopas on üsna keeruline ilma vene keele oskuseta hakkama saada. Ja muidugi lisaks veen saksa ja inglise keel.. Tüdrukud, kuidas te nii palju keeli oskate? :) See on täiesti lahe, et inimesed on võtnud vaevaks õppida nii palju kui võimalik! Nii, et ironiseerijad, seda kogemust võib ju ka võtta kui keelepraktikat! :)
Ise peaksin küll inglise keelega toime tulema, õige natuke pursin ka vene keelt, aga vaba suhtlust sealt küll ei tuleks. :P

Väga hea reisikiri, lugesin ja naersin. Uskumatu, et te julgesite sõbrannaga kahekesi hääletades Itaaliasse reisida ja kui ma veel lugesin, et sa said reisi ajal 18, siis ei suutnud ma seda uskuda. Tegelikult on see ikka väga ohtlik ja teil lihtsalt vedas, et midagi halba ei juhtunud. Loomulikult on selline reisimine lõbus, aga ise eelistan ikka planeeritud reise, kus ma tean, millega lähen, kus ööbin jne.

..ja rõõm kuulda, et Te elusalt ja tervelt tagasi. (kuigi jah, ega ma lõpuni ei viitsinud esimese hooga lugeda). Ja tõdemus, et see pagana maailm on ikka väike küll.
Ma nüüd üritan Teie kirjatükist mõnel vabamal hetkel jagu saada.

tervitustega,
"Esimene autojuht (oma autoga, mis oli nii kandiline, et tundus olevat mõnest suurest metallkastist kokku monteeritud)" ja üldsegi mitte kuri,

hulgus

Jah, Eesti on tõepoolest tilluke. Nii just ongi tore. Tore, et sa kuri pole, ma ei mõelnud midagi halba, tore auto on sul :D

Hääletajatest saavadki aru inimesed, kes ise hääletanud on. Kõik pole alati rahas kinni. Sama loogika põhjal peaks need hääletajad siis reisibüroost paketi ostnud laiskadeks rahaga eputajateks nimetama. Näedsa, ostavad raha eest ja ise ei liiguta lillegi. Lasevad endale kõik kandikul kätte tuua...
Kogu saladus on selles, et inimesed pole ühesugused. Mis ühele hea, see teisele paha. Sellest arusaamine pole kõigile jõukohane.

Heh, minumeelest oli kyll yks vahva lugemine! K6ik sai yhe jutiga läbi loetud ja pahandust ka parasjagu- m6ni koht ajas ikka ysna k6vasti naerma ja noh, ma olen tööl (raamatukogus). Heh, heh. Deja vu oli täielik ja v6imas teatud kohtades- ise sai ka 2005 suvel pikem hääletamisreis tehtud ning m6ned asjad ja tunded ja olukorrad olid kyll rohkem kui tuttavad.
Ma arvan ka, et on ysna yhekylgne materdada kas hääletajaid v6i paketireisijaid v6i neid yldse teineteisele vastandada (miks mitte teha ka m6lemat?). Eks hääletamisreisi puhul tekib ikka vahel kysimus, et kuhu need vaatamisväärsused jäävad v6i kas on 6ige ja eetiline loota teiste inimeste heatahtlikkusele (ja noh, vahest nende heatahtlikkust ka nagu ära kasutada). Samas andis mu enda kolme aasta tagune reis mulle nii m6nedki 6ppetunnid ning teie, Mari ja Kadri, ilmselt avastate isegi midagi head sellest reisist veel ka m6ned aastad hiljem. Näiteks t6siasja, et m6ned inimesed ongi päriselt head ja et see materiaalne, mida me omame, on tegelikult ikka palju- kodu, voodi, söök, kuivad riided jne. Ja seda, kui hea on tegelikult, et kuskil kaugel Eestis on hulk inimesi, keda te äkitselt nii hästi m6istate ja lisaks veel need ysnagi mitmed, kes teid väga ootavad seal. Nojah, pluss siis veel palju uusi s6pru ka :)
Olgu siis mistahes reisistiil, on eriti tubli ja igati kiiduväärt kui oma reisielamused ka hiljem kirja panna jaksatakse!
M6nusat sygist:)
Marianne

Väga huvitav detailne pealevõtjate kirjeldus. Samas, kuidagi vist tormamine oli? Sinna ja tagasi - ega väga Itaaliat ei näinud - lõuna poole tasuks minna, iga regiooni itaallased on erinevad ja põhjapoolsed meenutavad mulle pigem sakslasi.
Tegelikult soovitaks igas huvitavamas kohas, kust läbi minnakse, otsida keegi CS-st ja veeta natukene aega kohapeal. Hääletamiseks kulus teil kohe väga palju aega - juhul kui mitte midagi teel vaadata, kuid ööseti korralikult magada - peaks Eestist Lõuna-Euroopasse jõudma 2-3 päevaga. Võib-olla oli tegu lihtsalt väga halva hääletamisõnnega...
Samas muidugi, kui tee peal mitte midagi näha, siis on mõttekam lennata näiteks Riiast Milaanosse (20 latti, täna just tulin selle hinnaga) ja pühenduda ühele (või paarile) riigile korraga. Poola tasub näiteks kas või eraldi minna, muidugi eelnevalt oleks vaja uurida, mis on need kohad, mida vaadata.

Aga edu edaspidistel hääletamistel & tore reisikiri oli :)

Ühinen nende ülalkirjutajatega, kelle arvates on tegemist toreda lugemisega ja ka nendega, kelle arvates peab vähemalt üks kord elus häälega reisimine läbi teha, aga ka nendega, kes arvavad, et sellise projekti juures võiks ka rohkem ringi vaadata ja mitte kihutada edasi-tagasi:) Aga loomulikult - see on maitse asi.
.
Lisaks sellele märgin veel, et minu arvates on tegemist silmapaistvalt hästi esitatud jutuga ning väga väljendusrikka stiiliga. See kehtib ka mari01 28.08 kirjutatud kommentaar-selgituse kohta - tõesti suurepärane. Kohe näha, et värskelt korraliku kirjandusõpetajaga koolist tulnud:)

Arusaamatuks jäi vaid üks asi-telk kaalub vaid 1,5 kilo, pisike pambuke. Meil oli mõlemal telk kaasas. Ja meie saime Tallinnast Saksamaale vaid 2 autoga. Rekkadega ei sõitnud peaaegu üldse. Rekkapesades küüdi ise küsimine ei toonud kiireid tulemusi, seega seisime alati kohe sinna äärde hääletama. Milleks raisata energiat läbiküsimisele. Hääletasin 40 päeva ja iialgi ei oodanud üle 15 minuti...

Ei suuda kahjuks mina sellise reisi "mõnusid" hinnata. Samas olen üliõpilase ajal ka üsna palju häälega reisinud ja tean väga hästi, mida see endast kujutab. Mingit gaifi ma sellest ei saanud kunagi. Hääletasin selleks et kuskile kohale jõuda ja et raha puudumise tõttu muud võimalust selleks ei olnud. Alati oleksin eelistanud sõidu ajal, kas lihtsalt tukkuda või omi mõtteid mõelda,selle asemel, et autojuhiga sunnitud dialoogi pidada.
Minu jaoks on kõige mõistlikum viis reisida, et lennukiga kohale, kohapeal rendiauto ja siis käid ja koged ja vajadusel istud ka kuskil väikekülas kiriku ees ja naudid äikest.