Plaanis on kahe vanema lapsega (14 ja 16) ehk kokku kolmekesi proovida seigelda. Hakkaks juuni keskpaigaks minema ja kokku 2 nädalt aega. Näis kui kaugele jõuab? Igaljuhul võiks olemine õpetada lastele toimetulekut ja ise enda mõtetega olemist sealhulgas näha elu mujal. Kaasa seljakotid, minimaalne eelarve, ainult häda pärast läheks kuhugi odavasse majutusse või sõidaks ühistranspordiga. Muidu ikka telk, toit ja vesi seljakotis. Ma üldse ei muretse kui mõni päev edenemist pole ja telefonil aku tühi. Jääbki rohkem aega iseendale. Seni väiksemad ettevõtmisi Eestisiseselt proovitud kuid ühistranspordi toel.
1. Kas selline mõte on liiga ulmeline? Liiga palju inimesi korraga küüti soovimas?
2. Milline suund oleks huvitavam, ohtum?
3. Millega võiks veel seljakotimatkajad sellisel juhul arvestada?
Tänud ette.
Eks ta ulmeline mõte ole. Hääletamise kuldajad jäid minu arvates üheksakümnendatesse. Siis oli neid teeservas ikka näha. Täna kohtab hääletajat Eestis ikka haruharva. Usun ka seda, et kolmekesi on auto peale saada üpris keeruline. Passite paar tundi teeservas ja ei migit tulemust. Ma kaaluks pigem mingit rongi- bussi varianti, kui endal autoga ei ole võimalik matkata.
Testige. Kohe, täna. Pange end suva maantee äärde seisma - kas saab peale?
Kui jah - andke tuld.
Kui ei - siis oskate arvestada. Muidu planeerite kaks nädalat puhkust, üürite kodu läbi airbnb välja ja siis läheb kogu plaan õhku.
Oma kodu ei jätaks kerge südamega isegi heale tuttavale. Võõraste puhul on ülisuur risk jääda ilma nii oma asjadest kui ka kodust sellisena nagu see oli enne ukse sulgemist ja kõik kulud ja kaotused jäävad enda kanda.
Kolm meesterahvast, nagu ma aru saan. Ma oleks väga üllatunud kui te nädalaga Baltikumist kaugemale jõuaks. Hääletajate parimad sõbrad on rekajuhid, aga teile neist abi pole. Ja ega üksi sõitvad sõiduautojuhid ka kolme võõrast meest peale ei võta. Unustage ära see hääletamise osa. Kui tahate ilmtingimata Eestist välja saada, siis valige mingi riik ja minge sinna matkama/telkima. Muidugi peab ka arvestama, et on küllalt riike, kus metsikult telkimine pole lubatud.
Uurige ka seda, et millistes riikides hääletamine üldse lubatud on. Buss/rong tundub mõistlikum valik, kui soovite seigelda
Riia ümbruses oli näiteks enne covidit suviti näha massiliselt hääletajaid. Eestis ka vahest bussipeatustes, kui ilmselt buss pole tulnud või on sellest maha jäädud. Kolmekesi koos hääletada kuskil magistraalil oli üsna lootusetu juba selle kuldajal. Olid ju olemas varemalt erinevad sõidujagamis platvormid, kas need ei toimi enam?
Tahate proovida - käige kõigepealt näiteks Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee läbi 370 km. Veel on 2 samasugust. Ainet saab RMK kodu lehelt ja ETV -st. Vähemalt olete Eestis.
Alati peaks peas tekkima küsimus. Ok, kuhugi sinna. Aga kuidas tagasi?
Kolmekesi auto peale saamine tundub keeruline. Samas olen Berliinis näinud autosse pugemas hääletajate gruppi, mis koosnes kolmest inimesest ja koerast, mis tundub veel ulmelisem kombinatsioon.
2003 ja 2004 hääletasime abikaasaga Eestist Prantsusmaale Taizesse (Burgundias). Kõige hullemad hetked olid Poolas Poznani kandis ja ühel korral ka Taizest vast 20-30 km kaugusel, kui ootasime tee ääres tõesti tunde. Nüüd võtame ise hääletajaid peale, kui autos ruumi on, kahjuks ei ole hääletajaid tee ääres kuigi sageli.
20 aastat tagasi olid poolakad ja sakslased hääletamise suhtes positiivselt meelestatud, väga uudishimulikud ja armsalt abivalmis - aga me räägime ka mõlemad vabalt saksa keelt, see meeldib sakslastele hirmsasti. Meil on neist reisidest palju väga häid mälestusi. Läti-Leedu läbisime vist mõlemal korrral peamiselt rekajuhtide abil. Praegu võib olla probleemiks ka mõnede inimeste endiselt kestev covidi-hirm.
Tuleb arvestada ootamatute ilmaoludega. Kusagil põldude vahel paduvihma kätte jäämine on väga ebameeldiv. Samuti on päike juba umbes Varssavi laiuskraadil eestlase jaoks harjumatult tugev.
Veel võib juhtuda proosaline probleem, et tualetiskäimine võib olla keeruline. Nii sellepärast, et sobivat kohta pole olemas kui sellepärast, et lahked autojuhid hõikavad reisilisi endaga kaasa juba hetkel, mil hääletajad eelmisest autost maha ronivad - ja küüdivõimalusest ei saa ometi loobuda, isegi kui järgmine sõit tuleb veeta, jalad ristis.
Võib juhtuda ka nii, et avastate endid õhtul kell 21 väsinutena tundmatu linna tundmatutel tänavatel, kus telki üles ei pane. Bussid enam ei käi, pealegi te ei tea, millise bussiga linnast välja metsatukka jõuab... ja tänaval liigub ainult ebasõbralikke migratsioonitaustaga mehi, kes kohalikus keeles teeküsimise peale pahuralt urisevad. Lastega ma sellist riski ei võtaks. Samas võib ka juhtuda, et teid viiakse õhtul kuhugi suurde suvemajja - sest meil on praegu üks vaba tuba, saate ööbida ja pesta ja meiega koos suvitav sõber just keetis suure potitäie suppi - ja hommikul saate oma teekonda jätkata lahke võõrustaja poolt kättenäidatud paigas. Meiega on juhtunud mõlemat.
Meie valisime tookord teadlikult väiksemad teed, mida mööda liikuda, kiirteede tanklates eriti ei hääletanud.
Ühistranspordi kohta - Saksamaal peaks ka sel aastal olemas olema Deutschland Ticket, millega saab 49 euro eest kuu aega kõigi linnalähiliinidega sõita (https://www.bahn.de/angebot/regio/deutschland-ticket), mina valiksin sellise seiklushimu puhul ja teismelistega minnes pigem niisuguse variandi. Saksamaal põhimõtteliselt suvaliselt telkida ei tohi, aga vaikseid võpsikuid leidub seal ikka. Telk olgu roheline või kaitsevärvi, siis ei paista võpsikus silma. Couchsurfing on ka väga hea lahendus ja vägagi seikluslik ööbimisviis. Boonuseks - pesta saab probleemivabalt.
See on tõsi, et hääletamise kuldajad möödas... Samas, kuskil ääremaal võib siiski näkata. Mul on kogemus Vahemere saartega, et korjatakse 5-10 minuti pealt üles juba. Kosil juhtus isegi nõnda, et pöialt polnd ülevalgi, vaid viskasin oma poole arunatukesega kand-varvas lennujaamast lääne poole, ise endale sügavalt aru andmata, et poolteisttosinat kilomeetrit sihtpunkti 35-kraadises kuumuses, seljas purjetamis- ja skin-diving varustus, ei ole just kõige mõistlikum valik –– mida tuletaski mulle kohalik kreeklane meelde, kes mu pool-jõuga peale korjas, et näe "peast soe" seljakottur vajab kohaletoimetamist. Õhtul oliive nosides ja Mythost rüübades muidugi jõudis kohale, kui napakas idee see jalgsi vantsimise mõte oli (samas taksopappi polnd ja bussi oleks oodand mitu head tundi), aga nii need asjad juba käivad... ühe korra mõõdad, üheksa korda lõikad ;-)
Loo moraal: sihi normaalseid lennuhindu kuskile kolkasse ja siis vaadake, mis edasi saab.
Pole need Vahemere saared ka teab mis hääletajate paradiis. Sardiinias olekski jäänud hääletama, kui ühed inglise turistid poleks peale võtnud.
Olen ise hääletanud Euroopas väga palju, otseselt ühtegi riiki, kus hääletamine keelatud oleks, pole kohanud. Küll on hääletamine keelatud kiirteedel, kus see pole ka väga mõistlik. Saan aru, et ka Taanis mingitel teedel ei või, st meid võeti seetõttu veel eriti kiirelt peale :) kolmekesi oleme ka hääletanud ja kohanud teisigi "kolmikuid", veidi raskem on aga samas enamik juhte, kes peale võtavad, ongi autos üksi ( nii et 2 või 3 pole vahet). Kui muidugi 3 meesterahvast, siis kindlasti raskem.
Samas, kas ma läheks hääletama lastega? Pigem ei, just sellepärast, et omajagu olen hääletanud ja neid juhte on seinast seina. St on ka neid, kes sõidavad ohtlikult ja seda riski ei võtaks.
Mina soovitaks kaaluda minna oma autoga trippima ( põhikulu kütus ja telkida saab igal pool). Või võtta odavad piletid ja couchsurfida, saab "kohalikku" kogemust lastele.
@ neandertaal
Nôus, hääletajate paradiis kindlasti mitte ja seda vist ei leiagi enam kusagilt väga, nagu mitmed postitused viitavad...
Võib ka juhtuda, et see on seotud mu enda larhviga, et saartel (sh ka Eestis) on näkand paremini -- juu siis on siuke sihverplaat, mis paneb saarlaste südames kaastunde noodid hellalt helisema vôi midagi sellist...
Samas on selge, et Lennujaama platsi (Tallinnast Tartu suunda) näoga önnistatud pole -- sealt pärineb passimise rekord ja ainuke allavandumine: 4,5 tundi, mille jooksul nägin sôidukisse istumas 5 tütarlast, 3 tekliga korporanti ning kahte sôdurpoissi, seejuures keegi neist üle 10 näppu üleval ei pidand hoidma :-)))
Võib kaaluda igasuguseid strateegiaid, soovahetusest lapilise ülikonnani, aga üks on kindel -- kolmekesi langevad šansud ikka üsna madalale / lapsed-noored või mitte. Eelkõige seetõttu, et üksi sõitjad tihti pelgavad suuremat meest/mehi sisaldavat seltskonda peale võtta ja kui autos juba 2 inimest istub, siis pikka maad täistuubitud tagaistmega väga ei ahvatle isegi altruistlikumaid tüüpe.
Sellised tähelepanekud omast ajast. Aga lõpuks on kõik joppamise küsimus, alati võib juhtuda, et hääletajate jumalad naeratavad ka kõige ebatõenäolisemale konfiguratsioonile.
Praktika on tõe kriteerium.
Igatahes, kui asjaks läheb, oleks põnev sellisest seiklusest lugeda. :)
Minu hääletamiskogemus jääb aastasse 2016, kui toonase sõbrannaga jäime Prahas bussist maha ning kohalik taksojuht vedas meid hoopis Bratislava, mitte Poola suunas oleva maanteeni. Noo algatuseks hääletasimegi kiirtee ääres, ega me ei teadnud kohe, et see on keelatud. Meil oli lihtsalt sundolukord, kus eesmärk oli tagasi koju Eestisse jõuda.
Üldiselt meil lihtsalt vedas - kaks noort tüdrukut, üks meist pudistas vene k rekkajuhtidele, sest ega nendega inglise keeles suheldud ei saanud. Üllatavalt hoolivad oldi meie suhtes ning muidugi päriti palju aru, miks me üldse hääletame. Ei saa öelda, et see oleks kerge kogemus olnud, sest teadmatust oli palju, aga korralikult viis mugavustsoonist välja küll.
Hääletasimegi siis Praha-Brno-Poola mingid linnad/kohad(loe: rekkapargid) ja siis Vilniusest tulime bussi peale, sest mu vanemad orgunnisid meile raha tagasitulekuks :D
Meil vedas sellega, et olime kaks tüdrukut hääletamas. Saan aru, et kui üldse hääletajaid peale võetakse, siis pigem tüdrukuid või poiss-tüdruk kombot, eraldi poiste kombot väga ei eelistata. Ja mida väiksem seltskond, seda parem, sest iial ei tea, kuidas üldse näkata võib ja palju autos vaba ruumi on.