Joudsin tana tagasi tsivilisatsiooni - nii voib ehk oelda, sest linnas, kus ma olin, polnud internetti ega korralikke soogikohti. Koige hullem, et ma sain sealt mingi viiruse, tapsemalt eile, kui ostsin turult mingeid pirukaid (mida ma olen varem ka ostnud ning probleemideta soonud, aga mitte Hivas). Soin pirukad lounal ara ning laksin bussi peale, et soita Samarkandi (soit kestis 13h). Bussis tundsin, kuidas sees keerab ning keel laheb paksuks ja enesetunne on imelik. Lisaks aitas sellele kaasa kahe inimese haln tervislik seisund. Nimelt nad oksendasid bussi - yks istus minu taga ning ma andsin talle salvratikuid ja kilekoti. Parast oli okse maas ning mitte kedagi see ei hairinud. See soit oli yldse taiesti oudukas. Inimesed teevad bussis suitsu, lasevad istme loua alla ega kysigi, kas mul on ebamugav voi mitte. Lisaks kohis yks tyyp mu taga terve tee (ausalt terve tee). Ma olen kindel, et tal oli tuberkuloos (sama lugu oli sinna soites - minu korval inimene kohis terve tee, kuid onneks pani ta salli ette). Ta kurat (tagasisoites) ei pannud isegi katt suu ette voi tulnud selle pealegi, et kuidagi varjata enda koha ja pisikute levikut. Ta kohis otseses mottes mulle juustesse, terve tee. Siis motlesin kyll, et kuhu kurat ma kyll sattunud olen. Ma olin nii vapustatud inimestest seal bussis, et see soodustas iiveldust ning ma polnud kaugel, et oksendan.
Kui too tyyp kohis, siis lugesin kiiruga oma reisiraamatust tuberkuloosi kohta selles piirkonnas. Ja selgubki, et tuberkuloos on neis linnades taiesti tavaline haigus. See oleks viimane haigus, millesse nakatuda tahaks, sest see on peaaegu et valjaravimatu, ebameeldiv, nakkav ning surmav.═ Ma ainult istusin 13h bussis ja tundsin, kuidas akiline tuulepuhang mu juustesse lendab.
Kui teine tyyp oksendas, siis jaeti buss kyll seisma ning ta koristas selle okse ara. Koige parem oli aga, et too tyyp oksendas trepi peale, kust inimesed valja kaisid. Ja kui oligi valjaminek - wetsu korbesse - siis kukkus mingi pudel maha (voi oli see juba enne seal trepi peal) ja yks naine laks enne mind ja ytles, et ma votaks selle pudeli ja paneks kuhugi istme peale voi alla. Koige toredam muidugi, et see pudel oli oksega koos ja mu napud olid ka selle kuradi oksega parast koos. Ma ei osanud sellele yldse reageerida - mingi naine ytleb, et votaksin oksese pudeli ja paneksin istme alla. Ma ei oska senimaani midagi kosta selle peale. Lihtsalt uskumatu. Pesin oma kaed siis lumega ara ning yritasin sisendada, et koik on korras. Aga polnud. Soit laks edasi.
Seiklused aga jatkusid. Joudsin oosel kell 1 Samarkandi (13h soitu Hivast ning u. 750km). Plaanisin juba bussis, et ma ei lahe hotelli, vaid jalutan linnas ringi ning alles hommikul checkin end sisse, sest sedasi saan ma yhe oo kokku hoida. Teekond bussijaamast kesklinna oli u. 8km ning hakkasin siis vaikselt jalutama. Onneks oli kuu valjas ning ymberringi oli valge. Kylma oli vist-2 mitte rohkem. Sula igatahes polnud. Jalutasin maanteel ja korraga kuulen, et mingid koerad hakkavad eemal haukkuma. Tegin siiis end nii vaikseks, kui oskasin ja hiilisin mooda teed edasi. Maast leidsin mingi raudora ja votsin selle igaks juhuks kaasa.
Teeekond ise oli ilus - magede vahel ning vaatega Samarkandi kesklinnale, kus asusid valgustatud mosheed. Joudsin taksopeatusesse ning kohe hakati pakkumisi tegema. Sealt tulin aga kiiresti minema, ostsin yhe veepudeli (pool pudelit oli jaa) ja snickersi. Kondisin muudkui edasi kesklinna poole, kuid iga natukese aja tagant soidab must mooda yks ja sama takso. See oli natuke ehmatav ja alarmeeriv. Ikkagi motlesin edasi minna. Yhes ehitises luusisin natuke ringi, et kui takso uuesti tuleb, siis varjan end seal. Aga enam ei tulnud.
Joudsin kesklinna servale esimese mosheeni ning see oli nii ilus, et panin pagasi maha ja jain mosheed imetlema. Kaks inimest laks mooda (vaga kummaline, et seal just sellel ajal kaks inimest kondis, sest linn oli inimestest muidu tyhi, ainult taksod ja yksikud bussid soitsid). Moshee juurest laksin edasi muudkui hotelli poole ja siis korraga peatab mind yks politseinik kinni. Ma olin harjunud nende kontrollidega, kuid oosel ja yksi plnud nende katte just koige parem sattuda. Kaskis siis enda laua juurde tulla ja uuris koigepealt passi, et teada saada, kust ma tulen. Asi laks muidugi selleks, mida ma kartsin. Nimelt tahtis ta mult midagi saada - see on tavaline siin ydini korrumpeerunud riigis, kus politsei on riik riigis (sellest raagitakse mujal maailmas palju). Politseinik tahtsi alguses mu rahalist seisu teada ning lopuks tahtis naha rahakotti. Keeldusin sellest kolm korda ning siis ta kysis, et kas ma tean, kes ta on. Politseinik ytlesin mina. Siis ta motles ja ma ei tea miks, aga ta rahakotti enam ei kysinud. Ma pleks seda andunud ka, sest see oleks tahendanud talle vahemalt 20dollarit anda (kuigi siin riigis pommitakse kohalikelt rahulikult ka 2000 dollarit). Siis hakkas ta mu pagasit sorima, leidis sealt raadiomangija ning kuulas seda natuke ja pani lopuks enda taskusse ja ytles, et see on kingitus minu poolt. Kingitus, sest ma tulen nii kaugelt ja pean talle midagi malestuseks andma. Siis laks vaidluseks. Ning ma ei loobunud enne, kui sain raadio tagasi. Siis hakaks ta huvituma mu fotokast, kuid selles olin kaljukindel, et ma ei anna seda talle, sest fotokas polnud minu oma ning ilma selleta oleks reis pooltyhi. Enne kui ara hakkasin minema, tahtis veel midagi sorida. Vaatas vaikeses seljakotis asjad labi (ma tegin koik, et varjata arvutit ning see onnestus imelikul kombel), huvitus mytsidest, mis ma afganistanist paarile sopbrale ostsin, kuid onneks ta neid ei tahtnud. Paris veel yhe sahtli kohta, kuid onneks olid seal mul ainult raamatud ja neist ta huvitatud polnud (onneks olin sealt sahtlist paar paeva enne cd-d ara votnud, sest sahtel oli nii paljude asjade jaoks kitsas). Sain siis plitseiniku kaest minema ja kell oli 3 oosel.
Ylejaanud aja - kuni 7.30ni - kondisin linnas ringi. Tegelikult kaks tundi sellest ajast varjasin end yhe moshee taga. Seal oli ilus ning olin veendunud, et yksi poitseinik sinna ei tule. Lisaks oli mul sealt hea ylevaade tanavl toimuvast. Tegin natuke voimlemist moshee seina najal ning nagu minuga ikka juhtub midagi, tulidkorraga seina kyljest krohvitykid maha. Siis oli kyll esimene mote, et kohe siit minema. Laksingi siis sealt ara ja suundsuin hotelli poole. Oues hakaks margatavalt kylmemaks minema ning see oli lopuks vaga ebameeldiv. Peaaegu et murdis mu kangekaelsuse juba ja oleksin varem hotelli lainud. Aga siis oleks ehk maksma pidanud. Kylmetasin siis tanaval seljakoti otsas ning lihtsalt ootasin, et keegi teeks hotellis haalt (hotell on rohkem kodumajutus ning oosel inimesed magavad). Ma hakkasin yhe enam margavatavlt vasima ja olukord muutus ysna ebameeldivaks aegamisi.
7.30 siis koputasin lopuks hotelliuksele ja mind lasti sisse. Onneks ei pidanud ma selle oo eest maksma, kuiugi valjas oli juba valge, aga ma tahtsin kindel olla, et ega ma maksma pea, vaid alles eesoleva oo eest pean maksma). Noormees, kes mind sisse lasi, kysis, kas ma tahan syya. Ytlesin, et tahan, kuid laksin tuppa, viskasin voodile pikali ning motlesin, et puhkan natuke, aga viie minutiga ma magasin ka juba. Kuni 12-ni magasin ja laksin siis toast valja ja noormeees kysib, kas ma ikka tahan═ hommikust syya. Moodas oli 5 tundi. Soin siis ara ja laksin linnale tiiru tegema. Pimedas joudsin tagasi hotelli ja pesin end nii puhtaks, kui veel oskasin, sest ma ei teadnud, millega ma koik koos olen.
Leslie