Käisime nö omal käel (mitte pakettreisina) Keenias selle aasta detsembris ja viibisime seal 18 päeva. Lendasime Turkish Airlines'iga Nairobisse läbi Istanbuli. Lisaks Nairobile käisime Maasai Mara safaril, Nakuru ja Naivasha järve ääres, Mombasas ja Diani Beachil. Ehk on kirja pandud mõtted kellelegi abiks oma reisi planeerimisel :) See ei ole kindlasti seljakotireisija vaade asjadele, aga mitte ka üliluksusliku reisi planeerijale.
- Viisa. Keeniasse minekuks on vaja viisat, mille saab taotleda online. Suures plaanis on võrdlemisi lihtne ja vastus tuleb paari päevaga, aga esmalt tuleb luua eCitizen konto ja siis seal on mõned tüütud edasi-tagasi klikkimised, paroolide loomised ja ühekordsete paroolidega kinnitamised kontole sisse logimisel, aga tehtud saab ikkagi vist sellise 10-15 minutiga kogu protsessi. UX/UI on muidugi sutsu kehvapoolne ja nt sünnikuupäeva ei saa sisestada, vaid tuleb kalendris kuude kaupa klikkida, kuni jõuad õigeni :)
- Rahast ja maksmisest. Ise vahetasin kaasa väikese summa kohalikku raha ja dollareid. Dollarid kulusid peamiselt safari eest maksmisele ja turismipiirkondades võivad ka hotellides olla hinnad dollarites. Pangaautomaadist saab sularaha välja võtta vahendustasuga, vähemalt ABSA pangaautomaadis oli see 6,5%. Suure korruptsiooniprobleemi tõttu on sularaha kasutamisel mitmetes kohtades piirangud ja sulas maksta ei saagi. Eriti nt rahvusparkides ja isegi mõnes restoranis. See muidugi ei tähenda, et sularahas üldse kuskil maksta ei saa, saab ikka, aga tuleb arvestada, et siiski võib sellega takistusi olla. Kõige levinum on kohaliku mobiilioperaatori Safaricomi pakutav Mpesa süsteem. Selleks on vaja võtta Safaricomi kohalik SIM kaart ja aktiveerida ka Mpesa. Mpesa kontole saad siis laadida raha ja maksta sellega. Iga nurga peal on nö Mpesa agente, kellele saad anda sularaha, mille nad siis sinu kontole laevad. Eesti pangakontolt sinna raha laadida ei saa, vähemalt mina sellist võimalust ei tuvastanud. Kaardimakse enamasti toimib, aga on Mpesa kõrval kindlasti vähem levinud ja paar korda reisi jooksul ikkagi oli ka sellega probleeme. Nt rahvusparkide haldaja oli mõned kuud tagasi viinud sisse muudatuse, kus piletite eest saab maksta vaid selle sama viisa taotlemisel loodud eCitizen konto vahendusel ja seal on siia maani hulgaliselt probleeme. Kaardimakse ei läinud nt iPhones üldse läbi, kuna hiljem kuulsin, et probleem ilmselt Safari brauseris ja peaks eraldi kasutama Chrome'i. Nakuru pargis olid kümmekond inimest selle süsteemiga seal hädas ja ka töötajate süsteem ei toiminud, millega varasemalt makstud pileteid kontrollida üritati. Ühesõnaga, võib olla ootamist seal parkide piletikontrollides.
- Kohalik SIM kaart. Mõistlik on see endale osta ja eelistada võiks Safaricomi, kuna teistel operaatoritel võib olla leviprobleeme. SIMi ostmiseks peab olema ette näidata isikut tõendav dokument. Pakette on saadaval igasuguseid ja igaüks leiab endale mõistliku raha eest sobiva. Tagant järgi soovitaks juba SIMi ostmisel lasta aktiveerida ka Mpesa ja kontole sularaha laadida. Kuna meie jõudsime Nairobisse väga hilja öösel, siis ei märganud, kas seal kohe oli Safaricomi esindus olemas, kui mitte, siis leiad endale lähima Google mapsi abil nagunii. Mombasa lennujaamas oli igal juhul ka Safaricomi esindus olemas.
- Lennujaama transport. Esimese transfeeri Nairobi hotelli, kus ööbisime, tellisin hotellist, kuna tõesti jõudsime väga hilja öösel ning ei oleks jaksanud seal kohaliku taksondusega tutvuma hakata. See oli 30$ ja sõit keset ööd Nairobi Westlandi linnaossa oli ca 30 min, kuna liiklust polnud. Päevasel ajal võib see olla märgatavalt pikem, kuna Nairobi liiklus on väga hull (jah, seda ka Aasiaga võrreldes). Tagasilennuks lennujaama saamiseks tellisin transfeeri Booking.comi kaudu ja jäin väga rahule. Mugav tellida otse äpist. Korralik ja puhas auto ning isegi veidi enne kokku lepitud aega kohal olnud juht ning maksma läks ca 20 eur. Päevasel ajal liikumisel võib muidugi kasutada ka Uberit või Bolti. Nende hind lennujaamast kesklinna kanti on ca 15 eur. Võib olla vajadus juhile helistada või chatida, et ikka oleks aru saada, kus ta täpselt teid peale võtta saab. Selles mõttes need ette kokku lepitud ja tellitud transfeerid on mugavamad ja paremas korras autodega ning hinnavahe ka seejuures piisavalt väike. Lennujaamas olid ka mingid kollased ametlikud taksod, aga nende hinda ei uurinud.
- Liiklus ja liiklemine linnades. Nagu juba mainitud nii Nairobi kui Mombasa liiklus on väga hull ja aeglane. Nairobis on küll ka tasulised kiirteed ja Uberi või Bolti juhil võib paluda lisatasu eest neid kasutada. Lennujaamast kesklinna nt oli see lisatasu 300 kohalikku, mis on u 1,75 eur. Lühikesi maid linnas sees võib proovida jalutada, kuigi jalakäijatele Keenias väga mõeldud pole ehk et kõnniteedega on nii nagu on :) Üle tee saamisel jalakäijatel kindlasti eesõigus pole, sebrasid ei ole ning valgusfoore põhimõtteliselt ka mitte. Kellel on varasemalt nt Aasiaga kogemus, siis saate hakkama ja lihtsalt go with the flow ning saate ikka üle tee. Õhtuti on puudus ka tänavavalgustusest. Ise kasutasin linnas liikumiseks Uberit ja Bolti. Need seal ikkagi väga odavad. Autod muidugi ei ole ka seejuures maailma kõige paremas konditsioonis. Uberi kvaliteet vo on pisut parem, seda ütlesid ka kohalikud ise. Nairobis see probleeme ei põhjustanud, et soovisin maksta äpis oleva kaardiga, kuid Diani Beachil ja Mombasas see juhtidele väga ei meeldivat ning seetõttu võivad tellimusi mitte vastu võtta või tühistada.
- Nairobist Mombasasse ja Diani Beachile. Nairobist Mombasasse lendasime. Kenya Airwaysi piletid edasi-tagasi olid 114 eur (sisaldas 23 kg äraantavat pagasit) ja lennukid korralikud. Saab ka rongiga, aga see päris pikk sõit ning otsustasime tunnise lennu kasuks. Lennugraafik nende linnade vahel on väga tihe. Ise ostsin piletid otse Kenya Airwaysi veebilehelt, kuna nt Momondost vaadates olid hinnad päris märkimisväärselt kallimad. Mombasast Diani Beachile sõit on võrdlemisi pikk ja piinarikas Likoni praami kasutamise vajaduse tõttu. Soovitan kindlasti pigem valida hotelli pakutav transfeer, kuna siis saate korraliku ja konditsioneeriga auto ning enamasti on neil ka priority pass praamile. Vastasel juhul istute ülipalavas autos, lahtistest akendest siseneb tohutus koguses liiklustossu ja praamijärjekorras keset neid samu tossavaid autosid veedate ka vähemalt tunnikese. Transfeer on tõesti kallis võrreldes nt Uberiga, aga on seda väärt. Kui on ikkagi väga suur soov kasutada Uberit, siis vo valida lihtsalt väga varased või hilised ajad sõitmiseks, et liiklus ja praamijärjekord oleks väiksem. Normaalne sõiduaeg lennujaamast Diani Beachile on u 1,5-2h, aga hullu liiklusega ja olukorras, kus nt tavapärase nelja praami asemel on kasutusel üks või kaks, venib see sõit 4-tunniseks. Variant on lennata ka Nairobist otse Diani Beachile Ukunda lennujaama. Mina toona sellest võimalusest ei teadnud ja pileteid ei vaadanud, aga tagant järgi kiirelt uurides tundub, et piletid ca 2x kallimad ning lennugraafik harvem. Need lennud lähevad Nairobi teisest ja väiksemast lennujaamast ehk Wilsonist.
- Safari. Keenias on päris mitu rahvusparki, kuhu saab safarile minna - nt Maasai Mara, Amboseli, Tsavo, Lake Nakuru ja tegelikkuses ka otse Nairobi külje all olev Nairobi National Park. Sobiva safari ja korraldaja leidmiseks kasutasin safaribooking.comi. Seal saab "mängida" erinevate endale sobivate valikutega - kuhu, kui pikaks ajaks, kas ööbimine suurtes safari telkides või mid-range ehk rohkem hotelli moodi lodge majutus, kas jagatud või privaatne safari, kas minivan või 4x4 Toyota Land Cruiser jne. Näed küll orienteeruivaid hindu, aga täpse hinna saamiseks pead küsima pakkumist ja soovitan ikka vähemalt paarilt-kolmelt küsida. Hinda võib proovida ka veidi läbi rääkida, aga kindlasti ei ole seal tegemist sellise "tehke 50% alla kauplemisega". Nüüd tagant järgi tarkusena soovitused: Nairobist minnes tasub teha järjest ära Maasai Mara - Lake Nakuru (vo ka Naivasha, aga selle iseenesest võib ka vahele jätta) - Amboseli safari. Miks? Mara on neist eelpool mainitutest kõige suurem ja tuntum, näete kindasti ära kõik nn Big Five'i kuuluvad loomad (v.a. ninasarvik) ja hulgaliselt muid loomi. Eriti ägedad on sealsed lõvid, keda on palju ja keda näeb tõesti väga lähedalt. Nakuru tuleks teha seetõttu, et seal näeb ka ninasarvikuid, kelle kohtamine Maras on üsna ebatõenäoline. Amboseli on äge oma vaadete poolest Kilimanjarole. Nairobi National Park oleks ilmelt mõttekas vaid siis, kui tõesti on ülilühike reis, mille käigus kaugele ei jõua minna ning Tsavo vaid siis, kui baseerute vaid Mombasas või Diani Beachil ja tahate küll loomi näha, kuid arvestate, et seal on see "valik" väiksem kui nt Maras. Maasai Mara safari puhul arvestage, et sõit Nairobist on pikk, distant ise ca 225 km, aga ajaliselt 6h, kuna tuleb kasutada maanteed, mis on paksult täis üliaeglaselt (ca 20 km/h) liikuvaid veokeid ja eriti ränk on üks lõik, mis viib Great Rift Valley'sse ja sealt tagasi. Jällegi, kui rahakott vähegi kannatab, siis kaaluge lendu. Wilsoni lennujaamast väljuvad lennud ka Maasai Marasse, kus siis maandute keset rahvusparki asuval heinamaal :) Meie tegime selle vea, et tegime Lake Nakuru safari eraldi, kuna soovisime väga ka ninasarvikuid näha ja siis pidi seda liikluspiina Nairobist sinna saamisel läbima lihtsalt kaks korda. NB! Autona soovitan kindlasti pigem seda 4x4 Land Cruiserit. Minivani aknad on lihtsalt nii palju madalamad ja väiksemad, et istudes on nendest vaade piiratud. Muidu saavad nad maastikul üsna hästi hakkama, kuigi meie ikkagi käisime üht ka mudast välja tõmbamas.
- Nairobi. Isiklik arvamus, et seal suurt midagi teha ega näha pole ja pikalt sealt viibida ei tasu. Meie tegime 3-tunnise linnaekskursiooni, sellega nägi olulisemad kohad ära ning sellest piisas. Nairobi läheduses on veel Nairobi Giraffe Center ja Elephant Orphanage. Meie kummaski ei käinud, kuna ei näinud suurt vajadust minna sellistesse loomaaialaadsetesse kohtadesse, kui oled neid samu loomi näinud safaril vabalt ringi liikumas. Ilmselt seal kaelkirjakute keskuses saaks vo neid toita, aga kuna seda oleme varem teinud, siis ka see eraldi ei ahvatlenud. Usun, et mõlemad kohad oleksid vo toredad lastega külastamisel.
- Mombasa. Seisukoht sama, et piisas linnaekskursioonist olulisemate kohtade nägemisel. Diani Beachilt minnes arvestage, et see on terve päeva trip jällegi liikluse ja Likoni praami tõttu.
- Diani Beach. Väga ilus rand. Kui muidu ei vasta Googeldades ette tulevad pildid enamasti reaalsusele, siis Diani puhul on see päriselt ka nii. Rand ise on väga pikk ja lai ning valge liivaga. Rahvast on väga vähe ja kaupmehed ei ole ka üldse väga tüütud võrreldes mujal maailmas kogetuga. Puudusena vo see, et turistidele mõeldud infrastruktuuri nt restoranide mõttes oli seal vo pisut vähe ja nende vahel liikumiseks õhtusel ajal jalutamine liiga turvaline ei tundunud, kuna jällegi oli puudus tänavavalgustusest ja need olid üksteisest ka pisut kaugel. Abiks on tuk-tuk või hotelli poolt pakutav transport, mis muidugi on pigem kallima poolne.
Loodan, et on kellelegi abiks. Võib ka julgelt täiendavaid küsimusi küsida. Vastan hea meelega.
Aga palju Koplis trammijuhile viskama peaks kolme peatusevahe eest? Tip ei ole kohustuslik ega ka soovituslik. Kui on soovi juhti premeerida, siis võib anda vabalt valitud summa.
See on ameeriklaste tipikultuur, mille nad on sinna viinud. Pea kõik ameeriklased, keda nägin, omasid suurt varu erinevaid kupüüre ja jagasid neid igal võimalikul ja võimatul hetkel, sh. ka 100 dollarilisi rahatähti ja mitmekaupagi.
Meie maksime kaks aastat tagasi 10 dollarit inimese kohta ühe päeva eest ehk siis 30 dollarit nägu 3 päevase safari kohta. Nüüd ise maksaks 15 dollarit päeva kohta meeletu inflatsiooni tõttu. Samas kõik oleneb milline safari on ostetud kas budget, midrange või luxury. Ilmselgelt luxury puhul maksaks rohkem ja budgeti puhul vähem, kuid alla 10 dollari päev kohe kindlasti ei maksaks.
Mina ei maksaks endiselt sentigi, heal juhul kingiks mõne meene või hea arvustuse. Miks peaks kokkulepitud hinnale midasgi juurde maksma???
Meie oleme jätnud 40 dollarit päevas per person aga nagunii tullakse siin kohe ütlema, et see palju. Ongi jah palju, aga teisipidi võttes kui juba sinna reisile minna siis Eesti elatustaseme juures see jälle kuigi palju ei tundu,
No sorri, aga 40 dollarit per person per päev ei ole mitte lollus, vaid lausidiootsus. Tekib küsimus, et kas safari enda eest siis üldse maksite midagi või käiski kogu kompensatsioon läbi jootraha? :)
Ma tegelikult imestan, et sigala nii vähe jättis. Oleks nagu meeles, et ühes teises teemas ta kunagi mainis, et jätab igal pool alati vähemalt 100 taala.
Aga see võis vabalt ka bdsm või ekre olla.
Teemast küll välja, aga olukorrad, kus jootraha peetakse iseenesestmõistetavaks, viimasel ajal ärritavad mind :D
Tegin viimase USA reisi sellise, kus jootraha jätsin vabatahtlikult ainult kahel korral - tegemist oli tõesti "above and beyond" teenindusega.
Taoline julmus võtab küll teenindajad ja muud raha vastuvõtjad tõsiseks, aga selle emotsionaalse survega harjub. Nagunii ühtegi neist inimestest elu jooksul rohkem enam ei kohta. Jah, tean nende tipikultuuri ja seda, et palgad on väiksed ja kõik muu sinna juurde, aga otsustasime reisikaaslasega, et see meeletu väljapressimine on midagi sellist, mille vastu on tegelikult üsna lihtne protesteerida - jääme lihtsalt endale kindlaks. Muidugi, oli olukordi, kus tipp oli juba kassatšekil välja prinditud koos muude summadega - selle vastu protestimiseks paksu naha kasvatamise jätsime järgmiseks korraks. Sel korral maksime arved nii ära, nagu küsiti. Ei hakanud välja uurima, kas see on seal üldse legaalne, et jootraha on kassas juba juurde arvestatud. Näiteks Mehhikos ei ole - kui saad seal tšeki koos jootrahaga, siis vaidlusta; kui öeldakse, et kõik on ok, siis luba nt Profecosse helistada ja asi saab klaariks.
KEENIAS 40 usd per pax per päev oli üsna karm lugeda. Seal on riigiteenistuja ühe kuu pension ka sellest väiksem :) Aga eks muidugi igaühele oma. Kui oli tõepoolest elu kõige parem tripp ja parim seltskond ja parim võimalik teenindus, siis miks mitte. Samas saan aru, miks räägitakse, et valge inimene on Aafrika täiesti ära rikkunud. See pidev anna-anna-anna on väga eemaletõukav ja ise me seda käigus hoiame ja võimendame.
no kuulge, ärge siis sigala postitusi tõsiselt võtke, teil huumorimeel üldse puudub või?
Jambo!
Lisan ka värsked kogemused mustalt mandrilt.
Seltskonnaks 4 meesterahvast, kellest keegi polnud varem Aafrikas käinud.
Isegi mitte Egiptuses, kuid Aaarfika põhjarannikut ei oleks ka ilus 'päris aafrikaks' nimetada - kohalike sõnul.
Lend sama, mis esimesel postitajal Tln-Ist-Nai ja tagasi samadest lennujaamadest.
Reis oli läbinisti meie endi planeeritud ning kaasas ainult käsipagasisse mahutatav seljakott. Eesmärgiks käia riigi lääneosas ning siis idaosa (rannik). Lühidalt öeldes kogu riik risti läbi kaeda.
Nairobi on paras sipelgapesa, kus päris aktiivseks läheb alles peale päikeseloojangut.
Peale päikeseloojangut muutub kesklinn ka kohe ohtlikumaks. *Muzungu'*lt vaja ikkagi kuidagi raha kätte saada.
Sattusime ka jõe ääres slummi-sarnasesse keskonda, kus autosid parandati ja teostati kere- ning maalritöid jõe kaldal lahtise taeva all. Aluspinnaseks kile, plastik, kaotatud jalanõud, riidekaltsud, pori ja aimatav kivikild ning liiv. Eksootiline.
Edasi liikusime Nakuru rahvusparki safarile. Elevante seal kahjuks polnud, kuid need saime nähtud reisi lõpuks. Isiklikus nimekirjas esikohal olnud ninasarvik ja flamingod said ära nähtud. Giid mainis ka, et kaugemal olnud kolm isendit puu all pikutams olid mustad ninasarvikud, kuid kahjuks endal seda raske kinnitada. Kõik teised nähtutest olid valged ninasravikud. Safari oli mõnus, kuid hommik oli jahedam, kui ootasime. Ca 10 kraadises jaheduses pea liikuvast autost välja pistes oli oht haigestuda - õnneks keegi ei haigestunud. Endi üllatuseks oli esimestest loomadest hommikul üksi uitav isalõvi, kelle kohe ära nägime. Hiljem ka järve kaldal üks jõehobu, kes giidi väitel oleks pidanud juba vees olema päikese eest varjus.
Nakurust liikusime autoga edasi Kakamega poole. Sõidu ajal sai nähtud ka kroonkurge, kes oli ka üks soovidest seal riigis ära näha. Kakamegas käisime vihmametsas (Keenia ainuke ja viimane vihmamets). Kohaliku metsavahi sõnul polnud seal väravas (kõige põhjapoolsem sissepääs) eelnevalt ühtegi eestlast varem veel käinud. Oli suur üleminek savannikliimast. Sõime ka kohaliku juures õhtust ning ütlen ausalt, et rohkem nii maitsvat toitu Keenias enam ei kohanud, kui seal pakuti. Valikus oli palju erinevaid roogasid.
Edasi liikusime Kisumusse ja sealt lennukiga Mombasasse. Jälle väga suur erinevus eelneva keskkonnaga. Esiteks oli palju palavam ning teiseks oli moslemite võrdlemisi suur kontsentraat. Ei tundnun sellist mugavust enam, mis seni oli olnud (eelkõige kindlasti välismaailmas toimuva pärast).
Mombassast sõitsime edasi Watamusse. Seal oli muzungu'de kontsentraat suurim seni kogetust (Kakamega kandis oli väikseim). Mõneti mugavam, kuid reisidest Aasias on kogemus, et pigem ei taha oma nahavärvikaaslaseid näha - kaob teatud võlu reisist (nimetagem seda eksootikaks).
Watamust põikasime ka paariks ööks Malindisse, mis oli kõige ebamugavam, sest moslemite kontsentraat aina kasvab ülespoole raanikust liikudes. Malindi oli ka kõige põhjapoolsem koht, mis rannikul planeeritud oli. Somaaliale lähemale polnud juba enne reisi tahtmist minna.
Malindist liikusime autoga Mombasasse tagasi ja sealt oli rongisõit Nairobisse. Rongisõidu ajal nägime ka eelpool mainitud elevandid joogikoha juures ära ning samuti ka jaanalinde. Nairobis oli päev turul meenete jaoks ja siis varahommikul lennuk koju.
Kokku 2 nädalat suhteliselt tempokat liikumist.
Jäägu kokkuvõtteks kõlama lause: "Keenia pole puhkuse-, vaid avastusreis"
Kommentaaridest a la moslemid Keenias + ebamugavus ei saa ma absoluutselt muidugi aru.
Minu arust täiesti võrreldamatu igasuguste äärmuslastega lähisidas.
Minu hinnangul olid just need regioonid Keenias kõige turvalisemad ja inimesed kõige meeldivamad.
Väga head ja asjalikku infot jagatud, väga hea lugemine. Olen ise käinud Keenias kaks korda, ehk on kellelgi kasu meie eelmise aasta Keenia safari infost. Oleme suured loomareiside huvilised, veame kaasa oma suured kaamerad ja objektiivid ning igav ei hakka ka nädalapikkusel safaril. Saan aru, et see pole igaühe "cup of tea", aga ehk kellelegi kasuks just nn "privaatsafari" ja Keenia parkide valikul.
Käisime 2023.a veebruari alguses, safari kestus 7 päeva / 6 ööd. 4 reisijat, higher mid-range majutus, auto Land Cruiser.
Kirjutasin algse pakkumise saamiseks umbes 7-8 firmale, siis ükshaaval hakkasin valikut sorteerima. Mõni firma kukkus kohe ära, sest hind oli liiga kõrge, mõni kukkus seetõttu, et pakutud majutuste review´d olid kesised jne. Lõpuks osutus valituks Mufasa Tours, kellega jäime ülimalt rahule.
Marsruut:
- 1.päeval saabusime varahommikuse lennuga Nairobisse ja meie giid Joseph ootas meid juba lennujaamas. Sõitsime Nairobist Maasai Marasse - jube pikk ja tüütu sõit teokiirusega liikuvate rekkade taga, tee on kohati kohutavas seisus. Jõudsime majutusse (LOYK Mara Camp) lõunaks. Väike puhkepaus ja õhtune game drive.
- 2. ja 3. päevad - game drive´id Maasai Maras, ööbisime ikka samas LOYK Mara Campis. Meie toad olid sellised üsna ruumikad omaette majakesed (nagu näidatakse selliseid klassikalisi "peenemad" safaritelke) koos kõigi mugavustega. LOYK Mara oli suurepärane, super vaated, toit, teenindus jne. Camp´is töötasid ka mh maasaid, sest Campil on kohalike maasaidega miski kokkulepe / koostöö jms. Külaelu imiteerivaid turistietendusi ei korraldatud ja maasaid olid lihtsalt nagu nad on.
Maasai Maras nägime ikka hullult palju loomi, sh palju gepardeid, keda seni pole kuskil õnnestunud lähedalt näha. Nägime muru sees isegi servali, kuigi ta oli nii peidus, et ainult kasuka muster jäi pildi peale näha :) Lõvisid on Maasai Maras palju ja nägime neid jahti pidamas ja pühvlit "lahendamas", palju lõvikutsikaid müttamas jne. Ninasarvikud jäid Maasai Maras siiski nägemata.
- 4. päeval sõitsime Lake Nakurusse. Seal ööbisime Nakuru Lodge´is. See oli meie enda valik, sest sealt oli vaade järvele. Nakuru Lodge on veidi väsinud, kui kokkuvõttes täitsa hea. Lake Nakurus nägime taas väga palju loomi, kuigi leopardi leida ei õnnestunud. Seal nägime ka mitmeid ninasarvikuid, kuigi veidi kaugemalt.
5. päeval liikusime Lake Nakurust edasi Ol Pejeta Conservancy´sse. See oli meie enda kindel soov, kuivõrd seal elavad range valve all kaks maailma viimast põhjapoolset laimokk-ninasarvikut (ehk valge-ninasarvikut): https://www.olpejetaconservancy.org/wildlife/rhinos/northern-white-rhinos/
Ol Pejetas nägime väga palju ninasarvikuid - nii laimokk- kui teravmokk-ninasarvikuid on pargis mitmeid ja nägime neid "peredena" ja omaette jalutamas, puhkamas, söömas, mängimas jne. Väga vinge elamus. Taaskord palju lõvisid ja eri vanused lõvikutsikaid, kes on alati väga nunnud vaada :) Majutusime 2 ööd Ol Pejetas Sweetwater Serena camp´is, mis meenutasid LOYK Mara Camp´i. Sweetwater´i toitlustus oli absoluutselt imeline, väga rikkalik buffee igal toidukorral.
6. päeval olime samuti Ol Pejetas ning veetsime seal ka meie viimase safari öö.
7. päeval võtsime suuna tagasi Nairobisse. Sõit läks veidi ladusamalt, sest kulges suures osas veidi teist teed mööda. Safarikorraldaja viis meid lennujaama, kus kaks sõbrannat läksid otse öisele lennule ja me jäime üheks ööks lennujaama territooriumile hotelli, sest meie lend läks järgmsiel hommikul.
Kogu see üritus maksis umbes 1800 USD inimese kohta, ja sisaldas kogu kupatust, v.a. lennupiletid. Kohapeal kulutasime natuke suveniiridele. Jätsime giidile ka jootraha, aga eks see ole igaühe enda sisetunne - kas jätta või mitte. Rääkisime meie giidiga palju ja oli hea meel, et Mufasa mh maksab oma giididele päris hea (kohalikus mõistes) teenistuse.
P.S: kuna siit teemast käis läbi ka auto eelistuste teema, siis paar rida isiklikku kogemust ka selle kohta. Nn van´iga olen käinud safaril Ugandas, kus see suuresti toimis. Kõik muud safarid oleme seni teinud Land Cruiseritega. Seekord Keenias tõmbasime Maasai Maras kaks korda van´id savimudast välja. Van´id olid nimelt järskudel tõusudel põhja peale jäänud, sest van´id on veidi pikemad ja nad ei saanud ennast märgadel savitõusudel piisavalt keerata ja oma "tagumikku" üles vinnata, kaevates ennast täiesti sisse. Tõmbasime kaks sellist koos teiste Land Cruiseritega, ühe puhul giid oli väga kahtlev, kas seda saabki üldse ilma erivarustuseta välja.
Mugavuse osas ise eelistan Land Cruiseri, aga see on ilmselt puhtalt eelistuste põhine. Aga need van´ide seiklused Maasai Maras vähemalt minu jaoks kinnitasid, et järgmine kord võtan samti Land Cruiseri :) Mufasal oli hinnavahe +190USD inimese kohta, kui võtta Land Cruiser.
P.P.S: Maasai külasid pole külastanud ühelgi reisil, sest kogutud tagasiside pinnalt tundub see ikka väga-mega turistikas. Aga mul muidugi üldiselt veidi eelarvamust hõimukülastuste osas, kuidagi häirib see inimeste vaatlemine ja nende "etendus" mulle. Eks igaühele oma.
Olen nädala pärast minemas Keeniasse. Tahtsin uurida hiljuti käinute käest, et kas vastab tõele, et Keenias on kilekotid keelatud? Reisi vahendaja väidab, et kõik kilepakendid on Keenias keelatud. Asju kohvrisse pakkides olen alati kõik eraldi kilekottidesse pannud. Ei tahaks jalanõusid pesuga koos kohvris üksteise otsa laduda.
Keenias on kilekotid kaubanduses keelatud. See, kuidas sa oma asju kohvris pakid, ei huvita kedagi.