Minul läks tuksi igatahes. Oli kampaaniahinnaga pilet ja seda ei saaks justkui üldse ümber vahetada, erakordse vastutulekuna pakuti, et nad võiksid alla 500 EURi maksnud edasi-tagasi pileti vahetada ühe-otsa-piletiks ümber täpselt 1000 euro eest!

Jah, ilmselt see kõik oli algusest peale tingimustes kusagil kirjas, aga sellegipoolest -- mina seda äri ei mõista. Mida see lennufirma reaalselt kaotab, kui ma ühe otsa kasutamata jätan ja seda veel ilusasti kuu aega ette teatan neile? Müügu see mu tühi koht kellelegi kasvõi soodushinnaga maha, toogu mind ilusasti tagasi ja kõik võidavad ju? Ja ärge hakake rääkima "broneerimissüsteemi piirangutest" -- kehvad süsteemid tuleb ümber teha, nii et nad mõistlikult toimiksid.

Küllap saaks õige vastuse Flyertalk või Airliners.net foorumist, aga mis tuleks otsingusse kirjutada, et selline teema välja tuleks, kus puust ja punaselt on seletud, et miks broneerimissüsteem on selline nagu ta on? Kiire otsing ei leidnud sealt midagi.

Põhiline mõte on selles, et enamik lennufirma rahast tuleb ärireisijatelt ja inimestelt, kellel on vaja oma plaane tihti peale muuta. Suure tõenäosusega ei kata see 500 eurot lennufirmal tegelikult ära isegi Helsingi-Frankfurdi lennu reaalseid kulusid inimese kohta (kui kulud jagada võrdselt kõigi reisijate vahel). Sellised eriti soodsad piletid on mõeldud pigem populaarsuse juurde võitmiseks, klientide ära meelitamiseks teistest firmadest jne. Kuna lennule müüakse alati võimaluse korral rohkem kohti kui lennukis reaalselt on, siis pole antud juhul lennufirmal ka mingit probleemi, et üks reisija jääb lennule tulemata. Kui lennul poleks ühtegi kohta, siis peaks kellegi firma kulude eest niikuinii järgmist lendu ootama jätma. Nüüd jääb see inimene ise omade kulude eest tulemata ja firmal on tulu isegi suurem kui juhul kui ta lennule tuleks. Ükski suur lennufirma ei tee vist enam ka mingeid erandeid oma reeglites. Kui reeglid näevad ette, et tühistada ei saa, siis ei saa jne. Muidu hakatakse pidevalt erandeid nõudma ja tegelikud tulud (näit hädapärast tohutu summa eest pileti muutmine) jääksid saamata. Ja sel juhul peaksid ka minimaalsed pileti hinnad oluliselt tõusma. 20 aastat tagasi olid ju minimaalsed lennuhinnad praegusega võrreldes ikka müstiliselt kallimad, kuigi kütus jne olid kõvasti odavamad. Üldiselt on reeglid aastatega pidevalt rangemaks läinud ja kõige odavamate klasside puhul on igasugused muutused peaaegu välistatud, kuid selle eest on võimalik kõige odavama klaasi pileteid ka väga odavalt pakkuda.

Muude piletite muudatuste alalt ka üks näide Finnairilt. Juba mõnda aega on neil keelatud ainuski viga reisija nimes (vanasti olid üldised reeglid vist 2-3 viga, mis nimedes võis olla). Kui sa odavat piletit ostes jätad kogemata ühe tähe nime lõpust ära, siis on asjaga kõik. Erandkorras tullakse siiski vastu ja lubatakse 75 euro eest see täht nimele juurde lisada. Tegelik kulu antud juhul on lennufirmal muidugi peaaegu 0 eurot (töötajal kulub muutuse tegemiseks vast minut). Kuid see 75 eurot igalt eksinud kliendilt aitab lennuhindu siiski madalamal hoida ja enamik inimesi, kes nimega ei eksi, on selle üle väga rõõmsad.

Suur aitäh vatse, hästi selgitatud. (Imho: äriklassist muid lennuhindasid "doteerida" tundub mulle mõistlik, aga väikse tähe-eksimuse teinud või ebastandardse lennukavaga klientide peale seda koormat panna tundub mulle väga ebasõbralik hinna- ja mainekujundus.)

Seda tagasisõidu tühistumise asja tasub siin Tripis ja mujalgi palju rääkida, sest ilmselt neid imestajaid ja hättasattujaid leidub ikka. Testisin oma tutvusringkonnas, kõik reisivad inimesed, praktiliselt keegi ei teadnud, et nii on.

kehvad süsteemid tuleb ümber teha, nii et nad mõistlikult toimiksid.

Selles maailmas sees elav klassivend seletas, et kogu "tagatuba" käib 20-30 aastat vanade süsteemide ja standardite peal, ja seda muuta tõepoolest ei saa. Sellistes valdkondades (suured jagatud süsteemid - rahvusvaheline pangandus, lennundus) on muutused uskumatult rasked juhtuma.

Sõbra juures uurisime mingi minu lennupileti olekut. Veider oli vaadata, kuidas kodanik võttis hiigelsuurel ekraanil pisikese aknakese lahti ja avas konsoolis tekstirakenduse, nagu aastast 1990...

Minul oli 2007 sügisel tarvis viimasel hetkel lennata Tallinnast Amsterdami. Otsisin bookinghous.ee-st edasi-tagasi pileti, hinnaks sain umbes 3000 krooni. Samade aegadega Brüsselisse lend oli umbes 2500 krooni (vahemaandumisega Amsterdamis). Kui ma ei eksi, siis lendude läbiviiaks oli KLM ja Estonian Air. Huvi pärast helistasin Bookinghousi ja küsisin mis juhtub kui valin edasi-tagasi lennu Brüsselisse ja tulen maha Amsterdamis ja Brüsselisse üldse ei lähe. Sain vastuseks, et kohe kui ma ühe lennu vahele jätan, siis ülejäänud piletid tühistatakse. Lisaks öeldi, et mingisuguseid "susserdamisvõimalusi" pole. 500 krooni oli küll üsna arvestatav vahe, aga rongi- või bussisõit Brüsseli ja Amsterdami vahel oleksid teinud selle mõttetuks. Lisaks veel üleliigne ajakulu. Minu puhul oli probleem muidugi lõppsihtkohas. Varasem tähelepanek: Czech Airlinesiga oli Tallinn-Praha ots kallim kui sama lennuga edasi Londonisse.

Vatsel väga hea selgitus. Sagedasematel lendajatel on soovitav läbi lugeda lennufirmade tüüptingimused, et süsteemist ülevaade luua ning ebameeldivaid üllatusi vältida. Näiteks võib tuua Lufthansa üldtingimused: http://www.lufthansa.com/online/portal/lh/cmn/generalinfo?nodeid=1818501&l=en#6

Lisaks omalt poolt paar märkust:

• teoreetiliselt võib lennufirma nõuda ühe otsa hinna maksmist ka viimase lennu ärajätmise korral (nt kui ostad pileti TLL-FRA-TLL, aga lendad üksnes TLL-FRA), vt viidatud LH reeglite punkt 3.3.1. Praktikas seda aga ei tehta, kuna edulootused raha kätte saada oleksid minimaalsed ja ei kaaluks üle lennufirma mainekahju. Alati on ju nt võimalik väita, et esimene lend raputas, teenindus vms oli kehv jne, mistõttu ei olnud nõus edasilendu selle firmaga/marsruudil jätkama;
• kui marsruudi muudatuse tingis mõni sinust sõltumatu vääramatu asjaolu (force majeure), siis on tavaliselt võimalik marsruuti muuta ka ilma lisatasu maksmata, vt LH reeglite p 3.3.2.

Lõpetuseks tuletaks veel meelde, et lennu ärajäämise või katkestamise korral on reisijal õigus nõuda lennufirmalt tagasi vähemalt maksmata lennujaamatasud ning mõnikord isegi osa kütuse lisatasust - asjaolu, mida enamik reisijaid ei tea. Vt ka http://www.cheaponlineflights.com/news/aug08/140807a.htm. Eriti mõttekas on see lennupiletite puhul, kus lennujaamatasud moodustavad suure osa piletihinnast.

Tasu saab tagasi nõuda kas otse lennufirmalt (nt EA vastav info on siin: http://estonian-air.ee/et/reisijale/enne-reisi/lennupilet/tagastustaotlus/) või tagasinõuetele spetsialiseerunud vaehndusfirmade abil: http://www.re-ticket.com/en/tickets/claim-step1.html

Annan teema algatajana huvilistele tagasisidet:

Absoluutset igasugust loogikat, lennufirmade tardunud reegleid ja karmi saatust eirates õnnestus mul siiski kasutada ainult tagasilennu piletit ilma lisatasusid maksmata. Tagasilennu 1-otsa-lennuks ümber regamine maksnuks üle 1000 euro, uue edasi-tagasi pileti ostmine sama firmaga olnuks 4000 eurot, teiste firmadega ka nii 1000 ümber. Mina jalutasin kurva näoga lennujaama, esitasin passi ja booking numbri ja ... pärast paari südamelöögi vahelejäämist ulatati mulle boarding pass. My lucky day.

Ilmselt oli tegu väikeste erandite/vigade kuhjumisega IT-süsteemis ja töötajate ettevalmistuses, aga näete, ka nii võib juhtuda.

Küsin samal teemal. Nimelt on mul lend Stockholm-Zürich-Nairobi-Zürich-Stockholm. Selgus, et tagasilennul Zürichisse saabumise päeval pean edasi minema sootuks Brüsselisse, mitte aga Stockholmi.

Mu arusaama mööda ei tohiks kedagi eriti huvitada, kui ma ostan endale eraldi pileti Zürich - Brüssel ja lendan Nairobist saabununa hoopis Brüsselisse. Ehk siis jätan kasutamata kõige viimase segmendi (Zürich - Stockholm). Ainuke mure minu meelest peaks olema selles, et ma palun Nairobis saata mu pagas Zürichisse, mitte Stockholmi. Kas mu mõttekäik on õige ja kas pagasi saatmine vahepeatusjaama oleks ikka võimalik?

Tänud! :)

Olen, pea sada prossa kindel,et sinu pagasitrikk (Nairobi-Zürich) ei õnnestu.

Ma ei tea kas see on reegel vöi erand, aga kui ma lendasin Trondheim-Amsterdam-Zürich, ning oma edasi lennust Amsterdamis maha jäin, oli ka minu kott lennukist maha töstetud.

naksitrall - see on küll reegel, et pagas omanikuta ei lenda. Ehk siis kui lennule ei ilmu, siis tõstetakse ka pagas maha. Minu puhul on mureks see, et lendaksin Brüsselisse varem, kui oleks Zürich - Stockholm lend.

Proovin uurida SWISSist, kas on mingi võimalus see üks ots kasutamata jätta, st üks segment ära tühistada.

Kui kaua sul Zürichi ja Stockholmi lendude vahe?. Ma panin kunagi meelega Bangkok-Helsinki-Stockholm lennu viimase lennu ooteajaks 8 tundi (mingi Stockholmist hakkav ja lõppev pakkumine oli Finnairil). Bangkoki lennujaamas palusin pagasi saata kuni Helsinkini lubadusega ise Helsinkis viimasele Stockholmi lennule check-in teha. Ettekändeks tõin, et saan sõbraga lennujaamas kokku, veedan natuke aega ja annan kingituse. Ilma mingi probleemita tehti mu soov tõeks ning jalutasin (bussi abiga siiski) lennujaamast Helsinki sadamasse.

Turvanõuete tõttu peab pagas reeglina koos inimesega lendama ning keegi ei saa sind sundida lennukile minema (võid näiteks põhjendada, et sul hakkas pea pööritama, süda kloppima jms).

Olen ise korduvalt neid nn sabalende kasutanud, viimati jõulude ajal Amsterdamist Tallinna lennates, kus Amsterdam-Tallinn-Moskva üheotsa pilet tuli odavam kui AMS-TLL, ning kunagi ei ole see probleeme tekitanud. Ütled lihtsalt checkinis et tahad pagasit kuni vahepeatuseni vaid chekkida, näiteks et on vaja sealt asju võtta, ja tehaksegi nii. Veelgi enam, kui inimene on lennukile checkini teinud, ent lennukile ei lähe, siis tõstetakse ka tema pagas enne väljalendu maha.

Tip, lase chek-in vaid kuni Zürich'ini teha. Saad oma pagasi ilusti kätte ja teisele lennule minna...