Infot Mehhikost, kes selle reisi ette plaanib võtta

Mina käisin Mehhikos selle aasta jaanuaris. Kuna Mehhiko on nüüd viisavaba, siis on ilmselt paljudel soov seda riiki oma silmaga üle kaema minna. Minu poolt siis siin mõningaid muljeid ja infot, kus ma käisin ja kuidas minu reis välja nägi. igatahes - see oli fantastiline ja soovitan soojalt kõigile!

Olin kohapeal 3 nädalat. Ütlen kohe ära, et see on absoluutselt minimaalne aeg kohapeal olemiseks, et üldse midagi näha. Kui võimalik, siis olla pikemalt. Igav seal ei hakka ja saab rahulikumalt ringi vaadata. Kindlasti tasub kaasa võtta Lonely Planet vms reisiraamat. Samas võib Mehhikosse vabalt minna ilma igasuguste plaanideta, kõik ideed on väga kerged tekkima kohapeal nagu meilgi.

Hispaania keel. Mehhiklastega on kerge suhelda. Selleks, et seal edukalt hakkama saada, ei pea tingimata oskama hispaania keelt, piisab täiesti nt 100-150 sõnast, mis leiab ka taskusõnastikest. siiski peaks enne teatud eeltööd tegema, sest vastasel juhul võib kohe esimesel päeval saada peavalu ja tunda, et nii raske on selles umbkeelses riigis hakkama saada. ei ole sugugi garanteeritud, et igal pool leidub keegi, kes inglise keelt räägib. Siiski nt hostelites ja hotellides küll, samas nt cabanades (onnidega hostel) Kariibimeere ääres ei leidunud küll inglise keele oskajat. Kes tahab algkursust, võib minuga ühenduda marilin.liiv@mail.ee. Aga olulisemad sõnad on küll nt kus - donde, kui palju - cuanto, kas teil on - tu tienes, mul on - yo tengo, tuba - habitacion, rohkem - mas, vähem - menos, siin - aqui, seal - alli, miks - porque, hea - bueno, on - esta, minema, sõitma - ir, pilet - boleto, minule - para mi, nt san cristobali - para san cristobal, edasi - adelante, kallis - caro, odav - barato, liiga kallis - muy caro, kõik - todo, teine - otro, järgmine peatus - proxima parada, ostma - comprar, müüma - vender, võimalik - posible, eitus - no jne jne, kirjutasin need mälu järgi praegu. Aga kui juba selliseid sõnu teada, saab vabalt hakkama. Ja muidugi numbrid tuleb selgeks õppida, see on väga oluline!

Ööbimisest. Kes tahab odavamalt läbi ajada ja rohkem raha tuuride peale jätta (ja tuure pakutakse seal igasuguseid), siis noorele inimesele sobib muidugi hostel, kus meie põhiliselt ööbisime. Hostelid on hinnaklassis umbes 80-110 peesot öö inimese kohta (1 peeso = 1,1 EEK), seega soodne. osades ka hommikusöök sees, aga mitte kõigis. Samas on ka kehvemaid ja odavamaid hotelle, kus nt 2-se toa võib saada isegi 150 peeso eest ja neis võib ka tingida päris edukalt. Kallimad hotellid muidugi teine teema. Mina tean vaid hostelite kohta rääkida. Aga hostelid on lahedad, seal palju noori ja kes nt üksi reisima juhtub, leiab sealt kindlasti tuttavaid kuna üksi reisijaid on muideks päris palju. Mexico Citys on hostelid kallimad ja seal saab maksta ka USD-des (nt hostal Catedral, Zocalo juures, 13 USD öö). Üldiselt arvestavad nad seal ise kurssi, et 1 USD = 11 peesot. Pesemisvõimalused ei ole hostelites kuigi head, soe vesi pole garanteeritud. samas hommikusöök võib olla igati normaalne. Ja üldjuhul vahendavad ka hostelid tuure, mis on väga mugav.

Transport. Meie suureks üllatuseks on Mehhikos väga hea bussitransport, mis teeks silmad ette meie omale. Nimelt on seal 1.klassi ja 2.klassi busse. Hinnad ei peaks kellelegi ülejõu käima, kuid väga odavad pikamaareisid muidugi ka nüüd pole. Tasub sõita 1.klassi bussidega (ja kui raha hakkab otsakorrale saama, siis 2.klass on ka igati normaalne), kus on piletid nimelised, pagasile antakse nr ja see antakse kätte ka selle sama nr alusel. Ja bussid on ilusad ja mugavad muidugi. Tasub sõita ööbussidega, täitsa normaalne. Seda enam, et mägedes sõitmine võtab aega (kiirus 20-30 km/h).

Auto rentimine umbes samas hinnas kui Eestis, aga ausõna, meie ei näinud selleks küll mingit erilist vajadust.Soovitan soojalt busse. Ka takso võib rentida endale kuskile väljasõiduks (nt rentisime kolmekesi takso koos taksojuhiga 500 peeso eest ja aega võttis ligi 4-5 tundi). Taksot peaks saama kaubelda, aga osades kohtades on rate väga fixed. Metroo on ka ülimalt hea Mexico City's - jube odav (2 peesot) ja käib ülimalt tihti. ja muidugi on seal väga kirju seltskond, mida põnev vaadata. Lennujaamastki tasub kokkuhoidlikumal inimesel võtta metroo, missest et taksojuhid võivad öelda, et metroo enam ei käi... käib kuni ööni välja! ja lennujaamast kõndida metroojaama max 5 min. Siiski tasub oma asjadel metrooga liigeldes silm peal hoida. Midagi küll meil ei juhtunud, aga no igaks juhuks.

Käsitöö, kauplemine. Mehhikos on väga ilus värviline käsitöö. Kes lendab tagasi Mexico City'st, siis seal on väga hea turg (ei mäleta hetkel nime, aga Lonely Planetis on see sees küll) ja heade odavate hindadega, seega saab viimasele päevale shoppamise jätta. Samuti tasub käsitööd osta Chiapasest (nt San Cristobalist ja ümberkaudsetest indiaaniküladest), seal indiaanlasi kõige rohkem, käsitöö kõige ilusam ja ka hinnad sõbralikud. Seevastu nt Kariibi mere ääres on käsitöö kvaliteet kohati palju kehvem (k.a.Meridas) ja hinnad oluliselt kallimad. Hindu saab muidu normaalselt alla kaubelda. Isegi poole võrra. Aga sel juhul tuleb rääkida sellist juttu, et nt mul on juba olemas ja ei ole väga uut vaja (yo tengo uno, no necessario mas, pero muy bonito...jms), jätta selline kahtlev mulje, ütelda oma hind, millega oled nõus ostma ja siis võib täitsa õnnestuda. samuti meeldib neile, kui rääkida mõned sõnad hispaania keelt, vastata hispaania keeles, see soosib parema hinna saamist. Igatahes tasub kotti ruumi jätta, küll seal olles tekib kange tahtmine üht-teist kaasa osta, see on garanteeritud.

Minu marsruut nägi välja järgmine (ja soovitan seda igatahes kõigile): alustasin reisi Mexico City’st. Seal saab võtta nt ülelinnalise tuuri tuuribussiga (sellised punased kahekorruselised bussid nagu Londoniski), samuti käisime tuuril Teotihuacani püramiidide juures, mis on üks Mehhiko tähtsamaid vaatamisväärsusi. Samas asteekide ja maiade püramiide on Mehhikos mujalgi ja neid on tõesti palju, aga Teotihuacani omad on muidugi võimsaimad. Mõlemaid tuure müüdi meie hostelis (hostal Catedral täpselt suure katedraali taga Konstitutsiooni väljaku juures).

Edasi sõitsime bussiga Pueblasse (mingi 200 km, üks suuremaid linnu Mehhikos ka). Seal võtsime safari tuuri, mida müüdi Zocalos (linna keskväljakul). Väga põnev safari oli, bussiga sai loomadele väga lähedale (k.a.lõvid, bengali tiigrid jne). Samuti asub Puebla lähedal maailma suurim püramiid (kuhu saab sisse minna), püramiidi otsas mäe peal kirik, kust avaneb vaade tegevvulkaanile. Edasi sõitsime ööbussiga Oaxacasse, seal juba rohkem indiaanlasi. Rentisime seal takso ja sõitsime mitmetunnisele tuurile mineraalikose juurde (postkaartidelt näete seda). Väga ilus koht mägedes koos mägijärvedega. Samuti saab turnida täpselt selle kose alla, mitte ainult kaugelt vaadata.

Edasi sõitsime ööbussiga Vaikse ookeani äärde Puerto Escondidosse. Soovitan soojalt, väga mõnus koht. Kui sisemaal oli jaanuaris veel jahedavõitu, siis seal oli küll mõnus suvi. Seal on palju erinevaid randu, väiksemaid ja suuremaid, privaatsemaid ja rahvarohkemaid. Kindlasti tasub mitte vaid ühte randa külastada. Mõni rand on mõeldud surfamiseks. Saab ka surfitunde võtta ja kui esimese korraga püsti ei seisa, lubatakse raha tagasi. Õnneks ei ole Puerto Escondido liialt turistirohke. Rannas on palju paadi- ja kalamehi. Meie nt võtsime tripi ookeanile, kus püüti meie jaoks merikilpkonn kinni ja saime temaga ujuda. Megavahva kogemus. Käisime varahommikul ka delfiinitripil, aga delfiine kahjuks ei näinud. See-eest püüdsime üle 2-meetrise kala ja seegi oli elamus omaette. Puerto Escondidos tasub olla mitu päeva, väga mõnus koht on see. Samuti saab seal sukelduda. Sukeldumiskursused 5 päeva, 300 USD, aga Kariibimere ääres on veidi odavam. Kui nüüd hästi mäletan, siis Zicatella beachil Ines hotelli juures on üks diving centre, küsida Lorenzot. Mina tegin tema käe all oma esimese sukeldumise. Algajale 60 USD kord, litsentsiga sukeldujale soodsam. Minu lemmik oli Carazalilla beach (ma ei anna pead, et nime õigesti mäletan), Baccocha beach on hästi suur, megalained ja kaljud, hästi privaatne, rahvast seal pole. Pelikane on seal hästi palju, püüavad sealsamas rannas kala. Samuti saime seal rannas kohalikult osta jube maitsvaid värskeid austreid. Ratsahuvilistel on võimalus Zicatella beachil võtta ratsamatk, kuhu mina kahjuks ei jõudnud.

Edasi sõitsime ööbussiga sisemaale tagasi San Cristobali, mis üllatas oma varahommikuse jahedusega. Linn asub Chiapases, kus on kõige rohkem indiaanlasi Mehhikos, 2000 m kõrgusel. Samas päeval oli megasoe. Väga armas linnake, soovitan paar päeva seal peatuda. Iga maja isevärvi. Võtsime seal ratsamatka indiaanikülasse Chomulasse, hea koht teha käsitöö shoppingut (Kariibimere ääres sama käsitöö koledam ja kallim). Soovitan igal juhul indiaanikülasid külastada, saab näha nende ehedat elu ja seda, kuidas nad jõgede ääres elavad, pesu pesevad ja muid toimetusi teevad. Indiaanikülas kindlasti minna indiaanikirikusse, isegi kui see maksab. See erineb totaalselt traditsioonilisest kirikust. Ei ole pinke, on vaid tuhanded põlevad küünlad, perekonnad istuvad igaüks eraldi oma küünlahunniku juures, ees tühjad coca-cola pudelid (coca-cola on muideks Mehhikos ikka megapopulaarne), ohverdatakse elusaid kanu ja tehakse mingeid indiaanirituaale. Põnev igatahes. Teadmiseks, et indiaanlased niisama endast pilti teha ei luba, selleks tuleb ikka neilt midagi osta või raha pakkuda vmt. Nad lihtsalt pööravad näo ära või tulevad õiendama. Või siis nt viskavad sind millegagi…. Kui ma hobuse seljast neid pildistada püüdsin… Samuti saab San Cristobalist võtta tuuri Sumatra kanjonisse (tuure müüakse hostelites), aga kahjuks meil ei olnud aega sinna minna. Meie võtsime aga tuuri Palenquesse. Maiade püramiidid keset dzhunglit, üks tähtsamaid kohti Mehhikos, mida tuleb külastada. Teel sinna sõitis tuuribuss läbi paari kose juurest, mis jätsid kustumatu mulje. Sõit toimus mägede vahel, kus olid megailusad vaated ja loodus muutus aina rohkem dzhungliks. Sealkandis ise ilmselt autot rentida ei tasu, turvalisuse huvides. Aga tuuribussiga oli küll ohutu.

Edasi sõitsime ööbussiga Kariibimere äärde Tulumi, kus on võimalus ööbida Tulumi linnas kui ka rannas (rand on linnast 7 km, 35 peesot). Meie ööbisime alguses rannas cabanades (onnides), kus ei ole elektrit ega midagi, aga antakse küünlad. Väga mõnus oli seal, elul kohe teine rütm. Parim cabanade hostel on Zazil Kin. Seal on võimalik soodsalt teha ära sukeldusmislitsents, mille mina tegin – 4 päeva ja 280 USD. Diving centre asub Zazil Kin cabanade vahel. Minu instruktoriks oli Arturo. Kui litsents käes, saab lisaks Kariibimerele (mille veealune maailm koos koralliriffide ja igasugu suuremate-väiksemate värviliste kaladega on võrratu!) käia sukeldumas ka koobastes, mis annab ka kustumatu elamuse (cenotes). Instruktorid valdavad inglise keelt. Tulumis on ka maiade varemed, mida tasub vaadata. Ja see meri, see on nii helesinine…ausalt öeldes nii väga tahaks sinna tagasi. Romantikaks on see ka parim paik. Lisaks on mõnusa olemiskoha leidnud endale seal Mehhiko ja muude Lõuna-Ameerika riikide hipid, kes seal musa teevad, rannas tantsivad jne. Elu nagu paradiisis! Ka linnas on toredad cabanad, aga ega seal linnas eriti midagi vaadata pole, seega soovitan ikka randa. Edasi läksime La Playa del Carmenisse, aga olime seal tõesti vaid paar tundi. Kohutavalt palju turiste, ei anna Tulumiga üldse võrreldagi! Ja kallim ka, nii tundus vähemalt. Ei soovita eriti…Edasi Isla de Mujeres, väike väga omapärase kujuga saar Cancuni lähedal, laevad käivad iga poole tunni tagant või nii. Eriti noortel soovitan ära käia, see koht on ülimalt mõnusa atmosfääriga. Selline tunne, et polegi enam Mehhikos. Seal on hästi palju noori, hostelites töötavad noored teistest riikides k.a.Euroopast. Kui kusagile Mehhikosse elama minna, siis seal meeldiks kõige rohkem. Saar on eelkõige piklik, laenutasime jalgrattad ja tegime tiiru peale. Päikeseloojang rannal oli megailus. Ja rannad on täis suuremaid ja väiksemaid teokarpe, koralliriffe. Ja sööge kookospähklit kindlasti! Igatsen seda väga taga, ülimalt maitsev ja odav ka (10-20 peesot).

Lõpuks käisime veel Valladolises ja Meridas. Valladolises polnud midagi erilist, aga enam-vähem viimane võimalus käsitööd osta, kui tagasisõit peaks Cancunist toimuma. Merida eriti ei meeldinud, ei olnud seal midagi erilist, ehk hiilis ligi ka juba väike masendus, kuna kojusõit lähenes hirmuäratava kiirusega…L Muidugi oli seal väga kena zocalo ja uhked hotellid ja villad, kuid mingit erilist muljet need ei jätnud. Meridast sõitsime lennukiga tagasi Mexico City’sse, bussiga oleks küll kolmandiko odavam olnud, aga sõit 24 tundi, lennukiga 1,5-2 tundi ja 1500 kr pilet.

Kui ohtlik on Mehhiko? Mina ütleks oma kogemustest lähtuvalt, et kui liigelda bussiga ja tuuribussidega, siis ei ole seal midagi ülemäära ohtlikku. Metroos Mexico City’s tasub muidugi oma asjadel silm peal hoida, eriti kui on tipptund, siis on metrood puupüsti täis. Chiapases ma ilmselt ei soovitaks väga rendiautoga liigelda, igasuguseid lugusid on räägitud. Nägin ise, kuidas mitmes kohas seal olid köied teele ette tõmmatud. Tuuribussiga pääsesime sealt ilusasti läbi, aga rendiautoga oleks tulnud ilmselt raha maksta. Aga muidu – räägitagu mis iganes, Chiapasesse tasub minna!!!

Soovi korral saab infot veel marilin.liiv@mail.ee