Gröönimaale

Tere!
Vaatasin läbi kõik Gröönimaa postitused ja avastasin, et uuemat infot pole. Tahaksime sel suvel minna. Oleks tänulik igasuguse info eest, alates lendamisest (kust kaudu, kuhu)kuni selleni- mida kaasa võtta (toit, telk jne). Samuti oleks tore teada, kas keegi kaasmaalestest ka kohapeal on sel suvel.

Tere! Käisin oktoobris Gröönimaal maratoni jooksmas. Kuna reisisin tookord firmaga, siis eriti ise ei pidanud lennupiletite pärast muretsema, aga kuna plaan on tagasi minna olen seda lennundust veidi uurinud ja näib, et euroopast on kaks varianti - Copenhagen ja Reykjavik. Reykjavikist iseenesest odavam lenadmine, aga siis sõltub, kuidas sinnasõiduga veab, Islandile lend iseenesest väga kallis pole ja nii saaks kaks maad ühendada ka. Mina käisin Kangerlussuaqis, mis on polaarjoonest paarsada km põhjas. Loodus on seal karm, aga väga ilus. Airgreenlandiga saab lennata igasse asustatud paika Gröönimaal (ja ega seal muud transpordivõimalust minuteada polegi, aa, koerad ka:)) Kõik, mida seal osta saab on kallis, ka toit, kuivaineid võiks seega kaasa võtta. Alkoholi sisseviimine on keelatud, osta saab, kalli raha eest suhteliselt ja väga limiteeritud kellaaegadel, aga kohaliku õlle soovitan ära maitsta! Tundub, et Gröönimaaga on nii, et mida põhjapoole, seda ehedam. ma ei oska kogu maa eest rääkida, aga enda ja mõne sealkäinud sõbra kogemustest on selge, et tsivilisatsioon lõppeb üldiselt linnapiiriga. Maa on kivine ja künklik (eestlase jaoks mäginegi). Kangrelussuaqi läheduses on näiteks Russelli liustik, mis on imeline, samuti on umbes 40 kilomeetrikaugusel icecap (igijää keset Gröönimaad). Telkimisel tuleks arvestada pinnase eripäradega (kaljune, puid suurt ei ole). Kliima on ekstreemelt kuiv, seega tuleb korralikult juua, muidu tekivad vedelikupuudusest tingitud vaevused (peavalu, väsimus jm). Looduses käies tuleb arvestada elementaarsete ohutusnõuetega (liustikust tuleb hoida aupaklikku kaugusesse, ka meie nägime jää murdumist, mis talvel on haruldane, aga suvel tuleb tihti ette, igijääl ei tasu omal käel ringi tatsata väga - liustikulõhed!). Jääkarud Kangerlussuaqi piirkonnas on äärmiselt haruldased (2011 suvel üks oli), põhjapool võib neid vist rohkem ette tulla. Kindlasti on see kõige kaunim koht, kus ma käinud olen ja kindlasti tahan minna tagasi ja veel rohkem Põhja ja võibolla ka kunagi Ida-Gröönimaale! Ega ma suurt muud nõu ei oska anda, paljud asjad olid minu eest ka ära korraldatud seekord, kui mingeid küsimusi on, võite mulle meili saata: musicshine2005@hotmail.com. Edu selle imelise maa avastamisel!