Juuli esimesel nädalal sulges politsei Barcelonast põhjas asuva populaarse Pineda del Mari kuurortlinna neli randa, kuna vetelpäästjad nägid umbes 100 meetri kaugusel rannast ujumas nelja sinihaid. Sinihaisid loetakse inimestele üldiselt ohututeks liikideks, kuid nad kipuvad puhkajates tekitama paanikat ning ettevaatuse mõttes heisati randades punane lipp.

Sinihai. Foto: Wikipedia

Teadete kohaselt polnud ükski Costa Brava rannikul nähtud haidest pikem kui 2 meetrit. Kuigi nähtud haid ei tohiks ohtlikud, soovitati puhkajatel sellegipoolest rannast mitte liiga kaugele ujuda. Hiljem heisati randades taas roheline lipp.

Kuigi haid on rohkem troopiliste merede asukad, on Costa Bravas haisid nähtud varemgi. Viimati püüti sinihai filmile alles mõne nädala eest Fuengirola lähedal. Samas portaali Sharkinfo.ch andmetel polegi haid Vahemeres kaugeltki nii haruldased, kui võiks arvata. Sharkinfo andmetel leidub Vahemeres koku umbes 46 erinevat liiki haisid, neist 16 võivad kasvada pikemaks kui 3 meetrit ja 15 liiki võivad inimesele teoreetiliselt ka ohtu kujutada.

Kuigi inimeste ettekujutus haidest seostub pigem troopiliste randadega, on esimesed teadaolevad kirjeldused haide rünnakutest pärit just Vahemere äärest. Esimesed teated inimeste ja haide kokkupuudetest pandi kirja Vana-Kreeka ajaloolaste poolt. Aastal 492 eKr kirjeldas Kreeka ajaloolane Herodotos hairünnakut Kreeka rannikul Athose juures tormis purustatud Pärsia laevalt pääsenud meremehele.

Samas on Vahemere haisid puudutav ajalooline info üsna ebatäiuslik. Eelmisest sajandist on teada juhtum, kus Sitsiilia rannikul püüti kinni 4,5 meetrine emane valgehai. 1960. aastal ründas valgehai Rooma ja Napoli vahel asuva Terracina linna juures sukeldujat. Teateid valgehaide kohta on tulnud ka Tuneesia rannikult.

Avalik huvi haide suhtes kasvas plahvatuslikult peale 1975. aastal linastunud Steven Spielbergi filmi „Lõuad“ (Jaws). Veebruaris 1989 Toskaana rannikul Piombino lähedal asetleidnud valgehai rünnak, mis lõppes itaalia sukelduja Luciano Costanzo surmaga, tõi haidele suure meedia tähelepanu nii Euroopas kui mujal maailmas.

Kas Vahemere ääres ujuma minnes tuleks tõepoolest karta hairünnakut? Arvestades Vahemere ääres elavate ja puhkavate inimeste arvu, on haide rünnakud siiski väga ebatavalised. Viimane teadaolev kehavigastusega lõppenud hairünnak toimus 1993. aastal Hispaanias Costa Blancas asuva Playa de les Arenesi ranna juures, kui ujuma läinud kohalikku ründas umbes 2-meetrine hai. Viimane surmaga lõppenud hairünnak oli eelpool mainitud juhtum Itaalias 1989. aastal. Seega on tõenäosus ujuma minnes haiga kohtuda küllaltki ebatõenäoline. Küll aga on mõnevõrra kasvanud hairünnakud sukeldujatele ja paatidele, kus eesmärgiks ongi haisid näha. Enamik neist juhtumitest on õnneliku lõpuga.