Muljeid reisist Viru Reisidega Suurbritannias

Jõudsin eile hilisõhtul tagasi reisilt Suurbitanniast. Reis oli 10.-22.07.06. Alguses ei teadnudki, mida täpselt oodata, kuna olen lugenud väga erinevaid kommentaare. Aga mina isiklikult jäin reisiga äärmiselt rahule. Hea küll, igal pool võib probleeme ette tulla, ju meil siis vedas. Ja eks igal pool on inimesi, kes millegagi rahul ei ole. Nii ka meil. Aga mulle tundub, et sellised leiavad igalt poolt probleeme. Väljasõidud olid varased, aga palju maad tuli ju läbida ka. Sõitsime kokku 8200 km. Ja ma ei kahetse hetkegi, et ma just bussiga läksin. Meil küll bussijuhtidega probleeme ei tekkinud, nad ei jäänud kordagi hiljaks, olid alati heas tujus, abivalmis ja vastutulelikud. See ei olnud küll Viru Reiside oma buss(vabandan, ma ei tea, kas neil muidu on üldse oma buss, aga konkreetne oli tellitud Rakverest). Bussis oli hea konditsioneer, mis reisi alguses mõnda inimest häiris, kuna see tegi veidi tugevamat häält, aga Tiit ja Arvo (meid sõidutanud toredad bussijuhid) parandasid selle vea ära. Meie reisisaatja oli Merle, Anatoli tuli lennukiga Londonisse ja reisi lõpus lendas Londonist ära. Suurbirtannias oligi meie põhiliseks giidiks Anatoli, Merle alles õpib. Tempo objektide külastamiseks oli küllaltki suur, aga samas me sõitsime praktiliselt tervelt saarele ringi peale ja tähtsamad kohad nägime ära. Pealegi, kes tahab mingi kohaga pikemalt tutvuda võib seda ju alati hiljem teha. Sest sellise raha eest niipalju näha on ikkagi tore. Lisaks toimus meil väike linnaekskursioon Brüsselis ja mini euroopat külastasime ka. Kõik teadsid kohe, et toitustamist hinna sees ei ole ning selleks oldi valmistunud. Bussist sai kuuma vett(mis oli ikka täiesti tuline), umbes päevas kord oli lisaks tualetipeatustele ka toidupoe peatus. Ainult tagasitulles läks sellega halvemini, sest Poolas ja Leedus olid teeremondid ja ummikud, kus me kaotasime palju aega. Kuid see ei olnud kuidagi reisisaatja või bussijuhtide süü. Seltskond oli nagu seltskond ikka. Minul isiklikult kellegagi probleeme ei tekkinud. Mõningaid konflikte ikka oli, aga mida muud oodata, kui võõrad inimesed kaheks nädalaks kokku panna. Igaüks vaatab ju asju enda mätta otsast. Üldiselt, nagu juba enne mainisin, jäin kõigega väga rahule ja lähen teinekordki. Kõigega saab hakkama, kui ise positiivne olla. (Ja mina reeglina ei ole, tavaliselt olen suht kriitiline, juba see näitab midagi). Kindlasti on ka neid, kes sellel reisil käisid ja minuga nõus ei ole, palun väga. Kõigil on õigus oma arvamusele. Tänan Arvot, Tiitu, Merlet ja Anatoilit suurepärase kogemuse eest.