Ei ole kaua aega Tripis käinud, äkki saan veel kasulik olla. Kuidas jaotada seda aega? Meie saabusime Mahéle varahommikul seitsme paiku ja viibisime 3 ööd. Neljanda päeva varahommikul suundusime La Diguele, kus olime järgnevad 2 ööd. 6. päeva õhtupoolikul sõitsime Pralinile, veetes seal järgmised 3 ööd. Viimased 2 ööd va terve päev taas Mahél. Lennuk tuli samuti öösel sealt tagasi. Käinuna veedaks ma rohkema aega Mahé-l ja La Diguel. Pralini jaoks piisab paarist-kolmest päevast, et näha ja käia huvitavamates kohtades. Pralinil tuleb kindlasti külastada orgu nimega Valle de Mai. Muidugi on seal ka veel kauneid kohti (vt minu reisikirja Seishellidelt http://www.trip.ee/node/36129#comment-190465). Mahéle tuleb juba tema suuruse (võrreldes ülejäänud Seishellide saartega) tõttu pühendada rohkem aega. Lisaks on sellel saarel mitmeid erinevaid matkaradasid, mida tasub läbida. Samas La Digue on küll pisike, aga sealne olemine oli sedavõrd tore, kus aeg liigub nii kiiresti kui sa ise J ja saar selline mõnus, tasub seal veeta rohkem aega. Seda enam, et saarele jõuab jalgsi ka tiiru peale teha, kusjuures on sel saarel mitmeid kohti, kuhu pääseb vaid jalgsi matkates mööda väikseid radu. La Diguelt, ka Pralinilt on võimalik võtta ka kalastus- ja lõbussõiduretki lähedalasuvatele väikesaartele.

Majutuskohtadest. Mahél peatusime me järgmistes hotellides: Anse Soleil Beachcomber – kõrvalises asukohas, väikese lahe kaldal olev 14 toaga hotell. Rand hotelli juures oli pisike ja armas. Tänu selle kõrvalisele asukohale, polnud seal ka väga palju rahvast. Rannas asus ka kohvik, kus valmistati vagagi maitsvaid roogasid. Ööbisime selles kohas vaid ühe öö, kuna broneerimisel tekkis väike segadus ja meie saabudes ei olnud omanikul meile kolmeks ööks majutust anda. Samas muretses ta meile sama hinna eest toa järgmisteks öödeks hotellis nimega: Lazare Picault – mäe küljele ehitatud majakestest koosnev hotell. Hotellil otseselt oma randa polnud, küll aga oli vaade lahesopile. Ka selle koha kohta ei saa ühtegi paha sõna öelda. Lazare Lodge – meeldis meile kõige rohkem. Väga väike hotell, vaid 5 tuba. Maja ehitusel ja siseviimistlusel on kasutatud vaid puitu, isegi akende puhul. Hotell asus mäe küljel keset kohalikku metsa. Lähima rannani oli vast umbes 500 meetrit. Terrassilt avanes vaade üle latvade eelmisele hotellile ja lahesopile. Inimesed kes seal töötasid ja ka omanikud olid väga meeldivad inimesed.

Kõik need hotellid asusid Mahé saare lõunaosas, kus oli tunduvalt rahulikum kui saare põhjaosas Beau Vallon-I piirkonnas.

Koht, mida ma ei soovitaks on hotell Fairyland. Hotelli kodulehel olevad pildid majast oli kenad, aga kohapeal vaadates oli see hoopis selline väsinud, ajahambast räsitud paik. Ümbrus oli aga väga ilus. Samas ilusaid randu oli ka mujal.

Pralini ööbimispaigaks olime endale broneerinud toa Colibri Guesthouse-is, aga kohale jõudes pakkus omanik meile sama hinnaga kohta kõrvalasuvas Chaletes Cote Mer. Ei teagi, mis oli tal selle pakkumise põhjuseks, kui üks oli lihtsalt tuba, siis teine suisa apartement. Mõlemad kohad asusid mere kaldal, randa kui sellist ei olnud, aga juurdepääs ookeanile täitsa olemas. Majakesi ümbritsev aed oli ilusalt õiterohke. Metsarada mööda oli hotell sadamast umbes 5 minutilise jalutuskäigu kaugusel. Kahjuks ei ole see rada kasutatav järelveetava kohvriga. Samas kui nüüd tagantjärgi mõelda, siis pingutus teed mööda minnes ja kohvrit mäkke vedades oli peaaegu sama kui oleks olnud käe otsas vedades.

La Digue – ööbimispaigaks Villa Authentique. Toad asusid väikestes majades. Kahe toa peale oli nn elutuba ja köök. Samas sai ka hotellis õhtusööki süüa. Ainuke viga selles hotellis oli vana elektrisüsteem. Korgid ei tahtnud sees püsida kui samaaegselt oli töös nii boiler kui ka konditsioneer.

Väga palju saab infot Seishellide ametlikult kodulehelt: http://www.seychelles.travel/en/home/index.php