Tere, su postitusest on nüüd juba pikk aeg möödas, kuid tahtsin teada kas sa oled ikka huvitatud Prantsusmaale minekust ja kas sa oled juba midagi täpsemalt paika pannud? Kuna ma ise olen käinud päris mitu korda seal, nii põhja kui lõuna pool(eelistan muidugi viimast, ranna inimene nagu ma olen), siis otsustasin see aasta, et lisaks puhkamisele võiks ka natuke tööd teha ja omal käel seda asja ajada. Kuna olen 17 on võimalused läbi agentuuride tööle saada veits raskemad, kuid kuna ma näen vanem välja ja keelt ka suhteliselt hästi valdan, siis ei näe ma siis midagi ületamatut. Igatahes anna teada kaugel sa asjaga oled. Terv. Jenny

Kas see arutlus on siin otsas? Tahaksin teigelikult ise ka minna Pr-le suveks-sügiseks tööle. Võiksite teada anda järsku, kui midagi toimub.

Ma olen olnud Prantsusmaal ja Saksamaal Au-pair ja sel suvel lähen uuesti kolmeks kuuks Põhja-Prantsusmaale lapsi hoidma. Kui oled huvitatud, registreeri ennast lehel www.aupairworld.net ja hakka omale peresid otsima üle Euroopa. See ei ole agentuur, lihtsalt on üleval piltidega koos pered ja lapsehoidjat, kes suheldes kokkuleppele jõuavad. Võid ka minult nõu küsida [email protected]

Nonii, aitääh Jaanika au-pairi info eest. Kuna sellel suvel vist ei jõua Pr.maale enam, siis teen kindlad plaanid järgmiseks suveks, kui olen juba 18 ja lähen kindlasti au-pairina. Aga väga lahe oleks kui sa (Jaanika) saaks veel rääkida oma kogemusest, näiteks, et kas kõik pered kes seal lehel oma kuulutuse üles panevad on nn. turvalised vms ja kuidas sa nt. oma perega ära harjusid ja palju sul peres lapsi oli jne.:) Oleks väga tänulik kõiksugu informatsiooni eest kes üldse au-pairina Prantsusmaal olnud on..:) Kas sa läksid selle sama agentuuriga või mõne muuga ja kas rääkisid/ajasid asju üksi või oli mingi au-pairi tugiisik vms kes sind aitas?

Jenny, enam sa vist ei jõua jah Prantsusmaale, kuigi sellel lehel on suveks kuskil 18 pere, kes võtaksid enda juurde Au-pairi, aga kardan, et nii kiiresti sul ei õnnestu. Ja enamasti tahetakse autojuhi lubadega inimest, sest lapsed käivad koolis/lasteaias või lapsehoidja juures ja neid on vaja sageli sõidutada naaberlinna. Kui sa prantsuse keelt natuke oskad, oleks väga hea, sest kohalikud enamasti inglise keelt ei oska rääkida ja telekas on kõik saated dubleeritud prantsuse keelde. Mina ise keelt ei oska, aga mõned laused ja väljendid paratamatult jäävad külge. Minu praegune pere on selline, kus on ema eestlanna ja seega saan eesti keeles kõnelda ja eelmises peres oli isa inglane ning pidin ka lastega inglise keelt rääkima.

Seal lehel - www.aupair-world.net- sa pead ise olema ka hoolas. Üks asi on see, et pere oleks Premium Member - st et kui üks osalistest (kas au-pair või pere) on Premium Member, siis saate ainult näha üksteise mobiilinumbrit ja e-maili aadressi. Mina ise ei ole kunagi 39 Eurot selle jaoks maksnud, et saada Premium Memberiks, see on alati pere poolt tehtud. Selle raha nemad peaksid ikka leidma. Igal perel on võimalus seal kirjutada 3 kirja, et tutvustada oma pere, et kirjutada, mida nad ootavad au-pairilt ja veel mingi tutvustav kiri. Nende põhjal võid sa väga palju juba oletada, millised inimesed seal on. Enne minekut kindlasti leppige kokku, kes lennupiletid maksab, kui palju raha hakkad saama, mis päevad on vabad, kui palju pead töötama ja mida täpselt nõutakse sinult. See loob ka teatud piirid, et sa ületöötama ei pea. Mul on olnud iga kord 2 last. Ideaalne oleks 1, ja kindlasti ei soovita üle kahe lapse. Sest sa ei saa rohkem palka, kui sul on rohkem lapsi, aga ise kulutad kindlasti rohkem aega ja närve. Seega 1-2 last on väga hea, mitte rohkem (minu soovitus). Mõne pere puhul olen ma rohkem rahul vanematega - seega nad muretsevad minu pärast, küsivad, kuidas mul läheb, ma saan nendega rääkida kui sõpradega, nad ei ole mu vastu kurjad, kiidavad mind ja saan nendele alati loota. Aga mõne pere puhul olen ma rohkem rahul lastega - klapin väga hästi, lapsed käituvad hästi, nad kuulavad minu sõna, meil on lõbus, ma naudin nendega koos olemist. Mul ei ole kunagi olnud suuri probleeme, kuid väikseid arusaamatusi ikka. Teatavasti kõik lapsed ei ole inglid ja oleneb täiesti, kuidas veab. Tegelikult on prantslased minu nägemuse järgi samamoodi kinnised nagu eestlased, nii naljalt sa nendega kontakti ei saa, aga on suurepäraseid erandeid. Õnneks on minuga oldud alati sõbralikud ja austavad.

Perega harjumine oleneb paljudest asjadest, aga 1-2 nädalat hiljem on mul juba tunne, et olen kodus. Üks suurimaid probleeme on olnud minul, et ma ei julge minna külmkapist süüa võtma, sest kardan, et pere vaatab mind imelikult ja siis mõnikord sööngi siis, kui kedagi kodus ei ole või tegelevad oma asjadega. Sul on olemas oma tuba ja kui tahad üksi olla, lähedki sinna ja oled seal, nii kaua kui on vaba aega. Üks oluline asi on see, et sa omale sõpru leiaksid. Kui oled 3 kuud ainult koos oma au-pair perega, siis sa tüdined kohe varsti ära ja hakkab igav. Võid oma au-pairi vanematelt küsida, kas neil on äkki eestlastest või inglise keelt kõnelevaid tuttavaid, kes oleksid samuti noored. Ja on ka mõningad internetileheküljed, kuhu on kogunenud inimesed, kes omale tuttavaid otsivad ja on väga turvaline.

Mina olen 3 korda kasutanud seda kodulehekülge, millest sulle rääkisin. See ei ole agentuur, lihtsalt kodukas. Kui sa ennast sinna registreerid, siis sulle hakkab tulema pakkumisi ja ise kindlasti saada päevas mitmeid sooviavaldusi peredesse. Hea on ju, kui saaksid mitme perega kokkuleppele ja siis nende seast valida. Mina olen üldiselt oma otsused teinud 1-2 nädala jooksul, kui olen otsima hakanud. Minu tugiisikuks oli mu õde, kes soovitas, et ära seda pere küll võta jne :D Kui sa hakkad pere otsima, võta minuga ühendust, kui tahad. Koos leiame sulle toreda pere. Ja üldiselt on igas riigis kindlaks määratud nädalapalga summa, mul on olnud erinevad iga kord: 70, 75 ja 80 Eurot, iga kord on summa millegi pärast kasvanud :D

Ja ma soovitaksin sul lisaks Prantsusmaale ka otsida peresid teistest riikidest Euroopas, sest siis on sul rohkem valikuid.

Jaanika

Suur aiäääh, et viitsid üldse vastata:) See aasta ma ei saaks vist sellepärast ka minna, et olen 17 veel, aga järgmisel aastal 5.mail saan 18, niiet järgmine suvi oleks super!:D Keelega on nii, et kuna ma hetkel omandan seda juba päris mitmendat aastat, siis eks ma midagi ikka juba oskan (pmts ma saan aru mida räägitakse / kirjutatakse, aga pole veel 100% endas kindel ja no arvestates kui kiiresti prantslased räägivad ning erinevaid murdeid / slänge, siis ega ma päris kõigest ka aru ei saa, aga noh põhi asjale saan pihta). Inglise keelt oskan, niiet sellega ei tohiks probleeme olla. Kuna ma olen ennem ka Pr.maal käinud (paar korda Pariisis ja viimane kord siis keeleõppe programmiga Vahemere ääres, kus elasime kuu aega ka nn.host familys), siis kogemust ja nn.üksi välismaal olemise kogemust ka on. Aga muidu eelistaks ka rohkem seda varianti, et saaks laste / perega inglise keeles suhelda, lihtsalt kergem oleks:D aga sellesmõttes vedas sul tohutult, et eesti perre said, sest see oleks vist kõigem parem / kergem variant:D:D Olen juba mitu päeva www.aupair-world.net'is ringi tuulanud ja mõtlesin ka, et see asi on kuidagi liiga lihtne võinii ja hakkasin mõtlema, et äkki peaks ikka agentuuri kaudu minema (a la www.aupair.ee vms), aga nüüd kui kuulen, et keegi(Sina!:D) on omalkäel hakkama saanud, loodan ka seda teha. Aga küsimus Sulle, et kaua Sa ennem pere otsisid kui lõpuks selle õige leidsid, et nt. kui ma tahan järgmise aasta suvel minna, millal ma peaksin pere otsima hakkama ja nn. kontakte looma? Ka üks põhjus miks ma kaalusin agentuuri kaudu minemist oli nende nn. tugiisik, kes siis peaks sind vajadusel aitama, kui sa perega läbi ei saa või kui nad näiteks ''rikuvad'' kokkulepet vms. Samuti lugesin kuskilt, et on võimalik ise leida pere ja nendega koos nn. registreeruda agentuuri ja siis asjadele nn. ametlik käik anda, aga samas kui pere tundub piisavalt usaldusväärne pole selle vist ka mõtet... Hakkasin tööd otsides esimesena mõtlema just Pr.maale, sest kuna viimasest korrast jäid mulle sealt väga positiivsed mälestused ja tulevikus plaan ka sinna kolida / pikemaks ajaks minna ja loomulikult ka keele tõttu, kuna ei julgeks sellisesse kohta minna kus mitte millegist aru ei saa, aga nt. riigid kus inglisekeel on riigikeel / väga laialdaselt levinud tuleks ka kindlasti kõne alla. Külmkapi loo pealt või öelda, et ma tean täpselt mida sa tunned, kuna mäletan, kui ma hostfamilys olin ei julenud ma ka ise süüa võtmas käia, tundus nagu imelik minna võõra inimese külmkapi kallale ja seetõttu einestasin tihti väljas:D:D See oleks väga super kui sa viitsiksid mul aidata pere otsida, sest siis oleks kuidagi kindlam, kui päris üksi seda asja ajada:) Loodan, et sul läheb praegu hästi seal peres ja jään su vastust ootama:)

Mõtlesin siin, et ÄKKI ikka saaks kuhugi (kasvõi kuhugi lähemale)selleks suveks:). Niiet võime edaspidi suhelda e-maili kaudu. Minu mail [email protected]