Reisikultuurist (või -kultuuritusest)

Olen pikka aega jälginud Tripis kirjutajaid ja teemasid ja mõtlesin, et algataks lihtsalt mõttevahetuse eestlaste kultuurist reisimisel. Ütlen kohe algatuseks ära, et olen väga pikka aega ise turismis töötanud inimene ja lähemalt või kaugemalt olnud seotud paljude meie suuremate reisifirmadega. Sellest spetsiifikast lähtudes on minu põhirõhk muidugi grupireisijatel (ei ole vahet, kas siis tšarterlendudel või bussiga kuskil üheskoos sõites). Eriliselt nõutuks teevad mind muidugi need inimesed, kes siin väga halvustavalt võtavad sõna näiteks Tuneesia, Egiptuse või Türgi kohta. Et küll on inimesed jubedad, hotellid halvad, kohapealne teenindus ei kannata kriitikat jne jne. Olen ise käinud kõikides nimetatud kohtades ja mõnes isegi väga mitu korda ja ei ole kordagi kohanud ei nendes ega teisteski kohtades (sic! isegi Venemaal mitte), et minusse oleks halvasti suhtutud. Ju see asi on ikka väga inimeses endas kinni. Te kallid lugejad ilmselt ei usu milliseid kogemusi on mul olnud Egiptuses meie Eesti mehepoeagadega.... ja muidugi mitte ainult. Ka naisterahvad võivad käituda nii, et see ei kannata mingisugust kriitikat. Isiklikust pagasist võin tuua sellise näite: malbe ja vagur nooremapoolne naisterahvas, riigiasutuse töötaja, kellega on tulnud töiselt mitmeid ja mitmeid kordi kokku puutuda, kehastus Egiptuses hotellis ümber tõeliseks fuuriaks-kes nõudis hotelli peaadministraatorit, sest tema toas ei töötavat konditsioneer. Kui retseptsioonitöötaja viiskakalt vastas, et ta saadab proua tuppa kohe töömehe, kes vaatab konditsioneeri üle, siis sai sai muidugi terve fujaeetäis inimesi kuulda, kuidas tema-Euroopast tulnud inimesega niimoodi ei käituta, mingid mustad teenijad tema tuppa juba ei tule, kuidas vähegi normaalses hotellis oleks talle kompensatsiooniks ammu juba hotelli parimat sviiti pakutud jne. Kõik see toimus äärmiselt valjuhäälselt, koos ohtrate vandesõnade ja ähvardustega. Loo grotesksus seisneb selles, et tegelikult ei olnud tema toas konditsioneeril midagi muud viga kui see, et ka Egiptuses kehtib reegel, et iga asi töötab paremini, kui see sisse lülitada. Ja analoogseid situatsioone ja näiteid ma võiks tõepoolest tuua sadu. Olen vestelnud ka ühe kohaliku giidiga Türgis, kes on väga intelligentne ja sümpaatne inimene-tõeliselt haritud ja mitmekülgne, maailmas paljureisinud inimene. Mul oli väga kurb kuulda, kui ta mainis, et eestlased on ühed kõige raskemad kliendid. Ta rääkis , et soomlased on ka keerulised, sest nad joovad palju ja hakkavad laulma sellel ajal kui giid neile kohalikust ajaloost räägib (see on neile lihtsalt solvav), aga keegi peale eestlaste ei ole kohelnud teda nagu mingit alamat olendit-ta olevat arutanud bussijuhiga bussi ees eelseisva päeva marsruuti, kui tuli meesterahvas , kes viskas oma kohvri ta jalge ette maha ja andis vile ja peanoogutusega märku, et need bussipeale pandaks. Ja oli talle pihku surunud 1 dollari. Kui giid jäi üsna hämmeldunud ja arusaamatuses talle otsa vaatama, siis käratas too meesterahvas , et kas sinusugusele on üks dollar veel väike jootraha! Ma loen siinseidki kommentaare ja veendun üha enam, et tegemist ei ole mitte teiste maade jubedate teenindajatega, vaid meie endi armsate kaasmaalastega, kelle suhtumisest tuleb hoopis tagamaid leida. Ma imestan inimesi, kes kurdavad kui jubedad on Egiptuses ja Tuneesias need 3* hotellid ja ma tahaks küsida neilt alati , et kas te olete ööbinud 3* hotellis näiteks Londoni või Pariisi kesklinnas?
Kas on ikka nii, et ükskõik kuhu me läheme, et sealsed inimesed peavad ennast ja oma kombeid-tavasid muutma meie ülipeente härrade ja prouade pärast? Või läheme meie sinna ja peame kohanema nende inimeste kultuuri, kombestiku ja suhtumisega? See ei ole retooriline küsimus, vaid mind tõesti huvitab inimeste vastukaja.