Käisime Korful

Käisime Korful.

Viibisime sellel kaunil Vahemere saarel ajavahemikus 18.-25.08.01.

Korfu paikneb Kreeka läänerannikul ja teda kutsutakse ka Kreeka kõige rohelisemaks saareks. Oliivi- ja küpressipuid kasvab Korful tõesti palju, kuid lõõskav päike ja pikk kuivaperiood olid paratamatult jätnud oma jälje.

Majutusime saare põhjaosas Acharavis. Kui algul tekkis väike kahtlus, et oleme justkui kõigest eemal, siis see ei pidanud paika. Just saare põhjapoolne osa on kõige kaunima loodusega ja vahemaad kogu saare ulatuses on väga väikesed.
On palju inglise-, saksa- ja itaalia keelt kõnelevaid turiste. Eesti keelt ei kuulnud üldse ja ka soomlasi oli vähe.

Mida siis võiks soovitada inimesele, kes plaanib sinna minna? Kindlasti tasub rentida mingi sõiduvahend, millega omal käel ringi liikuda. Teed on head, kuid väga käänulised - tüüpilised mägiteed. Liiklus pealinnas tihe ja närviline. Kuid ei pea ju kohe pealinna liiklusesse tormama! Väiksemates asulates on rahulikum ja ainukeseks probleemiks on kohati liiga kitsad tänavad.

Saare põhjaosa on mägine ja pakub rohkem silmailu, lõunaosa seevastu on tasasem ja n.ö. põllumajanduspiirkond. Saarel ringi liikudes tasub peatuda, et einestada kohalikes tavernides, kus pakutakse maitsvaid kreekapäraseid roogasid.

Elamine tervikuna on keskmise hinnatasemega (supid umbes 30.-EEK, praed 75.- kuni 150.-EEK). Acharavis ja Korfu lõunaosas on elamine odavam kui pealinnas ja Paleokastritsas (eriti kauni loodusega mägine piirkond lääne Korful), mida armastavad saksa ja inglise turistid.

Tutvuda maksab ka erinevate randadega, mida on saarel lugematul hulgal. Korfu lääne ja põhjapoolsel küljel on valdavalt liivarannad, seevastu idapoolsem serv on kivisem. Kuid siin on ka omad eelised. Kivise põhjaga vees on v ä g a palju erineva värvi ja suurusega kalu.

On hea, kui omal on kaasas ujumismask ja toru (lesti on võimalik kohapeal rentida), et vaadelda väga rikkalikku veealust maailma. Vee läbipaistvus oli imeline. Ja ettevaatust! Merisiilikuid on päris kalda ligidal ja ujuma minnes peab hoolega jälgima kuhu astud, sest nende tekitatud haavad on visad paranema.
Ühe kaljuserva läheduses ujudes sattusime keset pisikeste värviliste kalade parve. Suuremad kalad ujuvad rohkem põhja läheduses ja ei lase inimest endale nii lähedale.
Vesi on muidu soe, kuid sügisepoole hakkavad puhuma loode ja põhja tuuled, mis toovad Aadria mere sügavustest kohale jahedama vee. Seda saime ka omal nahal tunda. Muidu soojas vees ujudes võis korraga sattuda suisa raudkülma vette. Nii vähemalt tundus.
Oli igati kordaläinud puhkus.