Sõimata pole jah ilus, aga AB madalate hindade üle rõõmustada pole ka mõtet. Tänu AB praegusele dumpingule võib varsti tulla olukord, kus Tallinnast Stockholmi (ja ka mujale) saab ainult Riia või Helsingi kaudu ning hind on selline, et praegune EA hind tundub selle kõrval väga odav.

Pidevalt räägitakse Riia Lennujaama ja AB dumpingust ja hetkel siin foorumis tundub see olevat selline "mina tean kindlalt" jutt. Mind lausa huvi pärast hakkas huvitama, et kas keegi oskab viidata mõnele allikale (eesti, vene, inglise), kust ma saaksin rohkem faktilist infot selle dumpinguteema kohta.

Ca aasta tagasi ühtlustas Riia Lennujaam oma lennujaamamaksud kõigile sealt lendavatele lennufirmadele e see reisijate mahu pealt maksmine on lõppenud. Sealt mingit hinnaeelist ei tule. Allikas: www.e24.ee/?id=112823

Kindlasti on AB-l tasuvaid liine ja mittetasuvaid liine (ma võib-olla olen võhik, aga ma ei saa aru, kui palju sinna Lappenrantasse või Turusse ikka inimesi sõidab). Kas tasuvad liinid katavad mittetasuvad ära? Siin on vist arvamus, et ei kata.

Ja jõuame minu jaoks selle uduse väiteni "Läti riik doteerib Läti Lennujaama ja Air Balticut". See peaks olema piisavalt avalik info, et selle kohta on mingi algallikas olemas (Läti riigieelarve/Läti majandusministeeriumi eelarve). Või kas on kuskilt saada Air Balticu majandusaasta aruannet inglise keeles (AB kodukalt leidsin ainult paar 4 aastatagust numbrit)? Hea oleks teada, millest tema kulu- ja tulubaas koosneb.

Ehk, kes on äkki rohkem seda teemat uurinud või teab, võiks anda natuke nö. finantsilist seletust.

Aga palun...

Rahast lage airBaltic sai teiste arvelt süsti 17.03.2010 10:03

Lätlaste lennufirma kõmiseb kui tühi tünn, mille finantsaukude plaasterdamiseks andis riik raha tele-raadio vahenditest, õla pani alla ka lennufirma president, teatab bb.lv.

Lennufirma senine põhikapital oli 11,1 miljonit krooni, mida on 4,42 miljardi kroonise käibega firma jaoks selgelt liiga vähe. Nüüd sai airBaltic oma põhikapitalile lisaks veel 663 miljonit krooni. Sedasi peaks kahanema ka firma maksevõimetus.

Rahasüst jaguneb kaheks.

344,8 miljonit krooni tuleb riigilt, kes vajaliku summa leidis lihtsalt: see võeti riikliku raadio ja televisiooni keskuse vahenditest.

Summa teise poole - 318,2 miljonit krooni - eraldab airBalticu president Bertolt Flick oma firmast Baltijas aviācijas sistēmas.

Siiski jääb lennufirma omanikering muutumatuks. Riigile kuulub firmast 52,8% ja Flicki firmale Baltijas aviācijas sistēmas 47,2%.

Lennufirma nadi seisu põhjustas 2008. aastal saadud kahjum 614,4 miljonit krooni. Ehkki 2009. aastal sai airBaltic kasumit 309,4 miljonit krooni, ei jätkunud sellest firma rahalise augu lappimiseks.

Sellise seisuga oli lennufirmal võimatu saada pankadelt headel tingimustel krediiti. Liiatigi ootab ju oma terminali ehitamine Riia Lennujaama. Selle maksumuseks kujuneb ilmselt 1,39 miljardit krooni, kuid seda tuleb airBalticul rahastada oma vahenditest.

Päris huvitav on majandustaustaga inimesel sellist artiklit lugeda. 12 miljoniline põhikapital- viimane koosneb oma ja laenukapitalist. Ehk siis kindlasti on firmal laene rohkem kui 12 miljonit eeki, mis tähendab et omakapital on negatiivne. See on ebaseaduslik, arvatavasti sellepärast ei leidu AB kodulehel ega ka kusagil mujal ühtegi majandusaruannet. Pressile on visatud 2 kasuminumbrit, kuidas see aga on saavutatud jääb äärmiselt kahtlaseks. Selge on see, et Flick and Co, see Co siis arvatavasti Läti riigiametnikud(a-la Hanschmidt ja Tallink) lüpsab ülikõrgete palkade ja juhtimisteenustega AB-st kogu raha välja ja konventeerib selle siis enda aktsiakapitaliks(nagu nüüd). Ma ei tea ühtegi nii väikse riigi lennufirmat mis omaks arvestatavat turuosa Euroopas, olles samas ka edukas. Kaua see õhuloss püsti seisab? Hetkel saab lennata küll, aga AB uuest terminalist ma vaevalt kunagi lendama hakkan. Ma sellise sisese tähtaja omale seadnud, et AB pileteid reisile rohkem kui 3 kuud ette ei osta. EA puhul on seis väga selge- et uusi lennukeid saada vajatakse finantseerimist. See pole mingi probleem, vajalik vaid omanike käendus. Sellest SAS huvitatud pole ja EV minister on selgelt välja öelnud mis ta asjast arvab. Vaba majanduse pooldajana olen temaga täiesti ühel arvamusel, samas ma ei näe mingit põhjust miks peaks mingit liini toetama. Vaadates EV numbrimärkidega autode arvu Riia lennujaamas siis oleks aeg Tallinna Lennujaamal tegutseda. Ehk siis meelitada siia korralik odavlennu firma. Need eestlased, kes autoga Riiga vuravad ja on selleks valmis, kindlasti märkimisväärset summat lennupileti eest välja pole käinud. Ehk siis lendame Läti maksumaksjate kulul. Kui vaadata Ryanairi ettepanekut alates miljonist reisjast loobuda maksust, siis algul tundub see väga kahtlane. Samas kulutavad need reisjad Eestis tublisti rohkem kui 180 eek nägu, lisaks soomlased kes peale õllejoomist Eesti laevas meie lennujaama poole tõttavad. Ehk siit sõnum ministrile- arvuta õigesti ja tegutse, riigiametnike otsereiside toetamine või suur turistidevool meile? Lisaks ka meie rahval odavalt Euroopas käia!

Estonia Passenger and Security Fees on hetkel 155 krooni. Minu meelest on suht kohatu kurta selle summa kalliduse üle, see küll ei ole selline maks, mis kedagi Eestist ära peletaks ja kindlasti on igati konkurentsivõimeline võrreldes suurtes Euroopa lennujaamades sisse kasseeritavaga. See, et Raynair siia sisse tuleks oma 7 või palju iganes lennuliinidega mõneks ajaks tähendaks suhteliselt automaatselt EA lõpliku hääbumist ja ma ei ole üldse kindel, et nii väikese reisijate baasiga riigis saab isegi Ryanair oma 7 liiniga kasumis olla. Eesti on väga marginaalne sihtkoht nii lennureisimise kui ka turismi mõttes ja tuleb olla päri sellest tulenevate iseärasustega: väike konkurents, suhteliselt kõrged hinnad, ebamugavad lennuajad jne. Igasugune maksualandamine ja doteerimine hakkaks käima teiste reisiliikide arvelt ja nõaub väga tugevat ja süsteemset analüüsi. See on praegu meile igati hea olukord, et Läti maksumaksja maksab koos AB egotripiga ka osaliselt Eesti reisijate reisikulusid ja kui see toob kaasa ka EA pankroti, pole midagi parata. Keegi teine lendab ikka ka tulevikus Stockholmi ja Tallinna vahet, olgu see Norwegian või miski muu firma.

Ma ei saa aru, kust tuleb arvamus, et kui Est Air pankrotti läheb, siis kaoksid ühendused ära ja hinnad läheks ülikalliks. Erinevalt Vilniusest lendab siia märksa rohkem teisi lennufirmasid ja ka Leedus taastus olukord suht kiiresti.

Aamen Snoop!

to kissmyjass, asi pole selles security fees 155 eek. Kui sa ostad piletit näiteks EA kodulehelt siis enne ostmist näitab lennujaama makse ja pileti hinda eraldi, tihtipeale maksud suuremad kui pileti hind. Ryanair paneb selle maksu suures osas oma taskusse mitte ei maksa lennujaamale, Lisaks sellele igasugu muud teenustasud- krediitkaardi, pagasi, checkin eest jne. Ryanairiga lendajad ei ole EA kliendid suures osas ja eriti see ei mõjuta EA täituvust.

Chris, kui uus suur lennufirma tuleb turule, paratamatult tuleb selle ümberjagamine, nii et EA on kaotajaks igal juhul, vaielda saab ainult selle üle, kui palju ta kaotab ja kas see on surmav. Ma ei saa aru sinu väitest, et Rayanair paneb maksu suures osas oma taskusse: lennujaamamaksu maksavad kõik lennufirmad võrdselt ja taine maksude osa on kütuse juurdehindlus, mis ei olegi mingi maks tegelikult ja seda kahetsusväärset taktikalist võtet kasutavad paljud lennufirmad (kaasaarvatud EA ja RyanAir).

Olen kindel, et OV kadumisega ühendused ära ei kaoks aga väheneksid küll ikka päris tunduvalt olemasolevatega võrreldes. Alles jääksid ilmselt TLL-RIX Air Balticuga, TLL-FRA (MUC?)(Luftiga) ja ehk ka TLL-CPH (kui SAS tuleb lendama. Julgeks panustada ka CSA le, ehk TLL Praha jääks ka alles. Noh, Finncom ka Helsinkisse ilmselt jätkaks. Samas Air Balitic hakkaks Eesti reisijaid küll vedama ainult läbi Riia, sest kuidagi ju vaja riigile see aastatepikkune pihustsöötmine ja tasa teha. Hinnad enam selgelt praegusel tasemel olema ei hakka. Samas Lufti monopoolset FRA liini oleme me juba kõik vist tunda saanud, alla 8000EEKI kuu aega ette ostes naljalt piletit ei leia. Kui vaja siis, nutad ja lendad. Uusi normaalseid tulijaid me turul näha ilmselt ei saa-iial ei hakka siia lendama British, Air France, Spanair vms. Oli vist British see, kes selgelt välja ütles, et alla 6 miljoni inimesega turule minek on selge enesetapp lennufirma jaoks. Järjest enam tundub mulle, et olgu selle OVga asi kuidas on, aga nad rohkem ongi nagu aatemehed seal, kelle põhimure on eestlastele mingidki väravad lahti hoida, kui tõhusalt majandada, sest vaadates seda Londoni eeslinnatäit rahvast, kellest omakorda pool on imikud, vanurid, töötud ehk muul viisil maksejõetud kodanikud, siis reaalselt majanduslikust vaatevinklist vaadatuna tundubki see rohkem mingi abiprojektina kui lennufirmana.

Vilniusesse lendab oluliselt rohkem lennuliine võrreldes Tallinnaga.

Tulles nüüd mõni postituse juurde eespool, siis ma saan aru, et Läti riik taob tuimalt ühe omanikuna lihtsalt raha sisse. Ma osalt saan sellest isegi aru (potentsiaalsed turistid ja sealtkaudu kaudne tulu maksude/riigi reklaami jms. näol). Ma isegi oleksin sama meelt EA puhul e et riik doteeriks seda lennufirmat eesmärgiga hoida ühendust peamiste Euroopa HUBidega. See oleks kasulik nii majandusele kui ka kultuurile. Nt. hetkel on ju ohus (viimaseid andmeid ei tea) Euroopa filmiauhindade gala Solarises, kuna rahval pole millegagi siia kohale tulla. Samal põhjusel võivad ka mõned ettevõtted Eestisse tulemata jääda. Kui kultuuriürituse puhul on potentsiaalne tulu raskesti mõõdetav, siis äritehingu korral on seda kergem teha. Samas ma kindlasti ei oleks nõus, kui riigi dotatsiooni eest avataks nt. Riia-Turu lennulinn (paralleel AB-ga). Ma olen täiesti nõus Tissidegaussi väitega, et meie turg on liiga väike, et siin üldse saaks mingi normaalne tihe lennuliiklus toimida. Seega ma ise ei hädalda, et a la "EA on jama", kuna ei suuda nt. 20 otseliini töös hoida. Praktikuna saan selle majanduslikust mõttetusest EA-le täiesti aru. Õnneks on meil paari tunni kaugusel Helsinki lennujaam ja väheke kaugemal siis Riia lennujaam. Võib olla küll ebamugav, aga on vähemalt võimalus olemas. Ja tegelikult me saame tänasel päeval ka tähtsamatesse HUBidesse (MUC, LON, FRA, AMS) kohale. Aga kui juba arutada võimalustest, siis on hetkel jäänud need diskussioonid sellele tasemele, et milline liin Euroopasse võiks veel olla. Kas olete mõelnud nt. et Tallinn (so. siis EA) võiks olla HUB? Riia surub siin endiste liiduvabariikide ja hiljuti ka Lähis-Ida peale. Ju siis seda turgu nende arvates oleks. Kas meil ei võiks midagi sellist olla? Vaadake kasvõi Helsinkit. No mis eriline metropol ta ikka on, rahvaarvult natuke suurem kui Tallinn. Aga on suutnud tehale omale kullaauguks Aasia lennud. Pidevalt on lennujaam pilusilmasid täis, kes oma Euroopa lende ootavad. Ei ole ju probleem selles, et riik väike on. Tähtis on, et oleks ideed ja mõtted ning neid vähemalt proovitaks ellu viia. Niisama vegeteerimine ei vii kuhugi. Miks ei võiks olla Tallinn HUB nt. Hiina või Jaapani lendudele. Olen viskiklaasi taga vestelnud mõnede selle valdkonna inimestega ja nende arvamusel hea pealehakkamise korral oleks see teostatav. Ehk kui sa ei suuda olla niisama suur, siis leia endale nišš.

IMHO ilmus sarnane mõttekäik ka ajakirjanduses, kui Finnair/Vantaa lennujaam järjekordselt streikisid. Lennujaam on meil olemas, vaja ainult mõned Airbus A330-300 lennukid (ühed parimad omas valdkonnas ning Tallinna asukohta arvestades ka sobilikud - 200M USD tk) soetada ning tuld! Piisaks täiesti Shanghai/Pekingi, Tokyo/Osaka/Nagoya ning Bangkoki lendudest. Loomulikult tuleks ka lääne poole siis midagi leida - London, Pariis, Rooma/Milaano, München oleks suht miinimum - vaevalt kõik need asiaadid Tallinnas tahavad viibida.

Tissidegauss, mis jama ma pean lugema. Kindlasti jääks alles TLL-LON, TLL-VNO, TLL-ARN, TLL-WAW ja vabalt võib keegi (Easyjet?) alustada ka TLL-AMS ning TLL-BER liine. Suurim tõenäosus on lisaks üldse, et Air Baltic avaks hulga liine, nagu nad avasid praegu Vilniusest, ei mingit meeletut Riia kaudu pushimist enam. Mis puutub Lufthansa monopoli, siis tänasest kuu aega ette saab osta pileteid hinnavahemikus 2100-4700 EEK krooni return. Üldse ei saa aru halamisest, et Tallinn ei tasu sihtkohana ära ennast, see on siiski suurema osa Eesti elanike lennujaam ja täiesti arvestatav turistisihtkoht vanalinna tõttu. Pluss korralikult välisinvesteeringuid, mis toovad ärikliente. Ning ka Estonian Air pole alati olnud mingi hirmkahjulik projekt, mis ainult heategevusega tegeleks.

Tallinn-London-jah, Easyjetiga. Millega samas ei ole enamikel äriinimestel midagi peale hakata, kuna väljumised Tallinnast on pealelõual ja edasilennuvõimalused ju normaalsete jätkulendude näol puuduvad. Kes võiks alustada TLL-AMSi? KLM või? Kahtlen-nad ju alles läksid siit ilma konkurendita minema (OV nendega paraleelselt AMSi ei lennanud), kuna ei pidanud seda rentaabliks. LOT on ka suht kahtlane, nad ju samuti lõpetasid siit lennud ära, nüüd tulevad küll tagasi, aga loodetud stabiilsust see ei garanteeri, rohkem tundub sellise "teeme korra veel proovi" ettevõtmisena. Air Balitcul ei ole mingit huvi Tallinnast pikemas perspektiivis otse lennata, sest see selgelt kahandaks nende Riia hubi kasutatavust. Ega Flick siis niisama ka 1,5 miljardit krooni uue AB terminali jaoks ei ehita. Ja veelkord-Läti riik tahab selgelt oma osa sinna firmasse tambitud summadest tagasi saada ja seda ta saab ainult siis, kui kõik maksavad usinalt RIXi lennujaamamakse. Ja veelkord, mis puutub sellessesuure osa Eesti elanike lennujaama-see "suur" on ikka vääääga suhteline mõiste. Eesti tervikuna on ju köömesturg, ja arvestades kui palju reaalselt meie elanikkkonnast tegelikult igapäevaselt lendab, siis saame tõelise nanoturu. On sul andmeid, Snoop, kui palju on Eesti oma väärtusest turismisihtkohana kaotanud? Vanalinn üksi ei ole mitte mingisugune tõmbenumber ja selle najal aegade lõpuni meie turismiturul küll liugu lasta ei saa. Meil on pea olematu teeninduskultuur, Kesk-Euroopaga võrreldes suhteliselt kõrged hinnad, puudulik infrastruktuur jne. Mingisugusest turismist saab rääkida ehk suveperioodil, mida on meil aastas ei rohkem ega vähem kui 3 kuud. Ülejäänud 9 kuud tasubki ehk vedada mõningaid Rootsi ja Soome ärimehi ja see on suures plaanis kõik.