Ma olen alati tahtnud kirikute reisile minna ja alati on tekkinud kartus, et äkki ei tule välja. Kui möödunud kevadel tehti Maastikuarhitektide Liidust ettepanek mingi õppereisi peale mõelda, siis naljakal kombel tuli see kirikute asi meelde. Vee enam, olin hiljuti kohtunud veebis Santa María de La Piscinaga ja juba piltidelt suutis see tilluke palvela jätta äärmiselt sügava mulje. Ja nii see mõte juurdus. Kirikud, romaani kirikud ja siis sellest tulenevalt romaanika laiemalt - niipalju, kui seda peale kloostrite ja kirikute on. Kuhu seda ikka vaatama minna, kui 1000 aasta tagusele ääremaale, piirile, kus kristlik maailm pidi vastu astuma mauridele ja kus vaimu kinnitamiseks oli vaja lisaks kindlustele ka vaimseid tugipunkte. Miks mitte minna Püreneedesse. Miks mitte minna perifeeriasse, kohtadesse, kus on võimalik näha ja katsuda seda kunsti, mis raiuti kivisse pea pool aastatuhat Rooma langemise järel, siis, kui meie praegune õhtumaine tsivilisatsioon oli puberteedieas!

Esialgne mõte oli piirduda Baskimaaga, mille ümber hõljub kerge salapära, kuid pisut tudeerides tundus, et Baskimaa jääb liiga väikeseks. Ja nii see marsruut paika sai, tiir ümber Püreneede, sekka romaanikale ka pisut muid asju. Järgnevalt panin kirja mõtted ja muljed nii nagu ma neid reisil märksõnadena üles tähendasin selle 1800 km-sel ringil ajas tuhat aastat tagasi...

Kuid enne tahaks tänada Kulkat toetuse eest ja kindlasti Nelet Kulkaga asjaajamise eest. Loomulikult Kadrit-Gerlyt öömajade orgunni eest ning kindlasti suur-suur aitäh Juhanile, kes väsimatu järjepidevusega võttis vaevaks meid sel ekspeditsioonil valgustada...

Niisiis...

http://www.sulevnurme.org/15/pyreneed2015.htm