Saksa, Austria, Sloveenia, Itaalia jalgrattamatk
19 kommentaari

Käimasolevast matkast pilte aadressil http://picasaweb.google.com/BrutusA Pildid otse kaamerast üles laetud, pole isegi õieti näinud. Hiljem korrigeerin ja lisan kommentaarid. Võib-olla blogi ka.

Matk on läbi ja nüüd siis pildid enam-vähem üles pandud. Väikesed kommentaarid ka juures ja asukohad kaardil. Kestis täpselt 5 nädalat, läbitud üle 2000 km. Vaikselt üritan ka blogi teha. Kui üles panen, siis annan teada.

Väga äge. Kust alustasite? Kuidas stardipaika jõudsite? Mis marsruudil sõitsite?

Lennukiga Tallinnast Münchenisse ja samamoodi tagasi. Marsruut: München-Chiemsee-Ramsau-Berchtesgaden-Salzburg-Zell am See-Lienz-Hermagor-Villach-Klagenfurt-Bled-Bohinj-Kranjska Gora-Tolmin-Idrija-Postojna-Piran-Izola-Koper-Trieste-Grado-Udine-Spilimbergo-Longarone-Cortina d´Ampezzo-Bolzano-Merano-Vipiteno-Innsbruck-Garmisch-Partenkirchen-Füssen-München. Alustasin ka blogi tegemist, mis tuleb küll aegamööda. Sealt saab täpsemat infi. http://brutusa.blogspot.com/ Reis ei olnud üldsegi tappev, oleks võinud veel pikemaltki olla, kui rahakott lubanuks.

Tekkis huvi, et kui palju kulub raha sellise matka peale?

Jämedalt võttes kahe peale kulus umbes 40 tuh. krooni koos lennupiletitega. Täpsemat arvestust pole veel jõudnud teha. Kui blogi valmis, siis teen ka kokkuvõtte. Eks me natuke laristasime ka toidu osas. Samas mitmete sissepääsude pealt hoidsime kokku.

Huvitav reis igatepidi. Tundus, et olite kõvasti eeltööd teinud. Kas kõik need lossid..koopad jm peilisite enne välja või sattusid juhuslikult teele?

Blogi sai valmis lõpuks. Lisan veel kokkuvõtte kuludest, varustusest ja muust. Eeltööd tegin kõvasti: 50 000-sed kaardid, Google Earth, ja Internetiavarused. Ei tahtnud päris tundmatus kohas vette hüpata. Üllataval kombel läks kõik plaanipäraselt. Vaid paar ringi jätsime välja: Salzburg - Hallstatt - Hallein ja Palmanova - Cividale del Friuli - Udine.

Ei saanud päris hästi aru päevastatistikast. Näit 28päev - madalaim punkt 557m. kõrgeim 1355..tõusu 503meetrit - kuhu ülejäänud 300m kadusid :)

Tänan märkuse eest. Ilmselt trükiviga. Kontrollin üle. Kontrollisin. Kõik on õige. Kui ma olen hommikupoole 1255 m peal ja õhtupoole 557 m peal, siis enamuse päevast ma ju laskun, mitte ei roni üles. Sel päeval laskusime 849 m ja liikusime ülespoole 503 m. Kui ma oleksin hommikupoole madalamal ja õhtupoole kõrgemal, siis oleks tõusumeetreid rohkem kui laskumisi. Loogiline!?

Nüüd on siis kõik kirja pandud. Ka kulude ja varustuse kohta. Kel küsimusi on, küsige julgesti.

Ma ei ole veel blogi jõudnud lugeda aga üks asi on küll liiast! Kas rattad ja varustus on reisi hinna sees? Ma ise läksin 2000 aastal Poola -Saksa-Holland-Belgia-Luxemburg-Prantsusmaa. Hispaania -Barcelonani ja aega läks üle 2 kuu ja spidokale keris Hispaania piiril täpselt 4000km. Kahe kuuga läks ca 4000 eek! Samuti kahepeale! Nüüd on asjad veidi kallimad muidugi aga... Nojah lennupiletid ka lisaks.. Aga respect! Omal on ka ikka plaanis veel minna-rataski juba ostetud.

Blogi kokkuvõttes on kulud täpsemalt kirjas. Ratta ja varustuse hind seal sees ei ole. ca 28000 krooni kulus meil toidule, õllele, jäätisele, rattaremondile ja -juppidele ning sissepääsupiletitele. No toidu , õlle ja jäätise arvelt oleksime võinud ju kokku hoida, aga elust peab ju mõnu ka tundma! Kui meil oleks 4000 krooni kulunud, oleksime küll näljas olnud, see teeb 8 eurot päevas. Selle eest oleks vist ainult saiapätsi ja paar konservi saanud. Raske uskuda, et selle rahaga välja tulite!? Kui nüüd võtsin 5 kg alla ja Erich 5 kg juurde, siis sellise säästueelarvega oleksime ilmselt mõlemad 20 kg kergemad olnud.

Ei tegelikult hakkasin mõtlema-loogiline siiski. Meil muide enamus raha läkski õlle peale. Aga kui paned ikka 150 km päevas(meil olid pooled puhkepäevad) siis pead sööma energiarikast toitu.Ehk siis kilone pakk spagette ca 10 eek meie rahas ja tomatipasta peale ca 10 eeku on 2 päeva toit.Teed korraga valmis ja tänu sellele et seal selliseid klimpe ei müüda nagu meil -maitses ülihea.ja kui õigel ajal minna siis tee ääred on ju süüa täis.kapsad kaalid-muidugi viinamarju tapvas koguses,puuviljad-kreeka pähklid jne! Näiteks kaks tõsisemat rattaremonti oli Prantsusmaal Lyoni ligidal.Raha oli aga kui saadi teada et Kirsipuu on sõbra kunagine trennikaaslane siis anti veel tasuta nänni kaasa ja ei mingit raha.Saksas oli vajadus 2 õhukummi järele.Ootasin pool tundi pisikese linna rattapoes ja kui müüjat ei tulnudki siis ei olnud ka kellelegi maksta.A see oli juhus ja nii me muidu ei teinud! Et siis 1 pizza võrdunb ca 3 päeva söök.Rahaliselt.Ja olulist maitsevahet pole. Ja muide kõik see siis selle nimel et kui ilus koht telkida-ei tuleks rahapuudusel ilma õlle ja veinita vaadet nautida!

No nii hull see asi ei ole, et kohe -20kg. Eks see sõltub, millise eelarvega - võimaluste, olukorra või ideega keegi oma rännakut alustab. Muidugi on kindel tunne, kui "tagatasku" muret ei ole. Aga kindlasti jäädakse siis omamoodi ekstreemsest seiklustundest ilma. Olen minagi "olude sunnil" väheste vahenditega sellise retke teinud. Võimalike marsruutide osas sai siiski eelnevat kodutööd tehtud. Päris ilma toiduta pikalt siiski olla ei saa, seda on inimkatsed teatud laagrites tõestanud. Kalorid on olulised, kuid rattasõiduga kaasnev füüsiline koormus (loomulikult koos kaloririkka "suutäiega") kasvatab lihasmassi, mis tõstab kehakaalu juba esimese paari nädalaga ka 30-kraadises kuumuses ning korduvalt üle "kahe ja pooleste" käies. Minule andsid jõudu isamaalt kaasa võetud rasvased sealihakonservid (kuid seepärast muutus pagas parasjagu raskeks) ja odav saksa šokolaad. Ja alates juulist leiab tõesti sealkandis ka vitamiinikandjaid pea kõikjal. Metsikuid saab ise puu otsast või mägedest kuid pole ka patt istanduseomanikult küsida. Tõsi paaril korral võtsin minagi kapsast, sibulat (loomulikult suure põllu servalt), sest polnud kelleltki küsida. Ja neljast kaasavõetud plastikpudelis "Vana-Tallinn"-ast, millest kaks tänutäheks ära andsin, jätkus ka üle poole reisi, et aeg-ajalt mõnes fantastilises ööbimiskohas õhtul "suuremeelseid mõtteid " mõlgutada. Ent see pole veel kõik - olulist rolli mängisid selle "kehvapoolselt keskmise" toitumise kõrval ka korrapärane režiim, ning puhas mägede õhk ja loomulikult vaimne "vabanemine" - st. mäed ise. Seepärast vast võtsingi esimese kolme nädalaga pea üheksa kilo kehakaalus juurde! Eks ma olen oma käikudest-muljetest siin varem kirjutanud ka, kõike ei jõua-viitsi üle korrata. Hakkan nüüd brutus´e pilte vaatama. Kõigile minejatele ikka - tuul vastu!

Tere,

Kust Te rataste transpordiks kotid ostsite?

T.

Sa mõtled ikka neid paunasid mis rataste küljes? Neid on praktiliselt igas spordipoes müüa. Kindlasti aga nendes mis rattaid ka müüvad. Olen ka näinud sellistes sogapoodides nagu Yess jne. Ja mingi laiemalt levinud kataloog müüb neid ka. Samas Vene ajal kui selliseid kotte polnud saada siis käis Poola Saksa reisi jaoks kaks ranitsat kah.

müüb OÜ Dowetek. See on maaletooja. Kuna ise töötan sporditarbeid müüvas firmas, lihtsalt tellisime oma kauplusesse. Ainuke probleem on nende kottide hoiustamine või transport, kui oled pikemal sõidul. Nad suht ruumikad ja paar lisakilo ka juures. Meie leidsime küll lahenduse põõsaaluse kujul, kuid kui samasse kohta ei naase, on jama.

Mõtlesin just transpordikotte, mille kohta brutus vastas. Ise pelgan kõige enam, et ratas võib lennukisse laadimisel või lennujaamas viga saada. Hoiustada mõtlesin mõnes lennujaama lähedases ööbimiskohas, kus veedaksin siis ühtlasi esimese ja viimase matkaöö.

AGU transpordikottidel külgedel tugevdusi pole, ainult otstes ja põhjas. Looma moodi transportimisel võib vigastuste oht olla küll. Käiguvahetaja ümber võiks mingi polsterduse panna ja kahvlite vahele mingi toe. Ise tõmbasin kõik lahtised osad kaablivitste või teibiga kinni ja õnneks midagi ära ei lõhutud. Nendel kottidel on veel ümbriskott, kuhu saab suure koti soliidselt väiksemaks kokku pakkida.

Ostsin St Gallenist (Šveits) rattatransakoti. Mahub kokkupanduna pisikesse pauna. Matkal käies saab selle kenasti kotipõhja ära mahutada. Puuduseks see, et on üsna õhuke, kuigi vastupidavast materjalist. Kahel lennu ja ühel bussireisil on kõvasti kriipida saanud, kuid kõik väiksed augud olen teibiga kinni katnud niiet annab tarbida küll veel. Ainuke jama juhtus möödunud aasta, kui esiratta kumm oli sihtkohta jõudes kahes kohas pikalt katki, parandamisest enam kasu polnud, uus kumm kasutusele. Rehv õnneks pidas matka vastu, kuigi eks sealgi mingi pragu sees.