Maasai Mara ja Serengeti on Lõuna-Aafrika Vabariigis asuva Krügeri kõrval Aafrika kaks kõige tuntumat rahvusparki, asudes vastavalt Keenias ja Tansaanias. Kaks rahvusparki moodustavad ühtse ökosüsteemi ja safarihuvilised on ammu igatsenud, et saaks ühe safari jooksul väisata mõlemat parki korraga. Täna on see võimatu, sest Maasai Mara ja Serengeti vahel puudub piiriületuspunkt. Ühest pargist teise minekuks tuleb teha meeletu ring Arusha ja Nairobi vahele jääva Namanga piiripunkti kaudu. Ajaliselt tähendab see kahte lisapäeva, mis kuluvad mõttetule uhamisele.
Kiireim teekond kahe kõrvuti asuva rahvuspargi vahel.
Tegemist on osaga ajaloolisest vastasseisust Tansaania ja Keenia vahel. Tansaanlastel näib Keenia suhtes olema mingi omapärane kompleks, mis kuidagi rahu ei anna ja veeretab kahe riigi, aga laiemalt kogu Ida-Aafrika Ühenduse koostööle pidevalt aina uusi ja uusi takistusi. Näiteks ei ole Tansaania liitunud Ida-Aafrika viisasüsteemiga, mis võimaldab ühe viisaga külastada nii Keeniat, Ugandat kui Rwandat. Eraldi aetakse mitmeid infrastruktuuriprojekte jne.
Kohati annab Keenia ka vastu. Näiteks ei lubatud 2014. aasta lõpus Tansaania numbrimärgiga safariautodel enam Nairobi lennujaama territooriumile siseneda, viidates, et see ei kuulu 1985. aastal kokkulepitud piiriületuspunktide hulka. Et JKIA ehk Nairobi rahvusvahelise lennuvälja kaudu saabub tervelt 40% Tansaania safarituristides, oli segadust omajagu. Tansaania safarioperaatorid pidid kiirelt leidma Keenia partnerid, kes toimetaks nende kliendid Nairobi lennujaama territooriumilt välja.
Nüüd on kahe riigi vaheliseks tuliseks vaidlusobjektiks tõusnud Maasai Mara ja Serengeti vahelise Bologonja piiripunkti väljaehitamine ja taasavamine. Keenia soovib 40 aastat suletud olnud piiripunkti avamist ning plaanib sellesse investeerida 1 miljon dollarit. Ehitama plaanitakse asuda lähemal ajal (NB! Aafrika aeg!) vaatamata sellele, et teise poole ehk siis Tansaania valitsuse poolne heakskiit ideele puudub. Ja on äärmiselt ebatõenäoline, et see ka kunagi saadakse. Bologonja piiripunkti vastu on kõik Tansaania turismi katusorganisatsioonid. Mis tansaanlastele siis ei meeldi?
Piir kahe rahvuspargi vahel. Vasakul Tansaania, paremal Keenia.
Põhjendusi tuuakse igasuguseid, osa neist on otsitud, samas osa Tansaania vaatenurgast täiesti põhjendatud. Otsitud põhjuseks on näiteks see, et osa rahvusvahelisi reisifirmasid on müünud Põhja-Tansaania rahvusparke (Kilimanjaro, Tarangire, Manyara, Ngorongoro ja Serengeti) nii, nagu asuksid need hoopis Keenias.
Vastuseisu tuum seisneb aga selles, et Tansaanial on Bologonja piiripunktist rohkem kaotada, kui võita. Keenia safariautode vaba pääs Maasai Marast Serengetisse (jättes viisa 50 USD kõrvale) tähendaks paratamatult Tansaania safarikorraldajate tulude märkimisväärset vähenemist. Keenia on ennast osanud end selles plaanis maailmale oluliselt paremini müüa, Nairobisse on lennuühendusi kaugelt rohkem, kui Dar es Salaami ja pea alati ka soodsama hinnaga. Pealegi on Dar põhjapoolsetest parkidest kaugel. Alternatiiv on Kilimanjaro lennuväli, aga sellele maanduvad vaid loetud rahvusvahelised lennud
Tansaanias kardetakse (ja õigustatult), et Maasai Marast Serengetisse saabunud safariturist seal pikalt ei püsi ja pöördub Keeniasse tagasi, mitte ei jätka reisi teistesse Tansaania rahvusparkidesse. Kui turiste reisib Nairobist Arushasse vähem kannatavad ka Tansaanias selles piirkonnas turismile tehtud investeeringud. Wilbard Chambullo, Tansaania reisikorraldajaid ühendava TATO juht on otsekohene, märkides, et Tansaaniat külastav turist peab saabuma otse Tansaaniasse, kulutama oma raha seal ning Tansaania ei tohi lubada, et turist viib raha ka Keeniasse.
Lõpetuseks märgitakse, et massiline arv Keeniast saabuvaid safarituriste mõjub Serengeti loodusele negatiivselt.
Niisiis, Bologonja piiripunkti avamine Maasai Mara ja Serengeti vahel on äärmiselt ebatõenäoline. Kes soovib külastada mõlemat parki, peab ka tulevikus ette võtma pika ümbersõidu või valima mitte kõige odavama lendamise.
