Alati on turvaline alustada juttu ilmast :) Seega, kui ma oma elus neljandat korda Narita lennujaamas maandusin, ootas mind ees tüüpiline Jaapani hilis-südasuvine kliimakompott. Menüüsse kuulus 28 soojakraadi Celsiuse skaalal ja 6000% õhuniiskust subjektiivsel skaalal. Pikantseks lisandiks olid seekord sünkmustad mööda maad roomavad äikesepilved, terve taevalaotusetäis looduslikku heli-ja valgustehnikat ning paari pangetäie jagu vahvat vahutavat vannisooja äikesevihma igale külastajale.

Ehk siis ühesõnaga – Nihon e yookoso – teretulemast (suvisesse) Jaapanisse.

Kodusesse ülikoolilinna Tsukubasse jõudes ootas ees ka kõik ülejäänu milleta Jaapani suvi läbi ei saa. Muidugi see kõrvu kurdistav tsikaadimuusikal (hoiatus: heli tugevus pole linnavalitsusega kooskõlastatud, lähikontakti ei soovita väikelastele ja nõrganärvilistele), need põrgukuumad tänavad ja külmkapi temperatuurile konditsioneeritud poed, need pealaest jalatallani musta riietatud, kinnaste, kübarate ja päevavarjudega varustatud päikesevaenulikud daamid, need peaagu läbipaistvast kangast pintsakutega ülikonnastatud kontorirotid, need valge käteräti ümber kaela sidunud töölisklassi mehed... Ja loomulikult, iga möödakäija suust kostuv pool-lõpnud hääletoonil ohe: „Atsui! Atsui!“ – palav! palav! Nagu ma ise ei teaks, kes ma just 15 kraadisest Tallinnast tulnud olen ja loodan lootusetut, et inimesed minu mõne tunniga läbimärjaks higistatud reisiriideid tähele ei pane.

Aga muidu olla neil see aasta jahe suvi olnud, harva kui üle 35 kraadi läks ja augustis olla lausa paar jaki-ilma olnud. Jätsin vargsi mainimata meie tänavuse mitte-kõige-parema-suve, need imestusest ümmarguseks aetud pilusilmad ja kaastundlikud küsimused, kuidas me sellises kliimas üldse elada saame, on nüüdseks oma atraktiivsuse kaotanud. Ja tegelikult ongi Jaapani suved aastast aastasse nii uskumatult stabiilsed, et tänavuse suve jahedus või augusti lõpus viis päeva järjest kestnud äikesevihmad pakkusid kohalikele head ja turvalist jututeemat nii tööl kui kodus. Ja mulle pakkusid need võimaluse pärast Eestis veedetud suvevaheaga oma punasel jalgrattal nii tuttavaks saanud tänavatel läbi põlvini porilompide kihutades taas oma igapäevast Tsukuba-elu alustada. Varsti räägin sellest linnast pikemalt, alustuseks mõned vaated:
Tsukuba city Vaade lõunasse, Tsukuba linnakeskuse poole. Esiplaanil Matsumi park, taustal paistab raketi ja planetaariumikupliga Expo keskus. Tsukuba city again
Vaade põhja poole. Taustal 877 meetri kõrgune kahe tipuga Tsukuba mägi.