Mõned muljed ja soovitused Gran Ganariale reisijatele

Enne reisi kuuldud muljed GG saare kohta olid väga vastukäivad. Enamik kirjeldas saart kui vaid rannapuhkuse sihtkohta, kus ajaloolist eripära otsida ei tasu. Nüüd reisilt naasnuna tahaksin soovitada ka teistele, et kindlasti ärge veetke kogu puhkust lõunas asuvates kuurortites, vaid sõitke ringi ja külastage ka väiksemaid linnu ja külasid. GG-l on imeilusaid Hispaania koloniaalstiilis hästi säilinud ja eurorahadega restaureeritud vanalinnu, näiteks sellistes linnades nagu Telde, Ingenio, Teror, Galdar, Agaete jne. Kindlasti tasub külastada ka Las Palmase vanemaid linnaosi Veguetat ja Trianat. Kusjuures ei tasu peljata parkimisprobleeme, ise parkisin Vegueta ühte kõrvaltänavasse kus ei olnud sugugi keeruline kohta leida. Huvitav on see, et eelnimetatud vanad linnaosad on praktiliselt inimtühjad (loe turistitühjad), Teror on vast kõige sagedamini saareekskursioonide kavas. Samas Telde imeilusas väikeste valgete majadega ja kitsaste munakivitänavatega San Fransisco linnaosas kohtasime vaid kahte seljakotiga rändurit peale meie.

Rohkem on räägitud Puerto de Mogani sadamalinna ilust. Linn on tõesti kena oma jahisadama ja lilledesse uppunud majadega, kuid kahjuks tihedalt turiste täis. Samas tasub seda linna külastada kasvõi juba selle tee pärast, mis sinnajõudmiseks läbida tuleb. Viimased 10 km enne Puerto de Moganit kulgeb tee ümber järskude kaljunukkide kõrgel mere kohal.

Negatiivse külje pealt peab mainima, et Playa de Ingles on mingi imelik tehislinnake, kus turistidele loodud keskkond hotell-baar-kaubanduskeskus. Ega seal midagi eriti ilusat või hingekosutavat leida ei ole. Paremat muljet ei jätnud ka Puero Rico nimeline kuurort. Ööbimiseks ja päevitamiseks sobib, aga silmailu tasub otsida mujalt.

Lisaks veel, et loomulikult on ka loodus ja mäed tõeliselt vapustavad. Kindlasti tasuks ära käia Galdera de Bandama kraatri juures ja saare keskosas võimsates mägedes. Esimesel autorendi päeval küll neid sõite ette võtta ei soovitaks ja ideaalne oleks kui kaasas rohkem kui üks autojuht, muidu jääb roolis olijal enamik vapustavatest vaadetest nägemata. Saare keskel on kenad männimetsad kus ka ohtralt ametlikke piknikuplatse, mujal tule tegemine on üldiselt keelatud.

Ja kui mägedes sõit enam probleeme ei valmista, siis võiks käia ka Fatagas (Playa de Inglesist otse üles e siis põhja poole), mis on tillukeste valgete majakeste, kitsaste tänavate ja väikese kirikuga külake. Kuna sealne piirkond on tuntud oma papaiakasvatuse poolest, siis saab sealt tänavakohvikutest imehead värskelt pressitud papaiamahla. Tasub proovida. Tee sinna külakesse kulgeb aga tohutu kuristiku serval, nii et kõrgusekartjatel ei soovitaks seda ette võtma hakata.

Lisan ka mõned pildid eelneva jutu illustreerimiseks: