Lufthansa loobus no-show kohtuasjast

Veebruaris sai kajastatud juhtumit, kus Lufthansa kaebas kohtusse reisija, kes jättis viimase lennusegmendi kasutamata. Tegemist oli reisijaga, kes leidis, et tunduvalt soodsam on osta äriklassi piletid marsruudil Oslo-Frankfurt-Seattle-Frankfurt-Oslo, kui otselennud Frankfurt-Seattle-Frankfurt. Soodsama hinna kasutamiseks lendas reisija reisi alustamiseks Oslosse, jättis tagasilennul viimase lennusegmendi Frankfurt-Oslo kasutamata ning ostis eraldi pileti Frankfurdist Berliini.

Lufthansale selline isetegevus kohe üldse ei meeldinud ning lennufirma esitas reisijale nõude 2112€ tasumiseks (pilet ise maksis 2769€). Hagi idee oli takistada reisijatel kasutamast sageli esinevat juhust, kus jätkulennud on müügis soodsamalt kui otselennud. Esimese astme Berlin-Mitte kohus tegi Lufthansale negatiivse otsuse, kuid Lufthansa teatas soovist otsus edasi kaevata. Nüüd on teatavaks saanud, et Lufthansa on siiski loobunud järgmise kohtuastmesse minemast ehk Berliini kohtu otsus jääb lõplikuks.

Siit koorub ridade vahelt välja, et Lufthansa mõneti nagu tunnistab, et nende veotingimused ei pruugi Saksa seadustele vastata. Mis tähendab, et Lufthansa reisijatele pealesunnitud tingimused võiks lugeda mõnes punktis ebaseaduslikuks. Mainimist väärib ka tõik, et Lufthansa ei suutnud kohtule selgitada, mis alustel nõude summani 2112€ jõuti.

Kui Lufthansaga on asi õhku rippuma jäänud, siis KLM - Air France’i osas on asi selgem. Belgia kohus tegi tarbijakaitse organisatsioonide kaebuse osas otsuse, mis kohustab lennufirmat reisijate veo tingimustest välja võtma no-show klausli ja selle kiirendamiseks kehtestanud ka trahvi 2500€ päevas, maksimummääraga 10 miljonit eurot. Teisisõnu, kohtu hinnangul ei saa inimesi karistada selle eest, et nad ükskõik mis põhjusel mõnda lennusegmenti ei kasutanud. Kohus on jõudnud samale järeldusele ka Hispaanias.

Nagu näeme, peavad no-show klausliga seonduvad asjad käima läbi iga riigi kohtusüsteemist eraldi. Huvitav oleks teada, miks ei võiks seda ära reguleerida terves Euroopa Liidus ühekorraga? Teine küsimus: kui erinevate riikide kohtud jõuavad riburada pidi samale järeldusele, siis kuidas on saanud selline olukord (no-show reegel veotingimustes) nõnda kaua kesta?

Loos on jäetud märkimata põhjus, MIKS Lufthansa edasisest nõudest loobus.

Põhjuseks on asjaolu, et klienti ei olnud eelnevalt hoiatatud tegevusega kaasnevate lisakulude suurusest.
Niipea, kui see läheb üheselt kirja veolepingusse, on selline lennufirmade tagant näppamine väga kallis lõbu.
Mitmed lennufirmad teevad seda juba täna (näiteks QR), kes kenasti soodushinna puhul teavitab, et juhul kui kõiki segmente ei lennata, debiteerib lennufirma otsmisel kasutatud krediitkaarti x tugriku võrra.
Võib olla üsna kindel, et küllap ka sakslased varsti sama tegema hakkavad.
Tahad kasutada soodustingimusi -- aktsepteeri nõudeid.
Kui tõesti haigeks jääd või midagi juhtub, siis selleks on reisikindlustus.
Lihtne.

See, et QR nii teeb, pole veel näitaja. Lennufirma võib soovida kirja panna mida iganes, aga kui see ühes või teises riigis kehtiva seadusandlusega vastuollu läheb, siis lõppeb asi lennufirmale halvasti.

Nagu viitasin, leiavad tarbijakaitseorganisatsioonid üle Euroopa, et reisijat ei saa karistada tasutud teenuse mittekasutamise eest, öelgu lennufirma tingimused mida tahes. Nagu Belgia ja AF/KLM näites: lennufirma peab vastuolulise nõude veotingimustest kõrvaldama ja punkt.
Lihtne.
Lisaks veel seda, et LH ei suutnud tagantjärele isegi kohtule tõestada, mis alusel hüvitisnõude suurus tekkis. Kas selle põhjal võiks eeldada, et seda suudetakse edaspidi adekvaatselt tõestada? Võib muidugi mingid standardsummad määrata, aga see ei kaota ära põhiküsimust: kuidas saab tasutud teenuse mittekasutamise eest üldse kedagi karistada? Saad interneti teenusepakkujalt samuti trahvi, et ei kulutanud piisavalt andmemahtu? Ma ei näe, et Euroopa lennufirmadel oleks siin erilist lootust samas võtmes jätkata. 
Kahjutasu saab nõuda reaalselt tekitatud kahju eest. Kui lennufirma on reisija puudumisel plussis igal juhul (v.a. saamata jäänud röövhind) - kütuse marginaalne kokkuhoid, võimalus pakkuda istekoht ootenimekirjas olevale reisijale - siis milles kahju seisneb?

Ei teagi, on see hea või halb uudis. Oneworld’il on tihti Tallinn-Helsinki-(London)-USA kohta pakkumisi Tallinnast/Tartust, mis on odavamad, kui Helsingist. Kas kohtupraktika muutumine kaotab senise sooduspakkumiste skeemid?

Ei, seda, et otselennud muutuks odavamaks kui jätkulennud, küll karta ei tasu. Jätkulende müüakse soodsamalt kasvõi selle pärast, et kui reisijal nagunii tuleb jätkulend võtta, siis võidakse samahästi valida mõni teine lennufirma ja teine ühendus. Otselendude klientuur on üldiselt nõus veidi rohkem maksma.