Proovireis Kreekasse

Proovireis Tallinn-Kreeka(Thessaloniki, Synthia ps,Olümpus)

kokku läbisime 6840 km kütet kulus 613,56 liitrit

väljasõit 09.07.2004 tagasi 19.07.2004

Osalejad:Kolm perekonda 6 täiskasvanut 1 laps (10 a)

Transport: Volkswagen transporter 9-kohaline.(2 kohta viskasime välja, et oleks ruumi magada ja toimis väga edukalt)

Eelarve:Kolmelt perelt kokku 9900 eeku (sisaldab kulutused küttele ja kiirteemaksud)

09.07.2004 Väljasõit kl 17.00 Raplast. Süda põksub, reisiärevus, ülev meeleolu... Mängime mõttega-kas hakata siidrit jooma või mitte...

kl 19.25 Eesti-Läti piir Põnev, põnev... Siidrit veel jagub...

kl 22.25 Läti-Leedu piir Keegi ei maga.. Siider sai otsa ja on lihtsalt põnev... Tankimine Marienpoles 42l-99 leedu raha

10.07.2004 kl 01.35 Leedu-Poola piir ahaa, arva ära kes magavad- õige- naised, lapsest rääkimata! Kõik kolm meest (juhti) on üleval...hm...

Varssavis eksisime ära ja väljasõit sellest linnast võttis aega 2 tundi. Keegi ei virisenud!

kl 07.40 hommikueine peale Varssavit 20 km.

Tankimine enne piiri umbes 100 km 67,92l-205.02 zlotti

kl 13.07 Poola -Tsehhi piir. Piirijärjekord 3 min. aina põnevamaks läheb...

kl 14.00 Tsehhi-Slovakkia piir. Kaks piirivalvurit istuvad röötsakalt pingil, mütsid viltu peas-ühel ühele poole ja teisel teisele poole. Palavus on vennikesed nii maha murdnud, et ei viitsita ennast pingilt püstigi ajada. Meie üllatunud nägude ja väljasirutatud passide peale lüüakse käega ja naeratatakse ülisõbralikult. Viimaks üks neist ikka suudab käega viibata-sõitke edasi.

ohoo, keegi võttis GIN-i kaasa.

kl 18.20 Slovakkia-Ungari piir Otsime ööbimist

kl 20.00 Pargime ennast Budapesti äärelinnas Doonau kaldale ja küsime kohalikelt luba telkide püstitamiseks. Üks lahke härrasmees ütleb, et pole probleemi,keegi ei kaeba ja kiidab Eestit, eestlasi taevani. Tahab kangesti meie maad külastada.Selgitab ja vabandab veel, et näed , täna neil ilm nii käest ära 25 kraadi sooja ainult... Uurib meie reisiplaanide kohta ja soovitab Jugoslaaviast ühe jutiga läbi panna. Kellegagi ei olevat soovitav rääkida ja peatuda ainult siis kui enam kuidagi muudmoodi ei saa. Ujume, vesi on nii mõnus ja maagamaa...

11.07.2004 kl 07.15 Podjom-Kreeka ootab! Budapestist veits edasi sai 2000 km sõidetud. Südame all säriseb varsti on Jugoslaavia piir...

kl 10.10 Ungari-Jugoslaavia piir Piirist läbi 10.23 Raplast Jugo piiri 2085 km Kohe peale piiri kargleb kari 10-1... aastasi jõmpsikaid. Suitsud ees ja räpased, aga üliõnnelikud millegi üle. Kihutame mööda. Tühi tee, autosid,nii minevaid kui vastutulevaid peaaegu polegi. Teeääres ainult põllud. Päevalillede meri, nii kaunis! Äkki muutume rahutuks, sest nii lage ja tühi on kõik. Bensukaid, mis muidu on tavalised nähtused, pole! Kilomeetrite kaupa tühja maad. Lõpuks suunab ümbersõit meid trassilt maha. Peame maksma kiirteemaksu 16 EUR-i. Selle raha eest saame sõita Novi-Sadini, aga mööda külavaheteid mis jätavad kõvasti soovida. Õnneks ei ole enam nii igav sõita, näeb ka külaelu -kõik tundub nii räämas ja lapitud, autod on mingid loksud, endine nõukogude venemaa ja eesti meenub, nostalgitsen!
Tankimine Novi-Sadis 70l-61 EUR-i

Edasi kulges nii jupike sõitu ja kiirteemaks 14 EUR-i jupike sõitu ja kiirteemaks 32 EUR-i jupike sõitu ja kiirteemaks 12 EUR-i Teed on sellised enamasti nagu meil Tallinn-Peterburi mnt-l (sõidad nagu trammiga)

Lõpuks kui Makedoonia piirini oli umbes 1 km, jäime politseile pihku, sest ületasime kiirust. Politseipatrullid on iga natsa aja tagant ja hästi halastamatud. Trahv 25 EUR-i. Trahv tuli maksta jugo rahas ja nii jäin mina ,koos oma mehe passiga, trahviroodu kuni teised, mõnisada meetrit edasi, rahavahetusse läksid. Oeh, selle asjaga ühel pool jõudsime kl 17.47 Jugoslaavia-Makedoonia piirile Palavus, metsik palavus (hiljem saime teada, et oli 35 kraadi sooja), meeletu piirijärjekord ja siis lõpuks laksab makedoonia piirivalvur meie passid vastu lauda ja ütleb: Estonia, sõrmega tagasisuunda näidates. Mitte muhvigi ei saanud aru. Küsimustele ei vasta keegi. Ei vene- ega inglisekeelsetele küsimustele. Kõik vangutavad ainult pead. Piirivalvuri kindlakäelisel juhendamisel pööratakse meid tagasisõidu suunda. Oeh, mis siis nüüd? Lõpuks üks Makedoonlastest poetab- no visa- ja kehitab õlgu. Jõuame nördinult Jugo poolele tagasi. Need ikka viitsisid selgitada, et enam jah, ei saa piirilt viisat osta. Nüüd saab viisat taodelda ainult Belgradis ja tööpäeviti. Mainisime vaikselt Bulgaariat ja piirivalvur noogutas innukalt. Bulgaariast saab...

kl 19.48 välkkoosolek, kas lüüa Kreekale käega ja tõmmata Horvaatiasse või jätkame jonni ja läbi Bulgaaria ikkagi Kreekat püüda. Kiire pilguheit kaardile ja otsustasime ühiselt- Läbi Bulgaaria. Lähimasse Bulgaaria piiripunkti on ju kõigest mingi 50 km-it. Tangime, sest ei tea millal jälle tankla leiame 51,01l-36 EUR-i. Sõidame umbes 30 km tuldud teed tagasi ja pööre paremale Kriva Feja poole.(Meil abimeheks atlas aastast 2002). Sõit kulges mööda kiira-käära teed ,mäest üles, kuni ühes mägikülas, mingite majade hoovis, tee justkui otsa sai!? Kamp küla noormehi kõõlutas ühe maja(mis oli vist baar või lausa diskoteek) uksel. Tihkasime siiski teed küsida ja lahke olemisega noormees viipas kruusasele teerajakesele maja küljel. Vaatasime võõristavalt, aga noormees julgustas ja lisas, et mõne aja pärast tuleb ühe monumendi juurest paremale pöörata. Pimenes. Alustasime oma mägimatka, teerada hoidis järjekindlalt kurssi ülespoole. Kohati oli tee justkui olematuks pühitud, ilmselt vihmaperioodi ajal. Kõlkusime kuristike kohal ja tõus ei lõppenud...Lõpuks oli nii pime nagu kotis. Suur õnnis tunne valdas kogu meie seltskonda kui lõpuks monumendini jõudsime ja paremale pöörates hakkas tee veidi allapoole kiskuma. Seda õnne polnud kauaks, sest järgmise kurvi tagant suunas mägirada jälle meid ülespoole...lõputu õudus, lõputuna tunduv teekond. Bussipimedusest kostus ainult vaikset oigamist ja aegajalt küsis keegi, et kas ikka veel üles... Ühel õnnetul hetkel kõlkusime kohas kus seda natukestki teed enam polnud ja raja kõrval seisis pimeduses, üks kiriku moodi asi, mille akendele kleebitud otsimiskuulutused(et läks mägedesse ja pole tagasi tulnud. -Või- Sai õnnetult hukka mägedes, avaldame kaastunnet!). Mõnel meist lõi hirm kõhu lahti. Ei ole naljakas! Kaks julgemat selli otsustasid eemalolevast onnist abi paluda. Muldvana majaperemees,( üllatus, üllatus) tahtis kohe kohvi ja veini pakkuda. Ei julgenud külalislahkusega kaasa minna, nii ta siis vangutaski pead ja ütles, et oleme jumalast mahajäetud paigas. Nüüd tuleb 15 km tagasi sõita ja hoopis vasakule hoida...Tema õpetuse järgi talitades jõudsime 12.07.2004 kl 01.20 Jugoslaavia-Bulgaaria piiripunktikesse. Piiril seisis üks väike auto, aga probleemiks tal saksa transiitnumbrid, millel kuupäev üle, misiganes. Meil paluti oodata. Küsisime, et kas kohvi võime keeta, õnneks lubati. Lõpuks võeti meid ette. Piirivalvur kohe küsima- mis kohvi joote? ahah, rootsi oma-ei kõlba. Mis suitsu teete? ahah, bond, trend, a kas marlborot ei olegi?, nii, nii. Nüüd tollimehe kord. Meie isiklikud kotid ja asjad tuulati ikka väga põhjalikult läbi. Aegajalt pani võpatama ainult tollimehe kullipilk ja küsimus eurod?, mis rohud kaasas?. Seisime seal nagu kari lolle lambaid segaste pilkudega. Nii tollimees kui ka piirivalvur vaatasid meid ja röökisid naerda, omavahel veel midagi kommenteerides. Lõpuks piirikas ütles, et ok ja jama selles, et juba kuu aega istub neil kinni üks eestlane kes narkotsi tahtis Bulgaariasse sisse vedada. Vot nii siis. kl 02.38 tõsteti shlagbaum ja saime Bulgaariasse sisse sõita. Enne teekonna jätkamist pidime maksma desinfektsioonimaksu 4 EUR-i ja teemaksu 13 EUR-i. kl 02.50 kõik makstud ja sõit võis alata....aga ei!.. järsku ilmus teepeale hobuste kari kes ei pidanud autot miskikski. Laveerisime vaikselt läbi ja ikka edasi Kreeka poole...Terve tee Kreeka piirini oli rahulik. Ei politseid, ei maffiat, ei miskit. Kõik magasid , ka meie reisiseltskond. Üleval ainult juht ja mina-kaardilugeja!

kl 06.19 Bulgaaria-Kreeka piir kl 06.28 piirilt läbi

JEEEEEE! ME OLEME KREEKAS!!!

kl 10.00 kämping Thessaloniki külje all Epanoni linnakeses. Puhkus algab...

Kreeka on täpselt nii ilus nagu räägitakse, kreeklased on ülimalt meeldivad ja lahked,kreeka toit maitseb jumalikult- kõik eelnev oli kreekat väärt! Ainus halb asi on see, et meie ei leidnud mitte ühtegi poodi kus saaks kaardiga maksta. Märgid on küll väljas, aga kassas teatatakse sulle resoluutselt "NO".

Tagasi tulime 42 tundi, ühe jutiga. Kogemuste võrra rikkamana ja läbi Sofia. Sofias on unustamatu vaatamisväärsus- mustlaslaager või linnak. Bulgaaria näeb veel jubedam välja kui Jugo- seda lihtsalt peab ise nägema! Olin nagu Alice Imedemaal- suu lahti, jälgimas ümbritsevat.

Tagasiteel,Ungaris , ühes bensukas sirvisime veidi uuema aastaarvuga atlast ja sealt näeme, et meie läbitud mägitee Jugos on punktiirike, mitte korralik tee nagu vanal atlasel. Lisaks saime teada, et kõlkusime 2 km kõrgusel.

VÄGA OLULINE! Tagasiteel , Jugoslaavias, Belgradist Ungarini on väga vähe tanklaid. Meil sai küte otsa täpselt tankuri kõrval, see asetses bensukas mis seisis vastassuunas ja sinna oli sissesõidukeeld. Eirasime kõiki liikluseeskirju ja tankisime. Meie suunal oli tankla alles 40 km pärast. Mu mees ütles seepeale vaid- Nigu Bingoloto jackpot!

Vot sedasi oli meil. Lähen iga kell uuesti!