Suurim nöörimiselamus?

Reisival inimesel on alati keskmisest suurem tõenäosus saada rahaliselt "lohku tõmmatud" ehk maksta millegi eest märkimisväärselt rohkem, kui on sellest saadav rahulolu. Mitmel pool arengumaades on turistide nöörimine lausa omaette industri, millele spetsialiseerumine võimaldab päris kenasti ära elada.

Rip-offijate kõige magusamad looduslikud areaalid on muidugi massturismi kaparajad. Sest pole ju mingit ohtu, et Colosseumi kõrval selle suurejoonelise amfiteatri pisikesi koopiaid võimsa juurdehindlusega ei ostetaks. Teine klassikaline rip-off teenus on pildistamised "kohaliku eksootikaga". Olgu see siis kaameli seljas (khm-khm, isegi üle elatud) või koos mõne muu kohaliku fauna vähem või rohkem eksootilise esindajaga (varaanid, papagoid jne). Seejuures on alati hea taktika kutsuda turistinimesed kõigepealt pildistama ja pärast selgitada, et asi loomulikult ka kenakese hulga va krabisevat maksab. Kohalik valuuta otsas? Pole hullu! Eurod ja dollarid kõlbavad meile sama hästi, seletab sõbralik, aga resoluutne murjan.

Aga kõikvõimalikke kasusaajaid leiab ka suurest massturismist kõrval. Pisemad sehkendajad ajavad enamasti küllalt ühesugust juttu oma suurest abivalmidusest ja very special price’ist. Viisakamal kujul röövimisi korraldavad aga näiteks autorendifirmad, kelle hinnad võivad vahest ka hästikindlustatud inimesed kukalt kratsima panna.

Ehk jagab reisiseltskond ka enda kogemusi, kus ja kuidas on reisil korralik hinnadünamo saadud?