Viimased kommentaarid

Lõhkumine vast ikka suurem teema. Arvestades, kuidas neid pakke loobitakse.

Aga varastamine ka teema. Isegi USA-s oli dokfilm selle kohta. Mis siis veel mujal võib olla...

Huvitav jah, et Easyjet pihta sai, aga Ryanair mitte. Ryanair lendab ka ju Marokost UK-sse. Päris räige, kui Ryanairil käsipagas ära keelata :D

Kust need siis ära varastatakse või puruks pekstakse. Palju õnne.

Hmnjah, tekkiski kommentaari aken peale sisse logimist.

Kuna ma vaatan ekraani terve päev kontoris ja siis veel ka igal õhtul kodus, siis ei pea vajalikuks ka ekraanist eemal oleku ajal veel ühte väikest ekraani passida. Saan vast aru neist inimestest, kelle töö pole kontoris, siis jah vahel hea mobiili vaadata.

Reisides trükin kõik oma lennupiletid ja hotellibroneeringud välja ja lehvitan nendega. Kui need paberid ükskord kaduma läksid (unustasin taksosse), siis edasi vehkisin läpaka ekraanil PDF-e näidates. Mobiil on helistamiseks ja SMS-imiseks. Mu nutitelefonis on ainult paar äppi ja need ei ole kasutusel reisimiseks. Mobiilis surfan ainult viimases hädas. GPS on eraldi seadmes.

Wikipedia andmeil sureb ca 15% nakatunutest maha. Ja kuna tegemist viirusega, siis ravi puudub.

Kas Kuubalt on ka mõistlik teistele saartele edasi lennata?

Ma mõtlen, et kui juba nii kaugele lennata, siis ühe sihtpunktiga ei piirduks.

Njahaa, mu 4* hotell Manilas oli Binondo linnaosas. Võtsin selle, kuna oli vanalinnale (Intramuros) lähedal. Makatis ei käinud.

Tuttavate reisivideo järgi oli Goa ka üsna räpane, lehmad sõid rannas prügi jms.

Aga kuidas Sri Lanka on?

Minu piiratud kogemuse järgi olid prügisemad kohad:

Filipiinid (Manila) - tänavatel pea igal pool haisev rämps.
Myanmar (Bagan) - tähtsamate objektide ümbrused olid puhtamad, aga samas kõrval olid kohe igal pool laiali kilekotid ja plastpudelid.
Kambodzha (Siem Reap) - jällegi turistiobjektid olid puhtad, aga kui tuk-tukiga ringi sõita, siis tee ääred kõik rämpsu täis loobitud.

Bangkok (Tai) veits haises, nagu lõunamaades ikka, aga nähtavat prügi ei olnud.
Kuala Lumpur (Malaisia) - prügi ei mäleta.
Brunei - üsna puhas.
Ho Chi Minh City (Vietnam) oli enam-vähem korralik minu arvates.
Vientiane (Laos) - turistialadel prügi ei näinud. Aga ju ma siis ei sattunud "õigesse" kohta.
Shanghai oli kusjuures üllatavalt puhas (kui õhk välja arvata). Ma ikka eeldasin, et hulk hiinlasi on seal lagastanud. Aga ju siis on koristajate armee üle käinud.
Indoneesia - oleneb, kuhu satud. Aga üldiselt jättis puhtama mulje, kui Kambodzha või Myanmar või Filipiinid. Taist muidugi räpasem. Linnas (Yogyakarta) haises ka korralikult.

Samas on üks prügiseid kohti, mis mulle halva mulje jättis - Rio de Janeiro. Pole küll Aasias, aga võrdluseks.

Kujundus on läinud paremaks, samuti omadused. postituse aeg on nüüd vähemalt täpselt, mitte "aasta tagasi".

Lisaks veel probleeme:
Ei näe külastatud riike. Ei saa kommenteerida artikleid. Enda ajalugu vaadates on näha nüüd rohkem, kui 4 viimast postitust. Aga vanemaid postitusi ikka ei näe, neid pean google abiga leidma! Mingi "järgmine lehekülg" variant võiks seal olla.

JA täna saan pidevalt tühja lehe veateatega:
"Whoops, looks like something went wrong."

Ei tea, tuttavad pangaautomaate ei proovinud, eurod olid kaasas vahetamiseks.

No eks ma siis teen kirjukassi passist koopia vms!

Pealegi ei kavatse ma mitte kunagi Kolumbiasse tagasi minna, ühest korrast täitsa piisas :D

Põhjus, miks ma üritan päev enne lennureise süüa nii vähe, kui võimalik.

Teemasse:

Lendason Cuzco-Lima-Bogota-Cartagena, Aviancaga. Lima-Bogota lennu väljumine jäi üle tunni hiljaks. Nii et mul jäi Bogotas ainult tund aega. Küsisin stjuuardessilt, öeldi et keegi peaks vastas olema (ei olnud). Trügisin küll lennukist välja küünarnnukke ja õlgu kasutades ja õige gringo stiilis roppuseid karjudes.

Aga ega see, et ma mööda lennujaama lippasin, ei aidanud. Oli ju vaja läbida veel passikontroll, tollikontroll, siis lennujaama alalt välja ja uuesti sisse - siselendude omale. Kuigi jõudsin pool tundi enne lennu väljumist värava juurde, oli see juba kinni pandud - tegemist oli bussiga lennuki peale minemisega, mis teatavasti toimub varem.

Ega siis midagi, transfer deski juurde - ega ma seal ainuke polnud. Sain uue pileti varahommikusele lennule (äriklassis!) ja meid viidi mikrobussidega 5* hotelli.

Lisaks veel: avastasin just täna, et http://checkmytrip.com on nüüd suletud platvormile läinud. Oligi enne liiga mugav kasutada.

Tuttavaid said Goas hakkama, vahetades eelnevalt hulga dollareid. Seega lehvitasid 1- ja 5-dollarilistega.

Sai lennujaamast ka kohalikku raha vahetada, aga müüjatel polnud tavaliselt vahetusraha tagasi anda. Väljaspool lennujaama sai ka raha vahetada, kui tund aega järjekorras seista.

Panen siis värskelt Machu Picchus käinuna oma kogemuse ka kirjas:

1 EUR = ca 3 sol

Sõit Cuzcost Sacred Valley rongijaama maksis 15 sol jagatud autos. Kestis poolteist tundi. Rongisõit Sacred Valley'st Machu Picchusse võttis 2 tundi. Edasi-tagasi rongipilet maksis 150 USD, pileti sain osta hotelli kaudu.

Varemetesse sissepääs maksis 200 sol. Maksta saab ainult sulas ja kohalikus valuutas.

Bussisõit Machu Picchu asulast üles varemete juurde ja tagasi maksis 24 USD.

Tagasi tulles sõit mikrobussis Sacred Valley rongijaamast Cuzcosse maksis 10 sol. Rongipealt maha tulles kargavad kohe kaela taksistid, kes püüavad teile 100 sol eest sõitu maha müüa, ärge õnge minge.

Soovitan ööbida Machu Picchus, eriti neil kel kõrgusega probleeme on. Näiteks mina Cuzcos korralikult magada ei saanud ei enne ega pärast, aga Machu Picchu turistikülas seda probleemi polnud, kuna see on tunduvalt madalamal. Ööbisin hostelis Katari House, privaat tuba maksis 26 EUR/öö, kõik vajalik oli olemas, isegi soe vesi, millega siinkandis probleeme on.

Üldse jättis turistiküla mõnuse mulje. Väike, igasugu teenused olid olemas, pätte-kerjuseid ega hulkuvaid koeri polnud.

Oli tõesti vihmaperiood ja sadas nii eelneval kui järgenal päeval. Aga sel päeval kui olin plaaninud varemeid vaatama minna, oli kuiv. Hommikul 9-10 paiku oli küll kõik udus/pilves, aga 12 paiku tõusid pilved kõrgemale ja oli näha nii varemeid kui mägesid.

Mäetipud olid küll endiselt pilve sees. Seega jätsin algul plaanitud mäkke ronimise pooleli, kuna polnud midagi näha. Aega jäi ka väheks, juba kell 12 pandi mägi kinni.

Varemed said ära vaadatud, mingit erilist muljet ei avaldanud. Pärastlõunal, kui ära hakkasin sõitma, hakkas sadama. Nii et ilmaga täpselt vedas.

Veel hoiataks ette ära minusuguseid inimesi, kes pole enne suures kõrguses viibinud: esiteks mägihaigus, lisaks on mägised kohad jahedad ja vastikud. Samas päike kõrvetab. Eestist kaasa võetud sall ja talvemüts kulusid igati ära (kuigi nende puudumisel saab mütse-salle osta ka turismikülast).

Seega, kui teil tungivat vajadust pole, siis ei soovita seda kohta külastada. On palju huvitavamaid kohti. Minu top3 on praegu:

Angkor > Borobudur > Bagan

Suuna määras lihtsalt raha: Cuzco-La Paz lennu sain 100 EUR eest, samas kui La Paz-Cuzco lennud maksid pea 200 EUR. Seega lendasin Lima-Cuzco-La Paz. Tagasi Cuzcosse bussiga.

Samuti ei leidnud ma mõistlikku võimalust La Pazist Cartagenasse saamiseks. Cuzcost sain, kuigi ka mitte just odavalt. 340 EUR eest lendasin Avaincaga Cuzco-Lima-Bogota-Cartagena.

Nagu juba kirjutasin, siis Titicaca ääres olemisest loobusin, see on veel kõrgem, kui La Pazi kesklinn (3800m vs 3600m).

Aga eks siis on enda piirid teada ja tulevikus tuleb ikka vaadata nii, et magamiskohad oleks alla 3000 meetri.

LÜHIDALT: Ära sõida La Pazist Cuzcosse bussiga!

PIKEMALT: Originaalis plaanisin ka bussiga Titicaca järve vaatama minna, aga kuna mul oli La Pazi suurest kõrgusest tingituna kehva olla, otsustasin kohe Cuzcosse sõita. Firmaks Trans Salvador. See ei ole ainuke, mis seda sõitu teeb, aga ainult sellele oli paar tundi varem bussijaama minnes piletit saada. Sõit maksis 33 USD ja pidi kestma ca 12 tundi.

Enamik bussiga sõitjatest olid turistid vanuses 20-30. Kohalikke oli mõni üksik.

Positiivse poole pealt: istmed olid mitte 2+2 vaid 2+1, mina sain istuda üksikul istmel. Ruumi oli täitsa piisavalt.

Negatiivse poole pealt: Buss raputas ja loksutas korralikult, sõit kestis 14 tundi, WC oli umbes, ainuke pissipeatus oli piiripunktis, snäkkide ega jookide müümist ei toimunud, mingeid reisisaatjaid polnud, ei mingit patja-tekki.

Buss läks kohe esimestel meetritel rikki, õhkvedrustus läks suure pauguga lõhki. Bussi parandati 1,5 tundi. Boliivia-Peruu piirile jõudsime pimedas. Passikontroll läks ca tund aega, koos kohalike tüüpidega õues külma tuule käes järjekorras seista. Boliivia piiripunkti aknad olid sisse pekstud, Peruu piiripunktis polnud elektrit, tuli ankeete mobiilitulede valgel täita.

Ja siis see pidev raputamine kehvadel Peruu provintsiteedel. Hiljem asendus see loksutamisega veidi parematel Peruu mägiteedel. Ja siis need lugematud lamavad politseinikud. Jube!

Kokkuvõttes kindlasti ei tasunud ära seda 150 EUR, mida ma kokku hoidsin. Kui vähegi võimalik, siis pigem lennake. 14 tundi bussiga vs 1 tund lennukiga. Jah, lennukid mägede kohal alati raputavad. Aga bussid raputavad ka ja palju kauem! Üle 6-tunnist bussireisi ei soovi enam teha! Näiteks Rio-st Sao Paulosse sõit võttis 6 tundi ja oli mööda head siledat teed.

Mägihaigus: La Pazi lennujaam 4000m peal võttis õhku ahmima. La Pazi kesklinnas hotellis 3600m peal magada ei saanud, pidin kolima äärelinna 3200m peal asuvasse hotelli. Cuzcos 3400m peal korralikult magada ei saanud, ärkasin öösiti pidevalt lämbumistundega. Quito (2800m) ja Machu Picchu (2500m) - ei olnud probleeme magamisega. Bussis ei saanud magada juba lihtsalt raputamise ja loksutamise tõttu, aga koguaeg oli uimane olek.

Praegu Cartagenas, Venetsueelasse ei lähe, kuna seal olukord ebastabiilne ja ma ei viitsi rohkem bussiga loksuda.

Mina ööbisin Sanuri rannahotellis ja jäin rannaga igati rahule. Ju sealt oli prügi ära koristatud.

Kui Kuta on läänepoolne, siis Sanur on idapoolne. Sanur vaiksem ja rahulikum ka, Kuta pidi möllu ja läbu rand olema. Islamistid on ka Kutas paar korda suurt pauku teinud, seega parem sealt eemale hoida.

Ma budgetairi korduvalt kasutanud, tasunud nii VISA kui mastercardiga. Maksmisel pole probleeme olnud. Kui on olnud lennuaja muutuseid või muid teemasi, siis on nad alati 2 ööpäeva jooksul e-mailile vastanud.

Ka mina kogesin oma esimese maavärina hiljuti Indoneesias käies. 4.7 palli ja 150km eemal, ise olin Yogyakartas sel hetkel. Oli kergelt loksa-loksa, midagi erilist polnud. Kohalikud ei teinud teist nägugi. Mul tekkis kahtlus, et kas üldse oli maavärin, aga siis kontrollisin netist järgi.

Kui Tallinnas raudtee lähedal olevast kõrghoonest sõidab kaubarong mööda, siis rappub umbes samamoodi.

Maavärinate kontrollimiseks:
http://earthquaketrack.com/recent

Palju aidata ei oska, aga:

Mina lendasin Tallinn-Istanbul-Bogota Turkishiga ca 400-ga

Bogota-Quito ühe otsa eest maksin 192 EUR (Viva Colombia)

Quito-Guayaquil lendasin 30 EUR eest Aviancaga. Sama lennuk lendas Galapagosele edasi ka.

Sa võid siis Quito vahele jätta ja kohe Guayaquil-Galapagos lennata. Aga eks pead sooduslende ootama.

Veidi märkusi, kohalikus poes:
VISA-kaardi kasutamise eest 6% lisatasu
Mastercardi kasutamise eest 8% lisatasu

Peruu 2GB interneti SIM-kaart maksis 21 EUR. Kõige suurema mahuga pakett! Selle ostmine oli paras tsirkus, võttis aega pool tundi. Pidi igast dokumente täitma. Eriti hea, kuna mina ei oska hispaania keelt ja müüa ei osanud inglise keelt. Pidi kirjutama-joonistama.

Kolumbia 3GB interneti SIM-kaart maksis 26 EUR. (ostsin Bogota lennujaamas)

Nii, ma olen siis hetkel Peruus, Mancora rannas.

Paneks kirja, kuidas siia sain: lennukiga lendasin Quito-Guayaquil. Sel liinil palju lende ja ma sain 30EUR pileti ka 2 päeva ette ostes! Tund aega lennates vältisin vähemalt 8 tundi bussiga mägiteedel sõitmist.

Guayaquilis taksotasin ennast bussijaama, see asub lennujaama lähedal. Bussijaam on suur, 3-korruseline. Kulus veits aega ja kaardi peal näpuga näitamist, enne kui sain pileti, kuhu tahtsin. Otsebuss Mancorasse oleks läinud hilja õhtul, aga mina olin bussijaamas varahommikul. Seega võtsin tihedalt käiva sisebussi Ekvadori piirilinna Huaquillas. Sõit kestis 5 tundi ja maksis 7 USD. Palju peatusi ja aeglane sõit. Bussi pealt taksotasin ennast piiripunkti.

Peale piiripunkti läbimist ootasid mind kohe taksistid. Olin plaaninud sõita Tumbesi bussijaama ja sealt bussiga edasi Mancorasse. Aga taksistidel olid kohe hinnad väljas, et Tumbes 10 USD, Mancora 50 USD. kuna mul oli bussiga sõitmisest kopp ees, siis lasin ennast kohe Mancorasse taksotada. 140km sõit 50 taala eest pole ju paha. Taksojuht kihutas vahepeal 110-ga, nii et hakkas veits hirmus!

LISA: Kuna mul oli lennupilet Piurast Lima-sse, siis sõitsin Mancorast Piurasse mikrobussiga, maksis 10 EUR. Sõit kestis 3 tundi ja oli päris jube. Bussijuht sõitis vahel mägiteedel päris agressiivselt väliskurv-sisekurv-väliskurv, vastasuunavööndis pimedates kurvides. Lisaks lobises juht pool sõidu ajast telefoniga. "Käed vabad" tähendas, et käiguvahetuseks lasti käsi roolist lahti, telefon alati kõrva ääres. Aga no ka arusaadav, sest see telefon võis maksta rohkem, kui see vana mikrobuss.

Mina ööbisin Nasa Vegas Hotel-is, just lennujaama viiva raudteeliini peatuses. Soovitan!