Talv Floridas - Mida vaadata?
1 kommentaar

Florida talvel...Kuna ise olen eestikeelseist reisikirjadest leidnud Florida kohta vaid väga nappi infot, kus vaid mönd rannapromenaadi kirjeldatud on, siis vötsin nöuks seda osariiki siin pisut laiemalt tutvustada. Samuti lisan siia tulevasele Florida külastajale möned nöuanded . Kuna köik eestlased veel miljonärid pole ja möni eilne on pilvedest jälle maa peale laskunud, siis on minu nöuanded neile suunatud, kellel iga dollar/kroon arvel on. Mida siis Floridas vaadata?

Everglades National Park.

Everglades on tohutu soo, mis laiub üle kogu löuna Florida. See soo lausa kihiseb alligaatoritest ja paljudest eksootilistest lindudest. Kui meil on harjutud alligaatorit pidama ohtlikuks ja agressiivseks peletiseks, siis käik Evergladesi peaks selle väärarusaama kummutama. Panin kohe alguses parki sisenemisel tähele, et jalgratturid ja jalakäiad peavad ca 10 meetri laiust teed jagama 3 meetri pikkuse alligaatoriga, kes laisalt teeservas lösutas. Korraks isegi arvasin, et see on plastikust mulaazh. Küsisin siis park rangerilt, et palju teil neid turiste siin aasta jooksul ära süüakse. Null, oli vastus, kogu pargi ajaloo jooksul olevat vaid üks önntus olnud ja seegi tingitud vaid külastaja pealetükkivusest. Alligaator hoiatab sind enne rünnakut löugade avamisega ja kui sa siis küllalt taiplik oled ja taandud, lahkute te söpradena. Too ainus Evergladesis viga saanud mees olevat aga avatud löugadega looma torkima läinud ja pureda saanud. Sprint pidi alligaatoril hea olema, parem kui steroididega Ben Johnsonil. Kuigi Everglades on tohutu soo, pole seal sääski, seda tänu veetaimedele, mis sääsevastsed vees ära söövad. Pargis saate osaleda ca kahetunnisel giidi juhitud reisul vöi siis tellida endale privaatsöidu nn. airboatil, see on selline paat, mis tuiskab üle soo ja mätaste, telekast teil köigil nähtud. Peale selle on seal veel levinud kanuudega matkamine, kuigi mullegi, kes ma nüüd südames usun, et alligaator rahuarmastav loom on, oleks psühholoogiliselt raske minna sinna mangroovivössa, ainsaks eralduseks minu ja alligaatori vahel kipakas kanuupöhi...

Florida Key saared.

Saared hargnevad riburada poolkaarekujuliselt osariigi löunatipust ca saja miili kaugusele merre. Neid külastada on iseäranis lihtne, kuna nad köik teede ja sildadega ühendatud on. Kohe, kui oled jöudnud üle silla mandrilt esimesele saarele - Key Largole, tunned, et oled jöudnud omaette maailma. Siin on aeg maha vöetud ja köikjal näed mönusat logelemist. Pea igal sammul leiad supermarketite asemel sukeldumisvahendite, t-särkide ja kalapüügiriistade kauplusi. Igal pool on nn. tiki baare, mis endast palmiokstest katusega hütte kujutavad, kus siis steel trummide saatel inimesed oma kirjuid päevavarjukesega kaetud eksootilisi kokteile vöi Corona Ekstrat naudivad.

Mida kaugemale löunasse mööda maantee nr. 1-te jöuad, seda mönusamaks ümbrus läheb. Mite välimuselt vaid olemuselt. Välimuses torkavad tihti silma eelmiste orkaanide külaskäikude tundemärgid. Köige naelaks on Key West, köige löunapoolsem saar, täiesti omaette nähtus Floridas ja kogu USA-s. Key Westi elu keskpunktiks on Duval Street, mis on täis ärisid, kunstigaleriisid, baare ja restorane. Päise päeva ajal käib elu Duval Streetil vöi randades, öhtul aga kogunetakse Duvali löpus asuvale väljakule, kus on siis esinemas köiksugu veiderdajaid ja muusikuid. Meeldejäävamaks oli mees hüüdnimega "Silver", kes siis end höbevärviga üleni ära oli värvinud ja sel moel üsna usutavalt höbekuju esitas, aeg ajalt poose muutes ja rahaannetajatele oma kivinenud naeratust kinkides. Peale tema oli seal veel akrobaate, hüpnotisööre, mustkunstnikke, dresseerijaid ja muusikuid. Väga haarav oli ka vaadata, kuidas must "rasta man", kes kookospiima müüs, pika terava matsheetega körval mängiva Kuuba bändi muusika rütmis pähklit kooris. Algul vaatasin küll, et mees on hull, soovib klaasi kookospiima eest kolm dollarit, aga kui nägin siis, millise röömu ja elegantsusega ta oma matsheetet muusika rütmis vibutas, sealjuures ühtki sörme kaotamata, sain aru, kust see hind tuli.

Key West on selline vabameelne linn, sinna tulevad hulgused talvituma, kunstniinimesed inspiratsiooni otsima, sukeldujad korallrifi imesid vaatama, surfijad laineid nautima ja muidugi lugematu hulk turiste köike seda körvalt vaatama. Seal on oma "gay community", st. et Key West on ka tuntud keskus homoseksuaalidele. Samas nad aga Key Westis ei domineeri, nagu see juhtus olema suvel Provincetownis Cape Codil, kus ma heteroseksuaalsena selgelt vähemuste hulka kuulusin.

Omaette vaatamisväärsuseks on key`sid ühendavad sillad, pikim neist 11 kilomeetrine. Tore on söita körgel vee kohal, ühel pool Mehhiko laht ja teisel pool Atlandi ookean. Kes on näinud filmi "Ausad valed/True lies" sel on neist ettekujutus olemas. Lühidalt siis: Florida Keys - see on kariibi mere muusika, tiki baarid, korallrifidel sukeldumine, surfimine, kalapüük ja muidugi köikjal paterdavad söbralikud pelikanid. Rannad ei ole seal nii ilusad ja valged kui mujal Floridas. Kui aga antakse orkaanihoiatus, siis on maantee nr. 1 kogu oma pikkuses autosid täis, stange vastu stanget, köik pögenevad suurele maale...

Florida rannad

Rannad on Floridas praktiliselt köikjal, välja arvatud löunatipp, mis on tervenisti soo ja mangroovivösa all. Paremini jäid meelde tühjad rannad Pensacola lähedal pöhja Floridas, kus sai nautida Ameerikale nii haruldast privaatsust ja teiseks meenub Daytona Beach idarannikul. Daytona oli mulle kui autoturistile seepärast iseäranis meeltmööda, et seal on rand liikluseks avatud. Piirkiirus on 10 mph ja seda ei ületanud keegi, samuti on rannariba ära jagatud päevitajate, jalakäijate ja autode vahel, nii et ruumi oli köigile. Mind häiris vaid see, et kohalikud noored, kes niisama mööda randa edasi-tagasi kruisisid, kuulasid oma autodes seda köige jälgimat räppi. Siis sain aru, et tarvitseb mul vaid mööda randa edasi söita sinnamaale, kuhu kruising ei ulatu, uus plats sisse vötta ja rahu ja vaikus on majas. Daytonas meeldiski köige rohkem see, et auto on köige tarvilikuga sul kohe käepärast, pole probleemi parkimisega ja asjade kinni-lahti pakkimisega, mis selle randa mineku tavaliselt nii tüütuks teeb.

Hea mulje jätsid veel Sarasota rannad, avarad, puhtad, suurte parklatega. Vees käisin igal vöimalusel, sest päevased läbisöidud olid pikad ja lasta end ookeanilainel veidi tümitada on sel puhul parim värskendus. Veetemperatuurid olid jaanuaris minu tunnetuse pöhjal ligikaudu järgmised: Pensacolas 15, Sarasotas 20, Daytonas 20 ja Key Westis 25 kraadi. Küsisin ka kohalikelt, et mis suhe neil haidega on. Vastati, et neid keegi seal küll ei karda ja önnetusi on haruharva, samas aga ütles üks sukelduja, et barrakuudade lähedus neile küll ei meeldi, kuna barrakuuda olevad sama loll kui koer, kes vöib sind hammustada ilma näilise pöhjuseta.

Tösine oht asjatundmatule suplejale on aga ilus helesinine seebimullile sarnanev mollusk, mis veepeal ujub. Kui seda puudutad, siis on paar järgmist päeva haiglas garanteeritud. Key Westis nautisin parasjagu ookeanis suuri laineid, kui märkasin sillalt hulka inimesi näpuga minu poole sihtivat. Arvasin siis, et kellegil on midagi vette kukkunud ja nüüd püüavad saada minu abi selle kättesaamisel. Silmasingi paari meetri kaugusel ilusat sinist asjandust veepinnal hulpimas. Tegin paar kiiret tömmet sinna poole ja sirutasin käe välja, et seda vigurit pihku haarata, aga enne kui möeldu teoks teha jöudsin, nägin kuis need samad inimesed silllal pea käte vahele haarasid ja jubedat kisa tegid. Tömbasin käe tagasi, aga tundsin, kui miski körvetas üht sörmeotsa, ilmselt siiski üks kombits riivas mind. Sillale töustes kohalikud selgitasid mulle, et pole hullemat asja kui seda molluskit puudutada, paistetad üles kui kärnkonn ja ilma haiglaravita ei pääse...

Walt Disney World

Disney World oli koht, kuhu ma kindlalt ei pidanud minema, kuna mul huvi nende Disney loodud elukate vastu puudub. See oli küll minu viga, et omades küllalt täpset infot kogu osariigi kohta, ei vaevunud ma Disneyt enne söitu üldse uurima. Tegelikult on Disney Worldis nende Miki Hiirte ja Donaldite tähtsus kaunis väike. Nad paterdavad seal küll köikjal lastele röömuks ja kohati teenindavad sind ka restoranis, aga see pole väga häiriv. Mind vedasid sinna poolvägisi mu ameeriklastest söbrad ja nüüd olen üsna rahul.

Disney World Orlando külje all koosneb neljast suurest pargist: Magic Kingdom, Epcot, MGM Studios ja Animal Kingdom. Nendega tutvumiseks kuluks ca 4-5 päeva.

Magic Kingdom on neile, kellele meeldivad atraktsioonid, neid on seal tohutult ja nad on töesti ühed mailma parimad.
Epcotis näed palju teaduse ja tehnika saavutusi. Mulle meeldis Epcotis see, et seal on mitmed maad esindatud oma paviljonidega, milles siis teenindajateks ja giidideks inimesed sealt samast riigist. Iga riik kes seal esindatud on, on sinna rajanud möne oma kuulsa ehitise maketi. Näiteks saad seal jalutada Londoni kuulsatel tänavatel, saad siseneda Mehhiko Chitzen Ytzasse ja jalutada Hiina Taevase Rahu Väljakul. Maketid makettideks, aga inimesed neis on ehtsad, Hiinas hiinlased, Mehhikos mehhiklased jne. Vahe erinevate rahvuste vahel on tänu nii tihedale kontsetratsioonile selgelt näha. Lisaks iga maa ekspositsioonile esinevad ka nendes pisiriikides nende maade artistid ja kunstnikud, tase on körge, sest söel sinna pääsemiseks tihe.

MGM Studios on eelköige koht neile, kes filmimaailma telgitagustest huvitet on. Seal on verdtarretamapanevaid attraktsioone, kaskadööre ja lavastatud katastroofe, mis toimuvad su silme all. Seal saad tutvuda selliste filmide atribuutika ja telgitagustega nagu Star Wars, Indiana Jones, 101 dalmaatsia koera jne.

Animal Kingdom on üks väga hea loomaaed jälle koos igasugu üllatuste ja attraktsioonidega. Peale mitmesaja looma ja linnuliigi ei puudu sealt ka tehissaurused. Köik öhtud löpevad Disney parkides korraliku tulevärgiga. Kui te Epcoti oma juhtute nägema, siis saab see suure töenäosusega olem

Päris tore teada mis mujal maailmas lahedat on ja mis mind nüüd ees ootab :)