Kui jõudsime Simferopolist Kievisse, oli meie üks reisikott kadunud.Kuna lend Kiev-Tallinn väljus alles õhtupoolikul, lootsime, et selleks ajaks leitakse ka kadunud kott.Ei leitud. Aeg ajalt sai helistatud Tallinna Lennujaama ja ka Kievisse, ei midagi.Kott kadus oktoobri alguses ja olime selle leidmise juba mõttes maha matnud, kuid enne jõule helistati ja paluti kotile järgi tulla.Kätte saime!Kõik asjadki sees alles.Kotike oli rännanud mööda maailma ringi, kogunisti Limas ära käinud.Pärast seda suhtlesime Aerosvit Airlines-ga (Ukraina lennufirma).Loomulikult kaua ja kirjade teel, meilitsi suhtlemist seal ei tunnistatud.Ja lõpuks kanti meile valurahaks üle 100 dollarit.

nii lennufirmalt kui kindlustuselt. Nimelt kui teen kas reisitõrkekindlustuse või pagasikindlustuse. Kui midagi juhtub pean kohe võtma ühendust kindlustusega, esitama omad dokumendid jne. Kui kõik kombes saan oma raha kätte. Samuti on mul õigus nõuda reisifirmalt kompensatsiooni nende poolt tekkinud vigade tõttu. Kogemusest võin öelda, et kirjavahetus ja asjaajamine reisifirmaga võib võtta aega nädalaid kui mitte kuid. Selleks ajaks kui reisifirma jõuab selleni, et mulle kompensatsiooni maksta on kindlustus seda ammu juba teinud. Siit küsimus, et miks teha üldse sellisel juhul eraldi reisitõrke- või pagasikindlustus, kui reisifirma on kohustatud mulle vastavalt reisija õigustele, minu ebamugavused kompenseerima? Ma leian, et see vabatahtklikkindlustus on sama, kui teen endale eraldi elukindlustuse ja kui murran jala- või käeluu, siis maksab haigekassa mulle haiguslehel oleku eest raha ja kindlustus maksab mulle ka selle eest.

kaoks sel juhul ära. Kindlustus on ikkagi mõeldud kahju hüvitamiseks, samuti ka lennufirmade kompentsatsioonid peaksid katma konkreetse tekkinud kahju. Mitmest kohast hüvitise saamine ei ole enam hüvitis, vaid näeb välja nagu tulu teenimine. Siit ka võimalikud pettused ja iseenda tahtlik vigastamine või tapmine.

lendasin 29.12.2007 TLL-AMS-CDG. Kohvrid jäeti Amsterdami, ümberistumiseks aega oli 1 tund. Pariisis kadunud pagasi osakonnas väljendati prantslaslikku viisakust ja kaastunnet. Suhtlesin oma lünklikus prantsuse keeles, kuid hakkama sain, inglise keelt prantslanna ei rääkinud. Arvutist selgus, et kohver on ikka Amsterdamis. Siis suruti pihku SKYTEAM-i abipakike (hambahari, seep, t-särk jms). Öeldi, et võin oma raha eest osta 100 EUR-i eest vajalikke riideid, anti Air France'i Poolas asuva harukontori number ja postiaadress, kuhu paluti võimalikult kiirelt ostutšekid saata. Lubati, et ehk kunagi siis korvatakse mulle minu 100 EUR-i. Lisaks lubati, et hiljemalt järgmine päev 30.12.2007 tuuakse kohver hotelli ära. Kuid ei midagi. Palusin hotelli administraatoril suhelda Air France'i klienditeenindusega. Pärast kolme tundi üritamist sai ta AF-i kõnejärjekorda ja minu mure prantsuse keeles ära räägitud. Lubati, et kohver tuuakse õhtul hotelli, kuid ei midagi. Vana-aasta viimasel päeval hotellis ärgates olin üsna murelik, kuid kell 9.30 koputati uksele ja tõsteti sisse minu kadunud, kuid täiesti terved ja puutumatud kohvrid, kus vajalikud riided sees. Tundsin, et elu on taas ilus. Riideid ma 100 EUR'i eest ei ostnud, sest kogu aeg lootsin, et kohver tuuakse ikkagi kohale. Kompensatsiooni ei nõudnud ka. Samas ilma hotelli adminnita oleksin hätta jäänud, sest suurrahvale kohaselt suhtleb Air France ainult prantsuse keeles. Või siis ma lihtsalt ei kohtunud lennujaamas selliste inimestega, kes seda valdaksid.

lennufirma kompenseerib pagasit mingi kindla kilohinna järgi, mitte väärtuse järgi, mis seal sees võisid olla. Seda teeb aga kindlustus. Lisaks kompenseerib kindlustus neid osi reisist, mis jäävad erinevate osapoolte vastutuste vahele. Nt. läks buss katki ja ei jõudnud lennujaama. Sellele lennule mittejõudmist ju ei kompenseeri lennufirma.

Ja hüvitamise põhimõte igas materiaalset väärtust puudutavas küsimuses on ühekordne hüvitus tekkinud kahju eest ning igal juhul mitte suurem kui tekkinud materiaalne kahju. Seda nii lendude, maja või auto puhul. Igasugused hingelised kannatused, õnnetusjuhtumid, haigus jms. on juba hoopis muu lugu ning seal kehtivad teised printsiibid.

Kui süüdi on lennufirma ja algselt maksis asja eest kindlustus, siis on kindlustusfirmal õigus pöörata sissenõue kahju tekitaja poole, aga mitte teist korda sellel, kes sama asja eest juba raha sai.

Meie lend jäi ära lennufirma tõttu. Lennufirma aga ei teavitanud meid eelnevalt, kui alles lennujaamas saime teada sellest, ka ei pakkunud nad meile selleks ööks mingit majutust. Neid isegi ei huvitanud see, kas meil ööbimine on või kust me seda leida võiksime või kas meil on üldse raha, et kusagil ööbida st, nad ei suhelnud meiega üldse ja see polnud nende mure. Siis kohe ja ka koju jõudes kirjutasime lennufirmale ja teavitasime neid nende käitumisest. Ka kindlustusega võtsime koheselt ühendust ja uurisime, kas antud situatsioonis ja kui suures ulatuses kindlustus kompenseerib. Samuti pidin kindlustusavaldusele kirja panema kas ja kui palju olen saanud kompensatsiooni lennufirmalt. Antud hetkel ja kuni tänaseni pole ma saanud lennufirmalt sentigi ja ei tea kas kunagi saan. Tekib küsimus, et kui lennufirma mulle 2-3 kuu pärast selle eest maksab, kas pean siis neile raha tagasi maksma. Pean õigeks, et kui nad mulle maksavad on see moraalse kahju katteks, sest nad peavad sellise käitumise eest karistatud saama.