Otsustasin kaaslasega kahekesi umbes kuu aega tagasi, veebruari keskel, põgeneda veidikeseks siit külma ja mossu ilma käest. Siht selge, viimasel minutil saadud kohtade üle hirmus õnnelikud, hakkasime sugulastelt reisivarustust ja -jutte koguma, et kus ja mis ja millega jne.Muidugi hakkasime tasahilju ka eeltööd tegema, et mis maksab näitex autorent, kus on head rannad, söögikohad, kus on odav, kus lõbus, kus ilusamast ilusam ja vahvamast vahvam. Enam vähem endale selgeks tehtud kus võiks ära käia ja millega sõita ja kus tantsida ja mida maitsta.... Pakkisime naabrinaiselt laenatud kohvrid, jätsime kõikidega hüvasti justkui plaanixime sinna paradiisi jäädagi ning lasime veidi nukral, seekord reisist ilmajäänud sõbral meid uhkelt Tallinna Lennujaama paarutada. Lend kestis Tallinnast Lanzarotele tsirka 6-7 tundi, kuid pole hullu, ootusärevus ja meeldivad stjuuardessid/stjuuardid ja väike programm televiisoritest ja raadiost ning kamp puhkusevalmis lõbusaid suvitajaid täis lennukis läheb aeg ruttu.

Kohale jõudsime hilisõhtul, kuskil 23.30 paiku.Kohe kiskusime nagu kord ja kohus oma üleliigsed jakid ja pusad ning tõmbasime kopsud värsket, sõoja, veidi omapärase Lanzarote släsh paradiisi lõhnalist õhku täis, imetlesime tuule käes sahisevaid lillepõõsaid ja ananassikujulisi palme üksteist kordamööda näpistades, et kas me ika tõesti olemegi nüüd kohal.See näpistamine jätkus muidugi nii iga hommik ja nii edasi söögi ette ja söögi peale.

Jõudes pärast põnevat ja imeilusat bussisõitu oma hotellini, jätkus meie imestamine, näpistamine ja vau´tamine. Inimesed küll olid veidi naljakad ja kohmakad kui nad pidid meiega inglise keeles rääkima, kui probleemi sellest ei tekkinud, või kui sis nende huumor ja nutikus lahendas kommunikatsiooniprobleemid iga kell. See selleks! Võtsime muidugi ise hispaania keelse vestmiku kaasa, sest on ju vaffa ka ise aru saada hisp. keelesetest siltidest ja teretada ja tänada kohalikke nende keeles.

Nüüd aga veidi sellest milline näeb välja see imeline koht: saar on ju tekkinud laavapurske tagajärjel palju aega tagasi. seega on kõikjal justkui meil siin kohtla järvel suured mustad mäed.justkui tuhamäed:) kuna aga just sellel talvel on seal kandis sadanud erakordselt palju vihma siis on need šokolaadikünkakesed justkui hõrehõredalt kaetud roheliste taimede ja muruga.seda imet pole aga kohalikud näinud vähemalt 60-aastat.nii et se saar lausa õitses kui me sinna sattusime, ja mida aeg edasi seda kaunimaks se koht läheb. kuna aga kõikjal on seda musta laava materjali, on nende peenrad näiteks effektselt selle musta killustikuga kõikjal kaetud.üldse on seda igal pool ning nii ilus on selle perfektse mustja tausa peal näha neid suurepäraseid palme, lillepõõsaid, istikuid mida meil vaid poes näha ning kõiksugu kaktusi.mis jääb aga kohe silma ja mõjub ka eriti hästi visuaalselt.kõik ehitised, hotellid, majad....kõik on valged.Igalpool valgeks võõbatud imearmsad hooned, ja se kõik kokku on kui hoopis teistsugune ja nii huvitav.sõnadesse panna on raske.aga uskuge, tõesti kift oli vaadata seda vaatepilti.

igal pool on justkui elementaarne et olemas peab olema bassein sinisinise veega, armsad rosinasilmsed lapsed mängivad naerul sui suurte turvaliste ja muinasjutuliste palmipuude all, ise jalutades aga tunned kuidas päike silitab ja teeb pruuniks vaid Sind. Eriline päike on seal tõesti!

Kuna kraanist tuleb üllatus üllatus ookeani vesi, vaid magendatud, siis arvestage et pisikesed jalutuskäigud joogivee järele kuluvad ära. Aga olge mureta, on 2 asja mis on tõesti väga odavad ja mida kulub ikka marjax...vesi ja sangria. ja uskuge asi lõppeb sellega et vett ostate vaid hambapesuks ja joote vaid sangriat! sõnu pole vaja, sangria käib asja juurde.nutate ja joote=)

aga transpordiga probleeme pole, bussipilet odav, käivad väga tihti, lollikindlad graafikud ja süsteemid.... Poodides on valik aga väga huvitav.Musta leiba ja sprotte võtke ise kaasa, siidrit ei müüda eriti kuskil, õlu ja sangria on põhilised, jogurtid, piimad, vorstid, maiustused, krõpsud, pähklid, veinid, kangem alkohol, pasta, pizza.... mida vaid soovid. kõige parem on kui sul on apartemendis kööginurk kus saad ise kokata, se on lihtne ja saad iga päev rõõmu tunda nii uute einete otsimise, valmistamise ja maitsmise üle. üldsielt on tooted kõikjal igalt poolt euroopast ja ameerikastki ....

meie põhitoit oli Knorri juustukastmega pasta, oliividega tomatikaste, sangria, ja Ameerika küpsised Oreo, mida olime juba ammu tahtnud ning mida oli igalpool.ei tea isegi miks.see pole oluline.suitsu müüakse automaatidest.need on iga poe ees.üldse on palju automaate igalpool.joogi, suitsu ja maiustuse ja krõbinate automaadid.aa jahh poodides müüakse vaid plokkide viisi suitsu.normaalne valik.ka ajakirju on palju.nii hispaania, inglise kui saksakeeles.

meie rentsisime auto kolmeks päevaks ning jõudsime parajalt käia läbi saare kõik huvitavad kohad ja vaatamisväärsused.soovitangi ise kaart kätte ja autoga ring saarele peale.odav ja lõbus.kuulad kohalikku baila hispaania muusikat, kerid klaasid alla, püüad tuult ja lased päikesel põske silitada.pluss saad ise oma tahtmise järgi pause ja kõrvalhüppeid teha.pissile ja kohvikusse:)

Keskmine piletite hind kõiksugu vaatamisväärsustele oli 8 eurot, mis on ika päris krõbe aga kui eeltööd teha ja välja valida enda jaox huvatavaimad siis ka paarist kolmest kohast piisab.Soovitan César Manrique-t(imeline paradiisi villa), Gueva de los verdes(suur seiklus suure vulkaani sees), timanfaya(montanas del fuego), neid on tegelikult veel...ning puerto del carmenis on suurepärane shoppamiskeskus Biosfera Plaza, seal on palju vidinapoode, riidepoode(nt.Zara), ehteid, lõhnu, sööki ja jooki, kunsti jne.

Inimesed on suurepärased.temperamentsed, lõbusad, positiivsed, noh hispaanlased ikka ju! kui kõva häälga võõrad sulle "Ola!" ütlevad siis mis ma muud pean järeldama.ei, ausalt, inimesed on soojad ja südamlikud!

nüüd üks asi mis oli naljakas: koristajad kõikjal nägid kõik välja täpselt nagu seebikates:) puhas on seal ka igal pool.tänavad ja oma tuba kaa!

ästi palju on iiri pubisid ja turiste igast maailmajaost.jah isegi soomlasi on seal siiamaani:)nemad peletavad vaid koduigatsuse näiteks hetkel kui sa seisad viiendal päeval vorstiriiuli ees ja ei saa aru kas tegemist on laste- või doktorivorstiga ning korraks meenuvad eesti lihaletikesed:)

meie läksime jah Horizon Traveli kaudu ja jäime väga rahule.tõsiselt.paras kamp eestlasi meid oli, Thea nimeline noor daam võttis vastu avalisüli ja oli igati vaffa reisijuht meile. meil juhtus seal muidugi veel miljon muud asja ja kui kellelgi on plaan minna Lanzarotele siis kribage meile siia ja anname nõu ja räägime kogemustest veel..