Geograafia: Saar, linn kui ka riik Lõuna-Liina meres Malaisia poolsaarest lõunas. Pindala 646 km², 42 km pikkune ja 23 km laiune(veel 60 väiksemat saart territoriaalvetes). 137 km ekvaatorist põhja pool. Keskmine temperatuur 31ºC päeval, 23ºC öösel. Õhuniiskus 85%. Kõige päikselisem kuu on veebruar, kõige vihmasem detsember. Rahvastik: kõige kosmopoliitsem riik Aasias. 4 milj. elanikku. Hiinlased ca 78%, malailased ca 14% , hindud ca /%, araablased, filipiinlased, indoneeslased jt. Suur võõrtööjõu osakaal. Inglise keel on kõige enam levinud, peamine õppekeel ka koolides. Kõik õpilased peavad õppima veel üht kohalikku keelt – mandarini, malai või tamili keelt. Religioonidest levinuimad on budism, taoism, hinduism, islam ja kristlus. Ajalugu: legendi järgi olevat 7. sajandil saarele sattunud Palembangi prints Sang Nila Utama. Äkki märganud ta ilusat punakalt läikivat mustapäist looma. Printsi nõustajad pidasid tiigrit lõviks. Nii saanudki saar nimeks Lõvi Linn (Singa Pura). Kirjalikke allikaid enne Sir Stamford Rafflesi jõudmist Singapuri saarele 29. jaanauril 1819 pole säilinud. Raffles asutas kaubasadama Briti Ida-India Kompanii ja Johori sultani, saare Malaisia valitseja, vahelise lepinguga. 1823.a. pöördub Raffles tagasi Inglismaale ja Singapur hakkab kuuluma India ülemvalitsusele. 1867.a. saab Singapurist Briti krooni koloonia. 1942.a. alistuvad britid jaapanlastele ja 1945.a. jaapanlased omakorda brittidele. 16. septembril 1963.a. ühinesid Malaia, Sabah, Sarawak ja Singapur Malaisia Föderatsiooni, ent 1965.a. lõi Singapur lahku ja sai iseseisvaks vabariigiks.Legendaarse peaministri Lee Kuan Yew juhtimisel (1959.-1990. aastani) muutus Singapur majandusliku edukuse kõige tuntumaks näiteks tänapäeval. Maandume Singapuri Changi lennuväljal 27. detsembri pärastlõunal. Maailma lennujaamaks nr 1 valitud Changi võtab meid vastu esteetilise kujunduse, orhideede ja palmidega ning äärmise puhtusega. Meenub Lonely Planeti raamatutest loetu, et veel mõned aastad tagasi oli nätsu nätsutamine Singapuris keelatud, 70-ndatel saadeti pikajuukselised mehed juuksurisse, huligaansuse eest ootab ihunuhtlus jne. Taksojärjekorda reguleerib lennujaamaametnik, mõni minut ja konditsioneeriga auto viib meid vaikse linnaosa väiksesse hotelli. Taksojuht jõuab 20 min sõidu jooksul teha ülevaate piirkonna plussidest ja miinustest. Siis ja edaspidi polnud kellelegi vaja seletada, kus asub Eesti! Hotellist kiirustame MRT (nii kutsutakse metrood – Mass rapid Transit) jaama, et sõita peatänavale Orchard Road. Kõrghoonetest kaubamajad ja hotellid ääristavad lopsaka haljastusega 2,5 km pikkust peatänavat. Süttivad jõulukaunistused. Lakkamatu autode ja inimeste vool edasi-tagasi mööa söidu- ja kõnniteid. Kõige selle sagina sisse on poetunud rohelised saarekesed, suuremad ja väiksemad haljasalad ja pargid. Mitte kaugel kesklinnast on säilinud ehtne hiinalinn algupäraste hoonetega (poed, apteegid, restoranid allkorrustel, eluruumid ülakorrustel. Kaubandusega on haaratud kõik jalakäijate tänavad. Käib juba ettevalmistus puukuke aasta vastuvõtuks. Väike India on linnaosa, kus on säilinud India ja Sri Lanka emigrantide kultuur: käsitöö- ja vürtspoed, kangakauplused, restoranid, templid. Leiame Araabia ja Armeenia tänavad. Arvutult eri tasemega söögikohti, kust levib eksootilist ja vürtsikat toidulõhna. Singapur on gurmaanide paradiis, valida saab alati rohkem kui kümne eri köögi vahel (Hiina erinevad kantonid, india, araabia, tai, jaapani, malaisia ja loomulikult euroopa toidud. Püüame iga päev maitsta erinevaid sööke. Meeldejäävamateks osutusid Singapuri laksa (riisinuudlid kookospähkli kastmes krevettide, vutimunade ja kanalihaga) ja Hokkien prawn mee (praetud kollased nuudlid krabi, kala ja sealihaga). Eriti eksootiline tundus kalapea karri (taldriku suurune kala pea köögiviljadega karrikastmes). Bak kut teh oli tüüpiline hiina toit (ürtidega keedetud searibi küüslaugu, ingveri ja pipraga maitsestatud supp, mida serveeritakse tee ja riisiga). Planeerisime igaks päevaks ühe vaatamisväärsusega tutvumise. Alustasime Sentosa saarest ja Aasia suurimast okeanaariumist. Ookeani on ehitatud 80 meetri pikkune vinüültunnel, kus liikuv kõnnitee viib külastajaid läbi veealuse maailma, et imetleda 2500 mereelukat. Sentosa on kiire linnaliikluse ja -melu vastand. Saar on kujundatud puhkepiirkondade, supelranna, parkide ja erinevate atraktsioonidega. Saare keskel kõrgub 37 m kalasabaga lõvi Merlion, mille suust võib imetleda saart ja linna. Liblikate pargis võib imetleda 2500 eri liiki liblikaid (ka kämbasuurusi), putukate kuningriik eksponeerib 3000 haruldast putukat. Delfinaariumis esinevad lõbusate trikkidega delfiinid. Orhideede aed demonstreerib erinevaid troopiliste õite hübriide. Õhtuti toimub suur laser- ja arvutianimatsiooni etendus muusikalise purskkaevu juures. Igal pool esteetiliselt paigutatud lisainfo vaadatava kohta. Singapuri botaanikaaed on vanim park saarel ja piirkonna kummivalmistamise sünnikoht. Aia keskosa võtab enda alla jäänuk troopilisest vihmametsast tõeliste suurte väänkasvude padrikuga. Eriline vaatamisväärsus on orhidarium, orhideede aed täis kõikvõimalikes värvitoonides kauneid õisi. Demonstreeritakse mesilaste ja ööliblikate poolt tolmeldatavaid liike, mis ka vastavalt lõhnavad. Eri väljapanek on orhideedest, mida kasutatakse parfümeeriatööstuses. Vaadata saab üle 1000 liigi ja hübriidi. Enamus liike kasvavad lageda taeva all, ent mägiorhideedele on ehitatud külm kasvuhoone. 1893.a. avastab Agnes Joaquim oma aias tundmatu purpurse liigi, millest saab Singapuri rahvuslill. Botaanikaaed on uhke ka oma bromeeliate kollektsioonile, sest 300 liiki ja 500 hübriidi neid eksootilisi ja ebatavalisi kesk- ja lõuna-Ameerika taimi on kodunenud botaanikaaias. Oleme eelnevalt juba palju lugenud Singapuri loomaaiast, mis kuulub maailma parimate sekka. Leian vaikses nurgakeses stendi loomaaia töötajate fotode ja nimedega ning ajalehe väljalõiked Jane Goodalli külaskäigust Singapuri zooparki 2004.a. detsembris. Enam kui 40 ha maa-alal elavad loomad kraavidega ümbitsetud saarekestel, oskuslikult on ära kasutatud reljeefseid erinevusi ja tihedat lopsakat taimestikku. See on koduks enam kui 1200 loomale ja linnule. Eri demonstratsioonesinemisi korraldatakse merilõvide, elevantide, orangutangide jt loomade oskuste näitamiseks. Haruldustest märgin mõningaid: valged tiigrid, tapiirid, Aasia elevandid, valged ninasarvikud, meriveis dugong, pingviinid. Poole kaheksast õhtul kuni südaööni on võimalik osaleda öösafari, enamik loomi on kõige aktiivsemad just öösel. Aastavahetuseks sõidame kaheks päevaks Malaisiasse Melaka linna, et leida, mida on portugali, hollandi ja briti pärandist veel säilinud. Sõit üle Singapuri ja Malaisia vahelise tammi koos mõlema riigi passikontrollidega võtab pool tundi. Malaisia piirilinn Johor on singapurlaste vaba aja veetmise ja odavate ostude koht. Meie ei saa aga igal pool enam vabalt inglise keelega hakkama, kaardimasked pole kõikjal võimalikud. Õnneks väljastavad pangaautomaadid meie kaartidega (au Eesti Krediidipangale, ilma tasuta!) Malaisia ringiteid. Bussisõit Melakasse kestab kolm tundi. Maasik on lummav, uttumattunud mäed, nõlvadel eri vanuse ja kõrgusega palmisalud niiskest õhust säravrohelised, sekka banaanitaimede istandusi. Selles eri toonidega roheluses lõõskab purpurõieline leekpuu. Võib vaid ette kujutada, millist eksootikat peidavad poolsaare vihmametsad. Kahjuks ei piisa meie puhkusest kõige sellega tutvumiseks. Uusaasta vastuvõtt toimus kärarikkas ja vilkas Melaka hiinalinnas, kus rahvapidustused kestsid hommikutundideni. Asutasime tagasiteele juba armsakssaanud väiksesse turvalisse Singapuri. Eelviimasel päeval külastame hiina ja jaapani aedu, mis asuvad Jurongi järve kahel saarel. Aiad on kujundatud sildade, paviljonide, pagoodide, skulptuuride ja koskedega, mis sobinduvad selleks puhuks valitud taimedega. Eraldi vaatamisväärsus on aed, kus kasvab 3000 erinevat bonsaid. Singapur on paradokside saar – mitte mingeid maavarasid ega põllumajandust, ometi kõrgeim elatustase Aasias Jaapani ja Brunei järel. Peaaegu kogu tooraine veetakse sisse, suur osa toodangust välja. Esindatud on tööstusharud elektroonikast ja optikast metallurgia ja laevaehituseni. Seda väikest saart külastab 7 miljonit turisti aastas, mis annab lõviosa sisemaisest kogutoodangust. Õppimine on elu osa, õpetajate palgad on keskmisest kõrgemad, gümnaasiumi lõpetajat ootab riigi poolt ilus summa pangakontol. Ikka selleks, et noored edasi õpiks. „Meil pole ju midagi peale teadmiste,“ seletab kohalik hiina ärimees. Väärtushinnangud põhinevad tihti taoistlikul ja konfutsionalistlikul eetikal, mis propageerib kollektivismi ja autoriteetide austamist.