Käes on september ja see pidi olema see kuu, kus AirBalticust saab maailma esimene Bombardieri CS300 lennukeid opereeriv lennufirma. Just sellise teate väljastas AirBaltic 2015. aasta suvel Pariisis toimunud rahvusvahelisel lennundusshow’l (tellimus ise esitati muidugi varem). AirBalticu jaoks on tegemist olulise strateegilise otsusega. 13 uut CS300 lennukit (pluss optsioon veel 7 lennuki ostuks) peavad välja vahetama eakamad Boeing 737-300 ja 737-500 lennukid ning aitama kaasa AirBalticu laienemisplaanidele. Loe Bombardieri C-seeria lennukitest pikemalt sellest Trip.ee loost.
Uued lennukid on praegustega võrreldes vaiksemad, ökonoomsemad, suurema lennuulatusega, mahutavad rohkem reisijaid, mahukama pagasiriiuliga ja 2+3 konfiguratsioonis istmereas on suurem keskmine iste.
Tänaseks on selge, et septembris AirBaltic esimest uut lennukit kätte ei saa. See ei jõua lennufirma käsutusse ka oktoobris, nagu loodeti veel suvel. Hetke seisuga on tarnimisajaks kunagi 2016. aasta IV kvartali sees, mis lahtiseletatult tähendab ilmselt seda, et sel aastal me uut lennukit lendamas ei näe. Kanada lennukitootja süüdistab hilinemistes mootoritootjat Pratt & Whitey.
Aastaks 2020 peaks välja vahetatud olema kogu AirBalticu lennupark. Suvel toimunud Farnborough lennundusnäitusel tutvustas AirBaltic oma plaane ka avalikkusele. AirBaltic näeb ennast, nagu nimigi viitab, kõigis kolmes Balti riigis tegutseva lennufirmana, keskendudes siiski lendudele Riia lennuväljalt.
AirBaltic opereerib otselende Tallinnast juba praegu. Mõne aasta pärast saab neid ilmselt olema märgatavalt rohkem. Lennundusest kirjutavalt veebilehelt Runway Girl Network leiab pildi, mis annavad aimu AirBalticu laienemisplaanidest.
Riiast kaalutakse selliste sihtkohtade avamist nagu Venemaa suuruselt neljas linn Jekaterinburg, Almata ja Astana Kasahstanis, Madriid, Dublin ja Manchester Euroopas. Taastada võidakse ka lennud Istanbuli. CS300 võimaldab avada ka otseliini Abu Dhabisse. AirBalticul toimib koodijagamine Etihadiga juba praegu, kuid otselennud oleks kindlasti paremad.
Tallinnast võivad lisanduda otselennud lisaks praegu toimivatele Pariisi, Viini ja Berliini liinidele kõikidesse Skandinaavia pealinnadesse (Stockholm, Kopenhaagen, Oslo), Amsterdami, Brüsselisse, Sankt Peterburgi, Moskvasse (Šeremetjevo), Kiievisse ja Varnasse (ilmselt hooajalisena). Vilniuses on laienemisplaanid enam-vähem samasugused.
Igal juhul tõotavad järgmised aastad lendamise mõttes põnevad tulla. Saame näha, missugused liinid realiseeruvad ja missugused mitte ning missugune lennufirma suudab kõige paremini hakkama saada liinidel, kus valitseb otsene konkurents.
Fotod: John Walton, RNG
Lisaks natuke täpsustusi. Air Balticul on siiski 20 tk CS300 kindel tellimus. 7 lennuki optsioon sai juba mõnda aega tagasi muudetud kindlaks tellimuseks. CS300 pidi tervelt 6 tk sel aastal Air Balticule jõudma, viimane info, et neid jõuab "vähem". Siiski kinnitati vaid nädal tagasi, et esimene lennuk hakkab liinilende tegema juba sel aastal. Kuna alguses lennatakse testi mõttes lühemaid otsi, võib seda ehk peagi ka Tallinnas näha. Abu Dhabi poleks AB-l esimene kord lennata, see liin küll püsis käigus lühemat aega ja lennati Czechilt laenatud 319ga. See liin tekitaks jah võimaluse lennata Riiast Austraaliasse ühe vahemaandumisega. Nendest uutest sihtkohtadest väärt lisa vaid Peterburi ots.
Air Balticu huvi on alati olnud konkurentide (reeglina Estonian Air ja selle järelkäijad) väljasöömine Tallinnast, nad ei too juurde uusi sihtkohti, vaid pakuvad konkurentsi kõige paremini toimivates juba sissetöötatud sihtpunktides. Mõnel suurel turul oleks see ehk konkurentsi rikastamine, aga piiratud lendajatega Eesti turul on see tegevus kahjuks alati lennuturgu vaesemaks muutev, sest tegevusel on ainult üks siht - üks lennufirma peab sellel liinil lõpetama. Kas saab Baltic ise vastu näppe või sunnib konkurenti lõpetama. Lende juurde sellest pikemas perspektiivis ei tule, lihtsalt sellel vägikaikaveo perioodil (6 kuud? 1 aasta?) on ülepakkumine.
Esimene CS300 nüüd juba Riias. See küll tootja oma, aga oktoobris baseerub Riias ja teeb sealt väljalende. Jäi küll arusaamatuks, kas liinilende, aga lubati kohe ka Tallinnasse lennata. Lennuk ise Bombardieri värvuses aga AB logodega. AB enda esimene lennuk veel rattaid maast lahti pole saanud testilennuks Kanadas.
Tuli siis kevadest Riiast 6 uut liini, Vilniusest 2 ja Tallinnast 0. Seda just välja ei lugenud, kas mõni ära ka kadus. Tallinna laienemine siis pigem lükkub 2018 aastasse kõige varasemalt.
