Ischgli off pistest

Peeter (peeter80 ät hot.ee) küsis seal Mayrhofeni teema lõpus inffi Ischgli offpiste võimaluste kohta. See vast siiski juba uus teema. Mis ma oskan öelda? Ausalt öeldes ei jäänud just palju meelde, millistel konkreetsetel nõlvadel, milliste tõstukite otstest, milliste radade kõrval "puuderdamas" käisime. Tõstukitega üles sõites lihtsalt vaatad, kust saaks, kus oleks huvitav ja kus veel sõitmata. Värsket lund saime nädala esimesel poolel ca 50 cm ja viimased 3 päikeselist päeva oli tõeline freerider'i unistus. Loetlen, mis mäletan:

  • Alumise, A2 gondli liini all , alustada kas otse ülemisest jaamast laviiniredelite vahele minnes või sealt, kus 5 rada lõikub gondlitrassiga, minnes jälle redelite vahele. Kohati oli lund üle redelite nii, et sai neist üle sõita, maandudes allpool puudrisse. Redeleist allpool tekib valikuvõimalusi mitmesaja meetri laiuselt, algul lagedad ja järsud nõlvad, pärast hõre mets.
  • E1 tõstukist mõlemal pool metsas
  • E2 tõstuki all, esimene pool lagedal. NB! pilves ilmaga ei märkagi (kõik ühtlaselt valge, ilma varjudeta), kui paned paremale (sõidusuund alla) üle lumekarniisi ja saad väikse paarimeetrise õhulennu astangult alla. Mul õnnestus. Edasi metsavahel võimalusi jalaga segada. Hulgaliselt kuuski mis just nii paraja okstekõrgusega, et mahud kükitades alt läbi sõitma. Põnev.
  • E4 tõstuki kõrval ja temaga külgnevate radade 38, 39, 40 kõrval.
  • D2 tõstukist paremalt tulles jääb must rada, sellest veel paremale on maasikaks mõnekümne meetrine kitsas kaljukanjon.
  • Shveitsi poole peal, täpselt L1 tõstuki all on pikk, sügav ja vinge järskude kaljuseintega kuluaar, mida ma kahjuks sõita ei jõudnud. Jääb järgmist aastat ootama.
  • 9 skiroute, kui õieti mäletan, oli see ka sigavinge ja pikk offinõlv. Rohkem konkreetselt ei mäleta, aga suure osa nõlvadest leidsime nii, et kus märgistatud rajal vähegi võis kahtlustada, et siit jaht tuleb, vaatsime üle raja serva ... ja "ready, steady f...ng go". Mitmel juhul vantsisime ka tõstukist mööda harja kõrgemale tippu ja kaiff missugune.
  • Viimase peal elamuse saab kelgutamisel. Neljapäeviti alates 19.00 saab A1 tõstuki alt rentida 2 inimese kelgu, sõita üles mäerestorani, panna pidu kella 22-ni ja siis 7 km alla kelgutada. Adrenaliin pressib kõrvust välja!

Parimad afterski paigad on minu arust:

  • Karu baar 1 raja lõpus. Eestlaste lauad, mis peavad vastu vähemalt lauajagu inimesi koos suusasabastega (kontrollitud) on 2 korruse tag. otsas (soovitus keegi hiljemalt kell 15 kohale saata laudu hoidma). Personal teab eestlasi, kui peoloomi (heas mõttes), kes esimestena alati lauldes- tantsides lauale ronisid (vähemalt meie punt)ja tänu kellele kogu kõrtsis pidu üldse hoo sisse sai. Õlut on soodsam osta "1 või 2 meetri kaupa" (1m pikkune alus 10 või 20 klaasiga). Lõbu lõpeb nii enne 18.30. Pärast nii 22 paiku saab seal diskotada
  • Lehmalaut A1 tõstuki kõrval. Pidu kestab ööseni.
  • Veel soovitan hea ilma korral kindlasti käia ka "K" (tähistus kaardil) e. Paznauner Paya mäerestoranis. 2- 3-st kuni päikese mäe taha minekuni käib väljas lõbus möll diskori juhtimisel. Ööklubist külastasime vaid Post hotelli oma peatänaval. Vaatamist väärib igaõhtune zonglööridest baarmenide tuleshõu. On ka veepark koos saunadega. Marketitest vist oli 2 Billat ja Spar. Õlu ja vein on külas odavad. Shveitsi pool Samnaun'is on tax- free tsoon, aga tagasi tulles võivat suusataja riietuses ja varustuses tolliametnikud mäeharjal kontrollima, et kogukamates või kõlisevates seljakottides poleks üle 1 L kanget näkku. Lauduritel läheb sinna minnes 80 raja lõpus jamaks kätte ära- lauskmaa. Ja pass kaasa, kuigi polnud kuulda, et kellelgi oleks kontrollitud. Vaata lisaks http://ischglserver1.info/portal/content/2001/