Käisin detsembris Bhutanis ... no nii erilist riiki pole veel näinud. Umbes Eesti suurune ja poole väiksema elanike arvuga. Kahe suurriigi - India ja Hiina vahel. Ja saab oma majandamisega ning elukvaliteediga nii hästi hakkama. Kõige huvitavam oli õnneindeks ja selle kasutamine juhtimises. Nimelt mõõdetakse seal regulaarselt inimeste õnnelikkust. Ja peab tunnistama, et inimsed olid seal rahulolevad ja õnnelikud. Kirjutasin sellest ka blogisid ... võite lugeda kui huvi on ...
Olen viibinud Bhutanis kahel korral Erasmuse töörändestipendiumiga. Esimesel korral 2014 oktoobris ja teisel korral 2016 aprillis. Ehk siis töötasin kohalikus Tehnikaülikoolis Phuentsolingis, mis asub riigi subtroopilises osas India piiri ääres. Aga kohalikud kolleegid organiseerisid mind ka kõikide vaatamisväärsuste juurde, nii et olen neid kõiki lausa kahel korral
näinud. Ilma vastava loa või kohaliku reisisaatjata ju riigis ringi ei saa liikuda. On küll väga tore riik, soovitan ka kindlasti vähemalt kord elus külastada. Kuigi riik on väike, on vahemaad mägede tõttu siiski pikad. Inimeste erilise õnnelikkuse suhtes olen veidi skeptiline;))) Vaesust on ikka palju, võrreldes Indiaga muidugi tunduvalt vähem, kõrgharidusele juurdepääs on piiratud. Siiski, kel vähegi noortest võimalik lahkuda mõnda teise riiki, see läheb. Nt Austraalias on suur kogukond ja mõni on end ka Eestisse sisse seadnud. Muuseas, Bhutan on vist ainus riik maailmas, kus mõlemapoolne polügaamia on lubatud.