Msk

Uus kasutaja, liitus Tripiga 1 aasta tagasi
9 meeldimist
5 postitust / 21 kommentaari
0 (0%) külastatud sihtkohta
Viimased kommentaarid

Jersuulaemm on samuti jagatud Iisraeli-Palestiina vahel, sellest ei maksa järeldusi teha. Kaardid näitavad, et pigem on loodekallas P mõjualasse kuuluv, aga alati ei tähenda see piiripunkti ja müüri+intervjuud teemal kuhu-miks-kelle juurde. Palestiina (loe: araabiakeelse infoga) äriobjekte Surnumere läheduses pole ma märganud. Olen käinud kahel korral Ein Bokeki kandis rannas, aga sinna sõitsime Jeruusalemmast. Hotellide-spaade juures on taradega piiratud ranna-alad, aga see ei tähenda, et kindlasti tasulised on: pargid hotelli parklasse ja sisened randa läbi hotelli juurde kuuluva suure Surnumere-kosmetika poe, kust merepoolne uks viib randa. Sealsamas keldrikorrusel on tasuta riideruumid duššidega.- Kahjuks ei mäleta nende hotellide nimesid! Rannad on liivaga kaetud, olemas ka dušid. Hotellil on muidugi rannasolijate jaoks ka kohvikud-baarid, aga seal on tõeliselt kirved hinnad, kohv oli juba 4 a tagasi alates 5-6 USD. Meres hoidke silmi - kui vesi silma öläheb, on tapvalt kibe ja kuna käed on ka kibedad, ei saa silmi puhtaks teisiti kui kiirelt duši alla. Mõni võtab merre puhta veega pudeli kaasa. Kaldal tasub duši alt kindlasti läbi käia, sool kuivab muidu varsti valgeks kirmeks kehal. Kui kehal on värskeid kriimustusi, tasub korralik plaaster peale panna, et ei kipitaks.
Hotellide piirkonnast eemal on ka nn avalikke pikniku-alasid, kuhu "metsikult" minna, aga seal on rohkem kivid, soolavaalud, mudaviirud jm läbisegi pinnakate. Pole seal ise käinud, aga teelt 90 on selliseid alasid siinseal näha.
Eilati-Surnumere-Jeruusalemma autotripi kohta on E.Ekspressis ilmunud mõnus lugu: http://ekspress.delfi.ee/kohver/muuritaguses-palestiinas?id=27677797

õige. Samas tean, kuis on turvakontrollis inimestel maiustusi, taimeseemneid, toidulisandeid ära võetud sel ettekäändel, et tuleb kontrollida. Ei saanudki sotti, mida siis ja miks.

1.jaanuarist 2017 hakkasid kehtima mingid uutmoodi reeglid toiduainete jm loomset-taimset päritolu kraami kontrollimise kohta piiril. Lugege Vet.ja Toiduameti 28.dets pressiteatest, seal on ka meest eraldi juttu ja juures link toodete loetleule, mis kontrolli alla kuuluvad. http://www.vet.agri.ee/?op=news&id=384

Olen käinud kaks korda Teide jalamil (üks jaanuaris, teine veebruaris). Ühel korral oli kristallselge ilm, aga üpris külm ja väga tuuline juba jalamilgi. Olin soojalt riides, fliisvoodriga tuulekindel jopp, kindad-sokid jne, aga hakkas siiski jahe. POleks tahtnudki tipus olla. Teisel korral oli kõvasti soojem ja vaiksem, aga see-eest üsna pilvine ja Teide tipp oli pilvedes - sealt poleks suurt midagi näha olnud. Järeldus: ilmad on erinevad, aga soojalt riides tasub küll olla. Kohapeal müüakse ka lühikesi trippe tippu hilisõhtusel ajal, mil saab vaadata tähistaevast (kui saab) ja tipus pakutakse vahuveini suupistetega. transport sinna ja tagasi on korraldaja poolt. See oleks ehk kindlam viis sättida vulkaanile minek sobivale ilmale.
Kõrgmäestiku taluvus on tõesti individuaalne, aga kui sellega kogemust ei ole, siis ei tasuks jalgsi mäkketõusu proovida. Tuul võib olla nii kõva, et lööb hinge kinni.

Pole tõesti põhjust muretseda, pileti ostad bussist. Milanos on ka bussipeatuse juures tänaval piletiputka/lett. Taksoga võrreldes on hinnavahe ca 10-kordne. Ei mäleta, kas ka Bergamos piletilett oli, aga kui on, siis osta juba korraga edasitagasi pilet, see on veel odavam. Milanost läheb ka öösel Bergamosse busse, teistpidi ei mäleta. Üldiselt on bussid käima pandud ikka vastavalt lendudele.

Komjpassi suur saaretuur on kaheaastasele (ning ta perele) tõesti ülejõu, kestab oma 10-11 tundi ja on üsna intensiivne. Eks korraldaja peab muret tundma ka ülejäänud bussirahva eest, kui pisikesel inimesel isu täis saab ja ta sellest kõigile märku annab... Vanusepiirang on põhjusega.
Aga saarel leidub rohkelt ka muid trippe mitmesuguste vaatamiusväärsuste juurde, mis kestavad lühemat aega ja oleksid teile ka sobivad. Eriti kui peatute lõunapoosles kuurordipiirkonnas. Näiteks ostke Loro Pargi (supervahva loomaaed+botaanikaaeg mitmesuguste atraktsioonidega - pingvinaarium, ookeaniakvaarium kus liigutakse tunnelis vee all, loomade-lindude etendused...) + Siam Pargi (maaiklma suurimaid veeparke) kaksikpilet. Mõlemas pargis võib veeta terve päeva ja põnev on nii lapsel kui suurtel. Loro Parki saab eribussiga, mis viib n-ö uksest ukseni. Kompass pakub vist samuti nii parkide kui bussipileti osas abi. Lisaks on lõunas vahva Monkey Park, kus saab loomi käest toita jne. Ja vaadake ka võimalusi mereleminekuks - lühemad ja pikemad paadi-praami-jahisõidud, sh einega pardal, õngitsemisega, läbipaistva paadipõhjaga...

Tulime Gironast juulis, ei mõõdetud seal midagi. Kuna lennuk oli täis, siis kutsuti üles andma käsipagasit tasuta "alla pagasisse" - neil ei mahu salongi hästi ära. See üleskutse kõlas nii check-inis kui pärast pardaleminekul ja lausa paluti, et inimesed käsipagasit ära annaksid.

Põhjaranniku olusid ma ei tea, aga lõunarannikul on väga paljude turistide liikumisvahendiks just ratastool, samuti saab rentida mitmesuguseid neljarattalisi ühe- või kahekohalisi "toole", millega laiadel promenaadidel liikuda ja lausa laudteeb mööda merre sõita. On ka hotelle, kust saab ratastooli kohapeal rentida - uuri oma hotelli olusid (Ikui on, bron eeri ette) ja Puerto Cr muid rendivõimalusi. Ainult karkudega vaatamisväärsuste juures liikumine on igal juhul väga ränk jõukatsumine. Teidel ei pea tingimata tippu sõitma ja jalamil saab liikuda ratastooliga siledal pinnal; saaretuuridel on bussist maas käidavad maad suhteliselt lühikesed, aga on ka treppidega alasid. Loro Pargis on mõistlik käia ratastoolis, maa-ala on üpris suur.

Kiirrong on kõigiti mugav ja ülikiire (sõidab üle 250 km/h). Milano-Bergamo lennujaama ühendus on väga hea, tihe ja odav. Kiirrongide puhul tasub kõrgem hind igati ära, kohalik rong logiseb üliaeglaselt, teeb väikejaamades tihedalt peatusi ja kogemus näitas, et kui korra graafikust välja libiseb, siis peab igas teivasjaamas või lausa tagavarateedel teisi ronge läbi laskma. Kohalikud on harjunud 30-40 minutiliste hilinemistega ega pahanda.
Imestan alati, kui inimesed otsivad "odavamaid otselende" lähiriikidest - sinna tuleb ju ka kohale jõuda, teel tehakse söögipause, võibolla tuleb ka öömaja otsida - kõik see ka maksab + ajakulu toimingute peale ja pärale jõudes ollakse üksjagu vintsustatud... Ehk ei tasu kahetseda Tallinnast otselennu võimaliku kõrgema hinna pärast, kui see just väga valus pole. Mugavus kompenseerib.

Udalla Park (L.Cristianoses). Mullu Sol Tenerife (L.Americas) köök oli jälle ülirikkalik.
Muide, väga paljud suured hotellid pakuvad võimalust osta õhtusöök ühekordselt ja õhtustada võrdväärselt hotelli klientidega. Nt Sol Tenerifes maksis see ühekordne õhtusöök "väliskülalisele" 19€ pluss jook.

Päriselt ka ei ole ühtki joodavat asja õhtusöögi juures. Vein, õlu, vesi on kõik ühe hinnaga, ca 2€klaas (umbes 250-300 ml. Mahl võib olla veel kallim. Odavam on osta kannust valatavaid jooke kui ükdikutes eraldi pudelites.
Hommikulauas võib olla nii, et tavaline kohv on suhteliselt lurr ja termosest, kui tahad paremat, ostad masina oma. Sama mahlaga - tasuta on siirupiga tehtud morss vms, päris mahla võid ise osta. Paremates hotellides on hommikul siiski joogid tasuta ja ainult õhtul vaja juurde osta.
Toidu "tase" võib väga erinev olla. Tänavu sattusin hotelli, kus võtsime hommiku- ja õhtusöögid koos hotellipaketiga, aga seal oli ikka lausa rämpsu. Väga odav ja kehva kvaliteediga tooraine ning sama toitu pakuti mitu päeva järjest, kuni see otsa sai...

Minu arvuti peaks olema igati võimekas, aga see aadress lausa "loobib välja" veateatega ja piletikassani jõuda ei lasknud. Aga meil ka sama tee ja huvi ees ja leidsin nüüdsama teistsuguse ligipääsu piletitele: https://www.tiqets.com/en/barcelona-c66342/sagrada-familia-skip-the-line-p918256?gclid=CjwKEAjwsr-6BRCLvrj785rbhTsSJADjUxak2oIydas26aPoUDildjKxVooHctL1VHVYWtZ4hJXP1hoCwD7w_wcB

Lõuna on jah puhkamiseks atraktiivsem, igasugu vee- ja loomapargid, laevasõidud, matkad jne. Kui rannapuhkusest rääkida, siis põhjarannikul rannas päikest võttes oled "pea alaspidi" - kallas läheb mere poole madalamaks, aga päike paistab jalgade poolt.
Üks asi veel lõunas hea: eestlaste sõbralike hindadega ekskursioonibüroo http://tenerifekompass.com/, kes pakub suurt valikut saaretuure-matku-meresõite jne ning jagab oma kodulehel hästi palju kasulikku infot.

...Ja üks asi veel. Tankimisega on (väiksematel teedel ja kohtades vähemalt) natuke probleeme. Ööpäev ringi avatud tanklaid napib, kellaajad on erinevad. Kes avab kl 7, kes teeb pika lõuna, kus saab ainult sularaha eest, kus ainult kaardiga, kus on mõni kütusemark puudu...

Ilm on vist tõesti vedamise asi. Olen olnud augusti teises pooles Firenze ümbruses, siis oli küll leitsak. Randa sõitsime kohaliku rongiga (Viareggio, vana kuurordipiirkond). Rand oli väga laia liivaribaga ja üleni täis ridade kaupa päikesevarjudega platse. Randa saabuja maksab varju eest + toolid niipalju kui neid soovib. Poiss tuleb kliendiga kaasa, veab toolid kohale ja avab varju.
Kes sinna varju alla end omapäi sätib, sel palutakse viisakalt lahkuda. Rannast ära ei aeta, aga ega vaba maad eriti ole, kuhu oma asjad ja tekk maha panna. Varjuderivi ulatub küll pea veepiirini, aga härrasrahvas on omale veeäärsed kohad broneerinud (st ette maksnud) pikaks perioodiks ja ühekordne saabuja sinna ei pääse ka siis mitte, kui "omanik" kohale ei tulegi.
Vesi on lapse jaoks väga soolane ja laine võib üksjagu tugev olla. Mudilasel peaks kindlasti sellised käepadjad vms korralikud ujumisvahendid üljes olema, mis vees äras ei pudene. Rannas veepiiril on dušid, kus saab soolase kihi pealt loputada. Samuti on neid riietuskabiinide lähedal ehk ranna maapoolses servas.
Sa ei räägi, kuidas te ööbida kavatsete. Lapsega on vast mõistlik leida kööginurgaga apartment ja teha ise ka süüa turult ostetud kraamist. Maal ja rannikul väiksematel teedel ringi sõites näete, et farmerid müüvad oma saadusi otse tee/vee ääres n-ö käest kätte. Supermaitsvad asjad - kõik need tomatid, küüslaugud, baklažaanid, tsukiinid jne on ju otse päikese all küpsenud. Kindlasti maitske juustusid, sinke, veine ja kohalikku päris oliiviõli (seda tasub kindlasti ka kaasa tuua, hoopis teine kraam kui siin poest ostes).
Kalurid rannikul müüvad samuti värskeid mereande. Väikesed söögikohad ostavad neilt värsket kraami ja valmistavad samal päeval - imehea! Krevetid, igasugu karbid ja teod, kalmaarid, (mini)kaheksajalad, ... - pastaga, risotos, aedviljadega, salatites...
Ühel suvel peatusime väikeses kohalikus Pärnut meenutavas suvituspiirkonnas Veneetsia lähedal (Rosolina di Mare) - seal käisime hommikuti pagariärist sooje kroissante jmt toomas. Sõime värskest pastast (poes müügil) tehtud roogi, mitmsuguseid salateid (põllu äärest ostetud kraamist), sinke ja juuste. Kohalikes toidupoodides olid seina ääres kraanidega vaadid, väikesed plastpitsklaasid ja tühjad platspudelid mitut mõõtu. Nii müüakse kodutehtud veine: maitsed nad ära, valid, lased pudeli(d) täis ja maksad. Sellised veinipakkumised on maal kõikjal, ka nt Garda järve ümber sõites.
Muide, itaallastel on omad reeglid kohvi joomiseks (kohv on kõikjal väga hea ja ka odav). Meie siin arvame, et õhtul kanget kohvi juua ei maksa, pigem valgendatut, cappuccinot... Nemad joovad cappuccinot kuni lõunani, õhtul must kohv. Espresso on väga kange, lausa paks, ja juuakse ka väga magusalt, kõrvale klaas jääkülma vett (tasuta, hinna sees) - see on uskumatulöt tõhus püstijalu-turgutus näiteks keskpäevase leitsaku aegu.
Turismilõksudes võib olla söögikohti, kus salat tuuakse ilma ainsagi maitseaineta ja kõik õlid, balsamico, vürtsid, sool, seemned saad raha eest juurde tellida - ja tellidki, sest ainult lehti süüa pole kuigi tore. Ei maksa palju, aga kui tüütu ja inetu neist!
On söögikohti, kaasarvatud randades, mis teevad endale umbes kl 14-16 või 15-17 paiku lõunase pika pausi ja süüa siis ei saagi.
Itaallastest. Võtke kaasa mõni väike sõnarmt või vestmik ja õppige mõnedki vähesed sõnad ära - ning teisse suhtutakse hoopis soojemalt kui tavaturisti. Tervitage, tänage-paluge itaalia keeles, õppige selgeks mõni lause toidu/veini tellimiseks... Mõjub väga hästi. Teenindajatele (müüjad, kelnerid, baaripidajad...) meeldib klientidega vestelda, nad on viisakad, heatahtlikud ja kliendist huvitatud. Võluv!
Firenzes muide on hästi palju väga häid nahakauplusi (müüakse ka turul, aga kehvema kvaliteediga). Tõesti tasub just sealt seda kaupa otsida ja osta, hindu saab ka suuresti kaubelda.
Üks asi on Itaalias paha: bensiin on üpris kallis. Kiirteed on väga head, sõidukiirus 140-160 on päris tavaline.

Olen Iisraelis 2x käinud, naaberriikides mitte. Mõlemad korrad on nii saabumsiel kui lajhkumsiel Tel Avivi lennujaamas templid passi löödud ja väga põhjalikult passi uuritud. Samuti võib Palestiina-Iisraeli vahel liikudes (formaalselt I riigis sees) nn "kontrolljoont" ületades vaja olla passi näidata. Relvastatud mehed tulevad turismibussi, kõik näitavad passid ette. Eks seal sõltub veidi kontrollija meeleolust ja hetkeolukorrast - mis neile parajasti meeldib või ei meeldi.

Kas see tõeti on kellelegi nii tõsine probleem?! Äädikas (see Eestis tuttav 30%-ne), on paras tapja "elusatele" toitudele. Liha marineerimiseks šašlõki jaoks sobib sidrunimahl, Gruusias kasutatakse samuti seda. Äädikas sobib rohkem kurgi- ja seenemarinaadidele jm, kus marinaadivedelik läbi keeta tuleb.

Kuulutus äratab huvi küll ja hind tundub soodne. Kas oled ka uurinud, mida ekskursiooniprogramm sisaldab? Käisin Gruusias ühe spetsiaalse programmi järgi liikuva grupiga, lendasime Tallinn-Riia-Tbilisi ja sõitsime pikalt ringi koos noore väsimatu toreda giidiga ning renditud bussiga. Hotellid olid suhteliselt kallid - sellised, mis välisturistidele mõeldud. Igasugu muid majutusi on erineva tasemega ja väga soodsaid. Eestlaste maine on väga kõrge ja rahvas on väga külalislahke, aga nn turismipiirkondadest eemal on keelega raskusi - ei kipu nad ka vene keelt oskama.
Giid või teejuhid ringisõitmiseks on üsna vajalikud - lihtsalt ringi tiirutades ei avane kohalik ajalugu ja elu-olu, võõras ei oska ise märgata ja mõista. Aga Gruusia ja ta lugu on väga põnev!
Tbilisis jm põhjaosas saime selgeks, et maa kubiseb kõikvõimalikust äritegevusest, mille hulgas taksodel (suuren osa neist isehakanud) on väga oluline koht. Hinnad olid uskumatud, oska vaid küsida. Nt ca 3-4 km Tbilisis koos aadressi otsimisega 3 lari; maapiirkonnas žiguliga ca 15 km mägist teed koos paaritunnise ooteajaga - 5 inimese peale (jah, 5 sõitjat toppis juht ilusti autosse) kokku 15 lari... Julgen järeldada, et on täiesti mõeldav leida ringisõitmiseks vene vm keelt valdava juhiga "taksosid" palju soodsamalt kui võtta rendiauto; ühtlasi pajatab taksojuht üksjagu lugusid, mida mujalt ei kuuleks.

Aga millal reis toimub? Kui lausa talvekuudel, siis võiks arvestada, et põhjarannikul on külmem. Käisin jaanuaris, peatusime Las Americase kuurordipiirkonnas lõunas - meri oli ujutav, rahvas rannas, päevad soojad. Põhjas amal ajal "pikkade varrukate ilm" ja rannas üksikud hulljulged. Talvine elu koondub lõunaranniku kuurordisse.
Mida otsid - kas kärarikkamat ööelu n-ö linnatänava ääres või loodust, privaatsemat või rahvarohkemat, odavamat või luksuslikumat hotelli? Peatusin üsna kuurordi keskel Sol Tenerifes - kaks kõrget "torni" rannapromenaadi ääres. Mugav liikuda, aga ümberkaudsete ööklubide lärm kostis tuppa hommikuni. Samas õhtusöögitoit oli ülirikkalik... Siit soovitus: öörahu nimel võiks hotell olla pigem veidi rannapromenaadist eemal. Vahemaad on lühikesed, baare-taverne-poode-hotelle lakkamatu rida u 7 km pikkuselt.
Tenerifel on väga palju hotelle ja apartmente ja apartmenthotelle erinevate toiduvõimalustega. "Kõik hinnas" on ehk ülearune, kui tahta ka saarel ringi liikuda. Väljas söömine on vähemalt lõuna ajal soodne ja maistev, kohti palju.
Ei ole kuulnudki kehva tasemega majutuskohast - konkurents on nii suur.
Lõuna kuurodipiirkonnal on "ülalt alla" tulles kolm tsooni: Costa Adeje - kõige luksuslikum ja soliidsem, veidi kallimate hindadega kui "allpool". Suured toredad rannad, väärikad hotellid nii suuremad kui väiksemad. "Allpool" on järgmine Las Americas - kõige lärmakam ja kommertslikum "uuslinn". Ja päris alla jääb Los Cristianos - lennujaamale kõige lähemal, siin on hotellid kõrvuti kohalike elumajadega, rahulikum piirkond. Rannad ikka toredad (Americases olid ehk rannad nirumad - must liiv, kohati kivine hommikuti liikvel pohmellis ööklubilisi jne). Playa de Los Cristianose rannas on ka kohalik sadam, mitu korda päevas läheb kaks praami naabersaartele.
Need kolm kuurordipiirkonda on tegelikult üks ühtlane tervik pika rannapromenaadiga. Selle saarepoolses servas on kiirtee, seespool läheb mägiseks - ka seal on hotelle, aga hõredamalt. Kuurordimelusse ja randa pole pikk maa, tee ületamine on mugavaks tehtud (ülevalt või alt või foorid). Aga tagasitulek tähendab ülesmäkke ronimist.
Kõike kohalikku kirjeldab värvikalt kohalike eestlaste reisifirma koduleht, vt http://tenerifekompass.com/ . Annavad ka igasugu soovitusi (sh lennupileti otsimine)ja müüvad kohalikke reise kohaliku hinnaga, teevad ise saaretuure, jahisõite merel jne.
Plaanin ise ka taas minna veebruaris, hotelliks valisime seekord Udalla Park**** Los Cristianoses. Kuidas ka ei otsi, tundus ometi kõige soodsam ja mugavam broneerida hotell ja lennata otse Tallinnast mõne reisifirma paketiga ning kohapeal osta kõik ringsõidud ja tuurid kohapealt, nt Tenerife Kompassist. (Siinsete reisifirmade hind samade asjade vahendamisel on umbes kolmandiku kallim.) Odavamad lennukipiletid tähendavad ka ümberistumisi ja ajakaotust. Sobiva hotelli peaks küll Eesti reisifirmade paketipakkumiste hulgast leidma, oktoobrist aprillini müüvad Tenerife pakette väga paljud ja hotellivariante on lõputult.
Mina tegin nii: vaatasin kaardilt, kuhu umbes tahaks koha leida ja millised hotellid seal läheduses on - siis vaatasin läbi nende hotellide kodulehed ja tegin valiku pärast seda, kui olin TripAdvisorisse ka piilunud.