Mumbai - Goa - Mumbai autoga?

Tekkis idee rentide auto Mumbais (sõita ise) ja teha väike autoreis Mumbai - Goa - Mumbai.

Arvestusega, et Goa on just turismikoht ja peaks olema üks turvalisemaid.

Tekkis küsimus just turvalisuse osas. Tean, et olulised teemad on riietus, ei tohiks seda teha üksi ja maanteel ei tasu pimedas sõita.

Kas oskab keegi enda kogemusest Goa ja Mumbai piirkonnas rääkida, kas sealne kogemus on nii negatiivne nagu blogidest võib välja lugeda? Kas seda piirkonda reisiks üldse soovitate?

On läbitud aga sõit väga pikk ja probleeme piisavalt nii et ei soovitaks

Pigem soovitaks juhiga varianti.
Ka kohalikuvad ise teevad selliseid diile internetis, kui neil vaja sõite teha kuhugi. Variante peaks olema erinevatest hinnaklassidest.
Konkreetsete kohtade osas veebis, kust asja organiseerida, jään paraku vastuse võlgu (kuna selle töö kohalikud sõbrad tegid minu eest ära). Sestap kodutööd tarvis.
Ainult see meeles, et linnasiseste otsade jaoks Uber olevat päris ok. Linnadevaheliseks rendiks tõenäoliselt soodsamaid variante.

Mis probleemidega peaks arvestama?

Sõitsin augustis koos teiste eestlasega sellel marsruudil Tuk-tukkidel. Meie marsruut oli Mumbai-Goa-Mangalore-Chennai. Kui plaanid rendiauto võtta siis sõida mööda Route66 Mumbaist Panjimi suunas. Teedel on korralikke löökauke. Soovitan vältida öösel sõitmist kuna rekkad kipuvad sõitma vastu täistuledes.

Kuidas te reisiga rahule jäite? Sihtkohta soovitate? Kas varguseid ka teiega juhtus? Kuidas oli naistesse suhtumine? Ja mis veebilehte kasutasite ööbimiste jaoks (airbnb?, booking? või midagi muud)?

Väga äge oli. Järgmisest sügisest näeb sellest Tuk-tuki sõidust saadet TV3-s. Vargusi juhtus üksikutel kordadel. Korra pandi nt kaameramehel GoPro tuuri. Ööbimised võtsime kohapealt. Igas suuremas linnas ööbimisi jalaga segada, käid lihtsalt ukselt uksele. Naistesse suhtuti enamjaolt hästi. Eks kohalikud natuke pealetükkivad ole, aga tüdrukutele see tähelepanu pigem isegi meeldis.

Pisut lisainffi oleks kasuks- vanus, sugu, millest tingituna selline soov, sõidukogemus Indias jne. Katkematu uhamine roolis Mumbaist Goasse on väsitav, kogenematule on liiklus... noh, nagu ta Indias on, teede kvaliteet pakub äkilisi üllatusi ning aega, mida võiks kulutada paremini, kulub palju. Ehk tasub kaaluda ööbusse, -rongi, või siis vähemalt kupatada kohalik juht rooli ja sõita läbi öö tagaistmel vilet lastes? Lennupiletid on väga mõistliku hinnaga ja ehk võiks uurida mis on saanud Mumbai-Goa mereliinist, ehk juba toimib?

Reisile idee oli minna kahekesi ja esindame mõlemat sugupoolt :D (vanus 30a).

Eesmärk ei ole ainult punktist A jõuda punkti B vaid vahepeal teha peatusi ning tutvuda teele jäävatele loodusparkidega (ööbida väiksemates linnadest) ja oleme arvestanud selle kultuurišokiga. Reisilt ootaks võõrast kultuuri, loodust ja vabadust liikuda punktist A punkti B ilma, et peaks suurt seljakotti seljas kandma.
Auroreisiks oleks planeeritud u 2,5 nädalat, et teha tiir Mumbai - Goa - Mumbai. Indias puudub sõidukogemus.

Hetkel silma jäänud selline road trip'i teekond:
https://www.holidify.com/blog/mumbai-to-goa-roadtrip/

Esmapilgul sooviks külastada selliseid kohti teepeal:

  1. Pune
  2. Koyna Wildlife Sanctuar (seal on mitmeid kohti, mida sooviks külastada)
  3. Kolhapur
  4. Dajipur Wildlife Sanctuary
  5. Dudhsagar Falls
  6. Goa
  7. Vasco da Gama
  8. Cavelossim Beach
  9. Phansad Bird Sanctuary
  10. Mumbai

Ootan väga konstuktiivset kriitikat, sest ma ei ole veel pileteid ära ostnud. Ma olen teinud mingil määral researchi ja selle alusel ei tundu see idee veel väga halb olevat. Ja mida enam keegi oskab kirjeldada probleeme, mis on ettetulnud seal oleks väga abiks planeerimisele.

Jääb kyll veidi planeeritud marsruudist mööda, aga 1 variant on ka Aurangabad. Seal läheduses Ajanta ja Ellora koopad, Daulatabadi fort ja linnas endas ka yht-teist vaadata. Näiteks Taj Mahali "koopia" on seal.
Pune on kaasajal rohkem selline tehnoloogiakeskne linn, aga leiab vaatamist sealgi. Mulle siiski täitsa meeldis. Näiteks Aga Khani paleel Punes pole väga viga ja on muidki kohti. Kui aega pole, siis põhilised turistikad saab kiirkorras Red Busiga läbi käia. Aga täispäev läheb ära ikkagi isegi selle peale. Linna läheduses mäe otsas ja inglaste poolt äralõhutud kindluse varemed selluseks poole päeva tripiks.

Autorendi kohta ytleks konstruktiivselt nii, et kui India kogemus puudub, siis ainult omal vastutusel.

Oled enne Indias käinud, India liiklust näinud -)? Ma ei kipuks seal ise mingi hinnaeest rooli. Kõrvalt vaadates tundub et liikluses puuduvad igasugused reeglid, kuid samas tundub et kehtivad mingid kirjutamata reeglid, mis aga jäid arusaamatuks.
Valgusfoore oli Kalkutas vähe, ainult suurtel ristmikel, punase tule taha jäid ikka autod seisma ja lülitasid mootori välja. Tihedama liiklusega kohtades tänavat ületades juhindusime kohalike järgi , kui nad hakkasid jooksma siis meie ka. Samas õnnetusi ka ei kohanud .
Igasuguse sõiduvahendi puhul on seal põhiline, töötava signaali olemas olu.

Kahekesi ja vanuses, kus mõistus pea ees läbi seina jooksmist enam heaks ei kiida- ei usu, et turvalisus probleeme tekitaks. Maršuut on vinge, ainus "aga" on ikkagi India liiklus, aga eks see on rohkem enesetunde ja enesekindluse küsimus, ning paratamatult pisut ka riskivalmiduse. Korralikud tervise-, sõiduki- ja vastutuskindlustused on igal juhul "must be", miks ka mitte seigelda. Lõppudelõpuks tegid Eesti reisisellid Indiale ringi peale tuk-tukiga ning olid oma ettevõtmises edukad. Soovitan otsida üles nende videopäeviku, nauditav vaatamine ja annab hea ettekujutuse sellest, mida India teedelt oodata. Kuigi jah- nemad rändasid (vist) rohkem väikestel teedel, highwaydele tuk-tuke (vist) ei lubata.

Mumbai ja Goa on igati okeid kandid Indias reisimiseks, mõlemal pool kõik turistile vajalik olemas. Olles Indias palju ja pikalt ringi reisinud ütleksin, et see on üldiselt väga turvaline riik, kus pole mingit põhjust tunda end ebaturvalisemalt kui Euroopas, pigem vastupidi. Vägivaldset kuritegevust sisuliselt ei esine ning kui rakendad mõistlikku ettevaatust ning hoiad oma asjadel silma peal, ei varastata sult tõenäoliselt ka midagi. Endal pole Indias kunagi midagi varastatud, ainult ise olen mingit pudipadi maha unustanud. Suurim nii-öelda risk seisneb selles, et kohalikku konjunktuuri tundmata maksad mingite asjade või teenuste eest üle, aga see on esimesel korral enam-vähem vältimatu.

Mingeid naistesse suhtumise probleeme Indias üldiselt ei esine, ja kui olete kahekesi, siis pole kindlasti mingit probleemi. Naised reisivad seal tihti ka üksi. Liiga napilt rõivastuda ei maksa, see pole kohalike suhtes eriti viisakas (mitte et nad kipuksid kulmu kortsutama). Õlad ja põlved võiksid üldiselt kaetud olla, templites käies lausa peaksid olema.

Hotellide broneerimisel võib lisaks Bookingule kasutada ka Agodat, aga iseenesest pole broneerimine eriti Goas hädavajalik - lihtsalt kohale minnes leiab öömaja üldiselt probleemitult ja märksa odavamalt.

Pune on linn, kus endal ei õnnestunud justkui midagi huvitavat näha. Goas soovitaks läbi astuda ka Vanast Goast (Old Goa), kus on paar toredat kirikut. Randadest jättis mulle parima mulje Palolem.

India liiklus on adutav, kui lähened sellele eelarvamuste ja krampideta, talitad tasa ja targu, ei tõmble ega kipu ülearu kihutama. Liikluse totaalne signaalipõhisus tahab natuke harjumist, aga süsteem on kiirelt õpitav - signaali kasutatakse mitte eestilikul kombel viimases hädas või kaasliiklejaile märkuste tegemiseks, vaid pidevalt ja selleks, et anda kaasliiklejaile märku oma asukohast teel ja manöövreist, näiteks plaanist alustada möödasõitu. Sõidukogemuse saamisel on ilmselt suurim pähkel Mumbai ise ja linnast välja saamine, edasi läheb tõenäoliselt juba nagu lepase reega.

Eks selle turvalisusega on nii, et kuni endal midagi pole juhtunud, tundubki kogu riik turvaline. Mul oli korra situatsioon Goas Palolemis, kui ma ei leidnud öösel pimedas oma hotelli üles ja peatasin kinni kaks kohalikku mootorratastel kihutavat noormeest, et teed küsida. Nad olid alguses lahkelt nõus mind peale võtma, kuigi ise ei teadnud ka selle hotelli asukohta. Rääkisin neile, et seal lähedal oli kirik, mille peale nad noogutasid. Viisidki mind kiriku juurde aga see polnud see, mida mina teadsin. See oli ka mitu kilomeetrit kaugemal, kuigi mul oli oma arvestuse järgi minna vaid umbes 500 m. Probleem oli selles, et hooaeg polnud alanud ja kogu tänavavalgustus oli välja lülitatud, Pilkane pimedus. Kiriku juures ütlesid poisid, et tagasi neil pole aega sõita ja nad liiguvad teises suunas aga kui ma ikka väga tahan, siis nad tulevad veerand tunni pärast tagasi ja viivad mind sinna, kust nad mu peale korjasid ja ehk leiame ikka üles selle hotelli. Tulidki tagasi ja ütlesid, et nüüd teavad kuhu minna. Viisidki mind hotelli väravasse. Olin üliõnnelik, et lõpuks kohale jõudsin ja pakkusin tänutäheks neile 500 ruupiat, mis oli kordades kõrgem, kui see oleks maksnud autorikšaga sõites. Selle peale tuli üks tüüp ratta seljast maha, võttis mu käest selle rahatähe ja kortsutas väikeseks nutsakaks ning viskas ära. Ise küsis ähvardava tooniga, kas mul on aimu, palju see on väärt minu kodumaal. Ütlesin talle, et umbes 7 eurot, mille peale ta hakkas ülbelt naerma ja küsis, kas ma tahan teda mõnitada selle väikese rahaga. Üritasin rahulikuks jääda ja selgitasin, et see on India mõistes suur summa sellise sõidu eest ja ma olen siin juba aastaid ringi reisinud ning oludega kursis. Küsisin siis, et mis summat tema ootas ja sain vastuseks 3000-4000 ruupiat. Selle peale läksin juba närvi ja käratasin, et kas pead mind lolliks või. See ehmatas teda natuke ja teine poiss hüppas vahele ning üritas meid maha rahustada. Lõpuks saatis ta selle ülbe tüübi minema ja vabandas, et see poiss pole üldse Goa kohalik, vaid tuli Karnatakast spetsiaalselt hooajaks, mis pidi järgmisel nädalal algama, et turistidel raha välja petmisega elatist teenida. Varem olevat veel rääkinud, et kui nad tagasi tulevad, siis võiks mind kuskile urkasse viia ja kõik ära võtta, mis võtta on.
Ei tea, kas see oli kõik näitemäng sõbraks saamiseks ja hilisemaks ärakasutamiseks või oli päriselt see plaan. See "hea" Goa poiss rääkis, et töötab kruiisilaeval ja tuli ainult peret külastama ning uuris, kas ma tahaks järgmisel päeval talle külla minna ja tutvude kogu perega. Rääkis, et talle valmistab see rõõmu, kui keegi tunneb nende kultuuri vastu huvi. Olin nõus ja leppisime kokku, et helistan talle, kui olen valmis minema. Hommikul läksin randa ühte restorani, lootuses seal wifi't kasutada, kuna ei hotelli ega ka minu mobiilne internet ei olnud selles paigas piisavad selleks, et isegi meili saata. Sama probleem oli ka seal rannarestoranis. Helistasin sellele Goa poisile ja ta oligi varsti kohal. Koos sõbraga. Mitte sellega, kes öösel raha tahtis. Kuna mulle oli just söök ette toodud, siis küsisin, kas nad ei telli endale midagi, kuna mul üksi nagu imelik süüa. Nad siis tellisid süüa ja lisaks õlut ka veel. Rääkisin oma probleemist, et vajan normaalse kiirusega internetiühendust, kuna mingid tööasjad on vaja kindlasti sel päeval korda ajada. Soovitasid mul sõita Colvasse, mis on sealt 3 km eemal. Uurisid, kas ma pärast tahaks nendega koos pidutseda aga ütlesin ära ja vabandasin sellega, et pean homme edasi sõitma, mis oli ka tõsi. Siis pakkusid välja raha peale kaartide mängimisest ja et nad teavad ühte kohta, kus seda teha saab. Loobusin ka sellest. Järgmiseks käidi välja prostituut, et äkki soovin kohaliku naisega hullata. Loobusin taas. Lõpuks lõid nad käega ja ütlesid, et ma helistaks, kui Colvast tagasi jõuan ning sõitisid ära.
Arvet makstes avastasin, et nende söögid ja õlled olid samuti seal. Ma ei helistanud neile ja nemad mulle ka mitte. Mõttetu mees. Ei taha pidutseda, hasartmänge mängida ega ka tasulisi naisi. Ei saa mult kuidagi raha välja meelitada.

Selline lugu. Eks olin ise süüdi, et öö peale jäin ja sellesse jamasse sattusin aga tagantjärgi on naljakas.

Ei taha kedagi ära hirmutada aga viimastel aastatel on Indias vägistamisjuhtumid tihenenud või siis on hakatud sellest rohkem meedias kirjutama. Meenub lugu ühest turistidepaarist, kes reisisid jalgratastega ja telkisid vist Agra lähistel. Googlest kindlasti leitav. Samuti on palju juhtumeid kohalike tüdrukutega. Olen ise näinud meeleavaldust Delhis, kus rahvas nõudis korra majja löömist ja kurjategijatele kõrgemat karistust, kuna üks üliõpilasest tüdruk suri pärast grupiviisilist vägistamist.
Kui see teema oli aktuaalne ja kogu meedia sellest rääkis, uurisin ühelt kohalikult noormehelt Delhis, et kuidas seda ikka nii palju viimasel ajal on juhtunud või vaikiti see varem maha. Ta täpselt ei teadnud aga samas pidas vägistamist täiesti normaalseks, kuna kuidagi on ju vaja esimene kogemus saada enne abiellumist. Ma olin täiesti jahmunud ja mõtlesin taas, et kas ta teeb seda meelega minu šokeerimiseks või on tal tõsi taga. Ta rääkis seda täiesti süüdimatu näoga.

Naiste käperdamist on rahvarohketes kohtades küll ette tulnud. Paljud tuttavad naised on seda kurtnud ja kes rohkem Indias käinud, ütlevad, et ei pane seda enam tähelegi, kui raudteejaama sisenedes tihedas rahvamassis keegi tagumikust näpistab või juhuslikult käe üle libistab. Ühel sõbrannal käisid majutuse töötajad vannitoa akna taga piilumas.

Sellised lood. Autoga olen Indias palju reisinud aga ainult palgatud juhtidega. Üldjuhul olen seda varianti kasutanud vaid siis, kui pole võimalik rongiga minna. Ühe korra võib ekstreemsuse mõttes ühest linnast teise sõita aga kui vähegi võimalik, siis võimalusel väldin autosõite selle raputamise pärast. Pidev kiirendamine, äkkpidurdused, löökaugud ja ohtlikud möödasõidud tüütavad ikka ära, kui seda tundide kaupa teha. Rongiaknast paraku kohalikku elu nii hästi näe ja selles osas on autoga liikudes muidugi eelis.

Ma loodan, et ei hirmutanud kedagi ära, sest need on ikkagi vaid üksikud juhtumid ja suurem osa India reise on läinud ilma ohtlike olukordadeta.

"Ta täpselt ei teadnud aga samas pidas vägistamist täiesti normaalseks, kuna kuidagi on ju vaja esimene kogemus saada enne abiellumist. Ma olin täiesti jahmunud ja mõtlesin taas, et kas ta teeb seda meelega minu šokeerimiseks või on tal tõsi taga. Ta rääkis seda täiesti süüdimatu näoga."

Siddhartha, see ei olnud nali. Ma olen tööalaselt kokku puutunud haritud hindudega ja kunagi ka nt Afganistani puštudega ning muuseas vestelnud ka nendel teemadel. Naine on konkreetselt objekt nende jaoks ja ahistamine või vägistamine täiesti normaalne tegevus. Punkt. Kui ei taha, ärge uskuge.

Indias ma olen reisinud väiksemates linnades, kus ma õigupoolest tervete päevade kaupa teisi valgeid inimesi ei kohanud. Seda suurem tähelepanu langes minule ja petta sain ka siis kõigi eest:) Tagantjärele ajab naerma, aga siis ma olin küll üsna vihane. Geniaalsed petised ikka, mitte mingid labased Egiptuse taksojuhid, kes lihtsalt rohkem raha küsivad.

Päris julm ikka küll. Eks seda ole ka ühiskonnas märgata, et kõiki "peenemaid" töid teevad mehed ja naised on kas koduperenaised või tassivad korvidega kive teederemondil. Mul on foto naisest, kellel väike beebi rätiga seljale kinnitatud ja ise laob kive maantee ääres korvi. Kunagi filmisin ka kohta, kus naised tagusid haamritega suuri kivikamakaid tükkideks, tehes teede katteks killustikku. Lapsed mängisid sealsamas kõrval ja eemal oli väike telklinnak, kus nad kõik elasid. Küsisin ühe kohaliku käest, et miks nad masinaga kive ei purusta. Käsitsi pidi odavam olema...

Soovitaks vaadata ka väikest dokumentaali Londoni taksojuhist, kes proovis Mumbais taksojuhiks olemist: http://www.bbc.co.uk/programmes/p0160fqt
Kindlasti saab igas riigis auto rentida, iseasi kas see on seda stressi väärt, eriti arvestades India keerulist liiklust, kus teedel liiguvad inimesed, ratturid, lehmad, tuk-tukid, rollerid, mootorrattad, autod, hobuveokid, veokid jt, kõik suhteliselt kaootilises liikumises. Lisaks peaks uurima, kui täpseks on läinud kaardid, kuna aastaid tagasi vaatasime ka kaardilt, et asukoht on paar tänavat edasi, kuid reaalsuses oli kuus tänavat edasi.
Parem soovitus on siiski võtta auto koos juhiga, mis tegelikult ei lähe väga kulukaks, kuid samas kõik vajalikud kohad saab külastatud ning peatuseid teha just endale sobilikul ajal.

Tripikad räägivad
Eesti suurim reisifoorum. Küsi siin oma küsimus või jaga häid soovitusi