Ikka need "kuulsad" Viru Reisid

Tulin eile öösel Viru Reiside eurorallilt- London-Pariis. Läheb vist veel mitu päeva enne, kui füüsiline, emotsionaalne ja hingeline tasakaal taastub. Ütlen kõigile-kui reisite Viru Reisidega, siis varuge veel 5 päeva, et reisist taastuda, Puhkusest reisil olles ärge unistage. Sõitsime välja 4.15. Meil oli 37-liikmeline kinnine grupp, kellest enamik olid lapsed. Kaks päeva enne reisi öeldi, et tuleb 2-kordne buss ja meid ühendatakse suvaliste reisisoovijatega. Tallinnas hakkas kino pihta. Väideti, et istume valede kohtade peal-need olevat broneeritud. Meile ei räägitud broneeringutest midagi. Siis nähvati, et miks me koosolekul ei käinud-millest me samuti midagi ei teadnud. Lõpuks toimetati 2 meie grupi meest ülemisele korrusele ja sõit võis 1/2-tunnise hilinemisega alata. Reisijuht aga astus bussist välja ning meiega kaasa ei tulnud. Meile jäi giidiõpilane, kes pidi kõik reisiraskused enese õlgadele võtma. Elasime 2 esimest ränkrasket sõidupäeva naeru ja naljaga üle ja siis teatati, et Tallinnasse jäänud reisijuht tuleb lennukiga Amsterdami järele. Olime vihased kui pühvlid, sest õpilane Pille oli meile armsaks saanud ja seda mõrvarliku pilguga kurja tädi, kes Talllinnasse jäi, me enam küll näha ei tahtnud. Amsterdamis tiirutasime 1 1/2 tundi, et reisijuhti peale võtta- telefonid aina helisesid ja õpilane Pille sai iga võimaliku reisifirma tolguse käest sõimata. Proua Eha Kraft aga ei suutnud 200 m bussi juurde jala tulla ja nii me ekslesimegi, sest 2-kordne buss ei tohi igale kanali sillale oma rattaid veeretada. Kui fuuria oma vihmavarjuga(seda ta kasutas selleks, et inimesed teda näeksid) lõpuks välja ilmus, sõimas ta kõik asjassepuutuvad läbi ja tegi selgeks, kui lollid kõik on. Vahepeal helistas firmajuht Anatoli Pillele ja tegi peapesu, et mis õigusega too proua Ehat kamandab. Tegime oma ekskursiooni ära ja sõitsime ööbimiskohta. Inimesed palusid, et tehtaks mingi poepeatus-toidutagavarad läbi, kuid enesele märkamata jõudsime hotellini.Enne seda peeti bussis moraaliloeng, kuidas inimesed tegelikult ei lähegi toitu ostma, vaid ostavad õlut ja veini jne. Mõtlesin vaid-kus ma olen, taevas halasta, kui mingi inimene loeb ette ostudenimekirja ja mina pidavat olema veel puhkusel. Järgmised päevad möödusid kui unenäos-tormasime mööda linnu kui hullumeelsed, pooltes kohtades ei kuulnud, mida räägiti, sest inimesi oli üle 70. Nüüd tehti ka küll peatusi ja reisijuht üritas samuti viisakas olla, sest ta teadis, et me ei lase tal enestega viisakuseta käituda. Tal oli kaasas ka poeg, kelle hoidjaks sai õpilane Pille. Eha meiega kuhugi objektile sisse kaasa ei tulnud. Lükkas meid ukse juurde ja haihtus. Seega tuli mul ühes kirikus 20-liikmelise grupi juht olla, kuna kogu grupp tuli kaheks jagada-ühega läks Pille, teisega mina.Lõpuks jõudsime kuidagi ärasõiduni-hommikul tuli meie reisijuhi mees, andis mingi raha, et saaksime trahve maksta kui vaja ja läks. Eha meile head aega ütlema ei tulnud. Sõitsime ära ilma tema ja reisidokumentideta. Olen terve tänase päeva mõelnud, et mis see siis lõpuks oli. Tagasiteel sai Pille ohtralt telefonikõnesid, kus süüdistati teda, samuti bussijuhte. Need olevat Ehat mõnitanud ja sellepärast ta ära olevat läinudki. Loll jutt. Sellel tädil oli lihtsalt liiga armukade mees, kes helistas igal hommikul ja õhtul ja korraldas stseene. Lõpuks tuligi Poola. Huvitav kui suured pidid olema nimetatud firma telefoniarved, lisaks lennupiletid Amsterdami. Firma peaks kontrollima ka seda, milline on reisijuhi kaubanduslik välimus ja isiklik hügieen. Meie reisijuht kandis ühtesi ja samu riideid, mis oleksid pesemist ja nõelaga kohendamist vajanud, lisaks haises hingematvalt higi järele.Buss on kinnine ruum ja sellist lebrat on jube taluda. Õnneks olen inimene, kes suudab igast olukorrast võtta seda, mis rõõmu teeb ja oma elu ise huvitavaks teha. Meie poistekoori poisid olid fantastilised ning sulatasid kõigi kaasreisijate südamed. Reisi lõpuks said kõik omavahel hästi läbi ning nautisid üksteise seltskonda. Kahju oli lahkuda. Mis sest, et meie euroralli oli kurnav ja närvesööv-kõik õhtud jõudsime kohale väga hilja, kui oli hommikuid, kus ka lahkusime hilja, sest bussijuhtidel oli mõistus õige koha peal ja nad ei kavatsenud oma kettaid lõhki sõita. Imetlesin nende rahulikkust ja tolerantsust ning Ehal peaks olema häbi valetada, et teda mõnitati. Kui keegi kedagi mõnitas, siis tema meid-taolisi inimesi ei tohiks rahvaga suhtlema lubada. Tänan kõiki oma reisikaaslasi meeldiva seltskonna eest, Taisto bussijuhte Lembitut ja Hennu-teiega oli turvaline ja jätsite soodsa mulje-ning Pillet tema vapruse eest. Teiega võiks teinegi kord luurele minna. Armastusega,Ave