Paaniline lennuhirm

Head tripikad

Ma tean, et neid teemasid on internetis 1-10000, kuid minu lennuhirm on nii paaniline, et pelgelt tavalistest soovitussõnadest ei piisa.
Ma olen senini külastanud elus ca 10 erinevat riiki lennukiga (kaugeim neist Austraalia - kuidas ma seal küll ära käisin, pole õrna aimu ka). Tänaseks on seis selline, et ma ei julge juba üle aasta aja lennata. Mul on olnud tohutult palju võimalusi lendamiseks, kas või selline huvitav näide, et vanemad kinkisid mulle lennupiletid Taisse, et teha tore sünnipäeva kingitus + panna mind fakti ette, et ma pean lendama. Lõpuks juhtus nii, et ma siiski loobusin ja läksid nad ise reisile hoopis.
Olen väga väga paljudest reisidest loobunud ainuüksi lennuhirmu pärast. Nüüd juba natuke tean ette, et minu elukaaslane plaanib mulle jõuludeks kinkida reisi Aasiasse. Ükskõik kui väga ma ei üritaks ümber nurga öelda, et sellist kinki ma ei soovi, tema on kindel, et tahab minna koos minuga reisile (oleme varasemalt 5 riigis koos käinud).

Ma tunnistan, et lennuhirm on minu jaoks juba foobia tasandil. Kunagi oli Eestis mingi firma, kes tegi lennukoolitusi (terve päeva kestsid ja maksid vist ka hingehinda), et teha inimestele selgemaks, miks on lennundus turvaline, kuidas kõik toimib jne. Võtsin nendega ühendust, aga mingit tagasisidet ei saanud sealt enam.

Olen nii suures mures. Ühest küljest tahaks reisida ja maailma näha. Teisest küljest ma mõtlen kogu aeg, et mul ei ole vahet, ma elan parem siin enda Eestis ja käin heal juhul Lätis, Leedus, Soomes- peaasi, et lendma ei peaks.

Kordan, et tegu pole pelgelt pisikese lennuhirmuga, mida rahustite või kahe pitsi kangemaga leevendada saab. Viimane reis (ca aasta tagasi) oli lausa nii hull, et ma olin terve 7 tundi, kui lend kestis lennuki WC-s, sest lihtsalt organism ei pidanud vastu sellele pingele.

Kas võiks olla abi psühhiatrist, äkki veel mingeid imerohte? Või mingeid kursusi?

Olen õnnetu, tahaksin abi ja tänan juba ette, kes mõistavad ja toetavad! :)

Otsi kontakti mõne foobiate ravimisele spetsialiseerunud pühhoterapeudiga, neid on Eestis.
Mul ühel tuttaval on ka sama foobia, ainult vist veidi leebemal kujul. Tema joob end ennem lendu lihtsalt nii silmini täis, et ei tunne enam tundeid. Ja lennukis joob järjest peale. Negatiivne selle meetodi juures on muidugi asjaolu, et purjus inimest ei pruugita lennukile lastagi ja vähemalt ühe korra on ta teadvusetuna ennem lennuki õhkutõusmist tagasi lennujaama viidud- piletiraha läks muidugi raisku.

Ma tean mida sa tunned, mul oli endal samasugune lennuhirm. Hirm on isegi vähe öeldud see ongi foobia. Ei aidanud see, et mida rohkem lendad seda kergemaks läheb . Vastupidi, igakorraga see ainult süvenes. Tundsin kaelal isegi oma pulssi, higistasin ja tunne oli, et nüüd on kõik. Olin ka nõus lennuhirmu nimel jätma kõik. Ma arvasingi, et nüüd on kõik, et minu jaoks on reisid reisitud. Mina isiklikult sain abi ja pöördusin psühhaatri juurde. Mul oli ees jälle üks reis kus oli kolm lendu . Lasin endale xanaxid välja kirjutada .Põhiline, et võtaksid xanaxi kodus juba ette ära ja ei laseks endal hirmu kasvada. Siis jooksvalt võtan kogu aeg juurde .Kõige suurema lennuhirmuga inimese jaoks on nüüd lendamine lihtne. Enne kui lennuk õhku tõuseb ma juba magan ja tõusen kui lennuk maandub. Ma ei lasknud sellel imelisel võimalusel reisida ära rikkuda, et kardan. Ausalt soovitan psühhiaatri juurde pöörduda. Endal on 1mg xanaxid. See kindlasti pole ravi hirmule vaid võimalus, et ma üldse reisida saaksin. Praegu isegi ütlen, et ilma xanaxita ma lennukile ei lähe.

Mul ei ole küll lennuhirmu. Kuna ei ole kunagi lennanud:) aga on ärevushäire. Teisipäeval on reis Dubaisse. Kaasa võtan xanaxi palderjani ja veistesüdamerohu. Viimane rahustab päris hästi. Ja palderjan ka. Võtab hirmutunde ja ärevuse ära.
Lennuhirmust saad üle kui sellega silmitsi seisad. Ja kindlasti ka psühholoogist on abi.
Edu sulle:)!

Minul on ka teatav ärevus aga enda puhul täheldan seda, mida pikem vahe, seda teravam ta on , mida rohkem lende seda väiksem. Lennukis ma muidugi ei maga, silm ja kõrv on kikkis ja alati valmis!

Xanax on hea asi ega muu ei aita. negatiivse poole pealt seda, et järgmised 24h võib rahulikult korstnasse kirjutada - zombi, mis zombi, seda siis väsimusest ja nagu udus oleku tõttu. Aga lennureis läks nii ühte kui teistpidi rahulikult magades. Tegu oli, et lennukilegi saada/jõuda.

Telekas oli Reikopi Ringvaates kord üks välisspetsialist, kes ühe teletöötaja ämblikuhirmu ära võttis käe teatud punkte surudes. Ma usun, et lääne või ida meditsiin pakuvad mingit leevendust. Äkki võid saatejuhtidelt küsida, kui asi nii tõsine. See ei ole üldse nali. Vaevalt et mingi seletamine või loeng siin aitaks. Olen kohanud inimest, kel haiguse järel tekkis väljakufoobia ja inimest, kellel avarii järel tekkis madude foobia. Soovin, et leiad abi!

Lendan ka tihti, otsest paanikat ei tunne, aga igasugune väiksemgi turbulents ajab ärevaks küll. Kunagi õnnestus ühel kauglennul istuda mitu tundi teise piloodi kohal (ärge küsige, kuidas see võimalik oli) ja kapten seletas mulle igasugu lennuki õhuspüsimise põhitõdesid. Siis küll kadus igasugune hirm ära. Aga muidu võtan ka Xanax'it, aeg-ajalt.
Kunagine lapstäht tegeleb lennuhirmu seljatamisega: http://www.accelerista.com/heateada/abc/seljata-teadlikult-lennuhirm/
Ja niisama lugemiseks:
http://www.ranker.com/list/celebrities-afraid-of-flying/celebrity-lists

Endal pole küll hirmu olnud aga tuttavatele, kellel kerge lennuhirm, näitan https://www.flightradar24.com/ . Kõik need õhusolevad lennukid maanduvad ilma probleemideta. Olen ka kasutanud mingeid rahusteid/unetablette ööbussides/rongides ja ka lennukis, et saaks suurema müraga magada ning tuleb mainida et toimivad väga hästi :)

Vaata ära Virgini tehtud video: https://www.youtube.com/watch?v=ayXvS5b9jVE
Siin on selgitatud kõik, mis ühte lendu puutub. Nii veidrad hääled, lennuki ehitus, lennu faasid jne. Võibolla kõige selle mõistmine võiks ehk natuke abiks olla.

Minul oli ka kunagi suur ärevushäire (mitte lennuhirm). Mul aitas ärevuse ja paanika võtta Kreet Rosin. 1 tunnise seansiga võttis ta mul maha ärevuse ja ka hiirte foobia. Ta kasutas sama meetodit, mida ringvaates ämbliku hirmust lahti saamisks kasutatid. See on väga kiire ja väga tõhus!
Lisaks andis ta mulle juhiseid, kuidas ise ennast hiljem aidata.

Nüüd mõni aeg tagasi oli mul üldnarkoosis väike operatsioon ja ärevushäire tuli tagasi. Arst kirjutas mulle 0,2mg Xanaxi. Viimase 6 lennu jooksul olen kasutanud 2-l korral. Mõjub juba 5 minutiga ja kestab täpselt 6tundi. Varem ette ei võta. Kui süda hakkab kloppima ja värin juba sees ning tunnen, et ei suuda rahuneda, siis võtan.

Kevadel on ees pikem lend USAsse ja kindlasti plaanin enne seda uuesti Kreet Rosina juures käia ja oma närvisüsteem nii öelda ümber programmeerida, et ka ilma rohtudeta normaalselt funktsioneerida saaks :)

Rahustite (Xanax vms) võtmine aitab tõepoolest. Kui sul on selline reis, kust sa otse lennult ei pea tööle minema, siis on see väga ok. Lühemate lendude või otse tööle minekute puhul võtan pool tabletti.

Kui hirm tekitab kõhulahtisuse või läheb süda pahaks, siis hakka juba paar päeva varem lennuks valmistuma. Söö vähem ja kuivi toite: küpsiseid, saia, juustu. Magu elab selle ühe tühja kõhu peale võetud tableti üle.

Ise tunnen end paremini, kui istun akna all. Lennupaanikat tekitab sageli asjaolu, et sa ei saa lendamise juures midagi kontrollida. Aknast välja vaadates näed, et kõik on korras - lennuk on kenasti õhus. Ka siis, kui lendad pimedas, annab akna all istumine tunde, et kõik on kontrolli all.

http://reisijuht.delfi.ee/news/news/kardad-lendamist-seksi-enne-soitu?id=72476669

Aitab ka lennukis erutava mehe kõrval istumine. Eriti kui mees ei piirdu tuima istumisega...Hirmutav lend muutub nii nauditavaks, et võiks mitu korda ümber maakera lennata.
Testitud-tõestatud. ;)

Sama siin. Viimastel kordadel olen suutnud ennast psühholoogiliselt "paika panna" aga tegelikult on see foobia olemas. Abi sain ükskord stjuuardilt, kes tõi mulle ühe tableti mingit rahustit. Peale seda lasin perearstil endale unerohu välja kirjutada ja mäletan hästi kuidas selle unerohuga esimest korda lendasin.
Kuna tablett hakkab alles u veerand tunni pärast mõjuma, siis võtsin terminalis vahetult enne lennukisse minekut oma unetabla sisse. Istusin lennukisse ja piloot teatas, et väljalend tiba hilineb, sest õhkutõusmisel on raja otsas järjekord. Samas alustas sõitu järjekorda minekuks. Millal ja kuidas ta õhku tõusis ma ei tea, sest magasin juba sel ajal õndsat und :). Selle pärast meeldib mulle unerohi kõige rohkem, et siis lihtsalt magad ja ei tea ööd ega mütsi..

Ma üldiselt lendamist enam väga ei karda, aga pikkadel otsadel, kui on pidev turbulens, siis hakkab hirm küll ja magamisest ei ole juttugi. Seega palusin perearstil unerohtu välja kirjutada ja see aitas. Magasin peaaegu terve tee 11 tundi jutti. Vahepeal olin nagu poolunes ja tundsin küll, et raputab, aga otseseslt hirmu see minus enam ei tekitanud. Soovitan küll soojalt.

Ma lendan aastas nii 60+ lendu - nii töö kui lõbu pärast. Ja tegelikult ma jätkuvalt kardan lennata. See on selline kummaline nähtus - ühelt poolt kuivõrd mulle hullult meeldib reisida, siis ma muudkui vaatan endale lennupileteid, kuid teiselt poolt pea iga kord, kui istun lennukisse, hakkab päris hirmus. Ja see hirm käib lainetena - mingi aeg olin ma juba päris rahulik ja isegi megasuures tuules maandumine ei tekitanud mingeid erilisi emotsioone. Samas hiljuti on ikka päris kehvaks lood läinud - ma ei suuda hirmust enam isegi magama jääda, kuigi varem magasin lennukis alati. Nüüd iga vähegi "imelik" heli võtab käed higistama jt. Samas ma lendan peaaegu iga nädal ja enamasti mitte otselendudega, seega õhkutõusmiste ja maandumiste arv on ikka päris korralik.
Mina enamasti leian enda jaoks lahenduse alkoholis. See toimibki ilmselt nagu Xanax vms, sest tekitab sisemise rahulolutunde (kogemus Xanaxiga puudub, seega lihtsalt oletan). Viimasel ajal võtan klaasikese-kaks veini lennujaamas vahetult enne lendu ja siis lennukis vastavalt vajadusele. Viimasel Tallinn-Brüssel otsa peal raputas ikka väga korralikult ja selliselt "imelikult". Kibekiiresti soetasin 2 gin-toonikut ja hiljem veel ühte ning raputamine enam ei häirinud. Kõige keerulisem on muidugi olla varahommikustel lendudel, kui tuleb otse tööle minna, aga väga suure hirmu korral olen isegi hommikul endale klaasikese ostnud.
Muidugi ei pruugi see kõiki aidata, aga vähemalt minu puhul toimib. Samuti aitab väga kellegagi jutustamine ja ideaalis kellegi teise rahustamine.
Eks see üks suur eneseületus ole. Ongi hirmus ja paha, aga kuna tahaks maailma näha ja töö nõuab ka pidevat lendamist, siis surun ennast lennukisse, istun ja kardan. Ja uputan seda hirmu veiniklaasis. Peamine on mitte mõelda asja peale enne kui hilja, st enne kui oled sinna lennukisse surutud, kohustused võetud jne. Kuna ma olengi ise sundolukorras, sest lendamata ei saa - elan välismaal, töö nõuab pidevalt lendamist, siis tulemuseks ongi hirmu ignoreerimine kuni hilja:)

Tripikad räägivad
Eesti suurim reisifoorum. Küsi siin oma küsimus või jaga häid soovitusi