Väga raske on neil inimestel,kes pole käinud Tais aru saada mis see on.Kui oled korra seal olnud ei taha kuskile mujale enam minna.See on nagu haigus,sõltuvus.Midagi tõmbab sinna aina uuesti.Mis see siis on?

Jõudes Taisse ja astudes maha lennukist muutub kõik-sa oled keegi teine.See õhk,need inimesed su ümber,palmid...Ma pole enam mingi plika(30), kuid alles siis kui ma käisin esimest korda seal unistuste paradiisis sain ma aru kui ilus ja eriline tunne on elu. Seal muutub kõik - sa unustad kes sa oled,sa lendad,sul pole probleeme, kõik on kaugel ja muretu! Kohad

PEALINN - ühe päeva võib ju olla,aga rohkem pole vaja -palavus ja saastus on võimatud.

PATTAYA - kui tahad paar päeva lõbutseda, anna tuld, aga rohkem ei soovita - õhk hall, pidev sumu, vesi must ja lõputult venelaste horde - rannas mängib vene tümps, kõrtsus laiavad tegijad venelased, isegi menüü on pigem vene keelne kui suomeksi.

PHUKET - midagi eksootilist ja erilist. Meeletu niiskus, mis päästab sind ka 50 kraadi kuumusest, vinged mudased kohalikud baarid, kus võetakse sind ühe õhtuga pereliikmeks, süüa seebimaitselist suppi ühest mollist inglasest mustkunstnikuga ja tähistada muldpõrandaga peldikuga (us tuleb vett ise potist peale kallata) räpases kõrtsus karaoket lauldes miljonärist vanahärra sünnipäeva.Kui küsisin temalt - miks ometi nii? Vastas ta et see on ära minek köigest ümbritsevast, laadimine, et oled keegi teine, saad elada teises maailmas, mis on hoopis teine, mis meid muidu ümbritseb. Phuketil võib vabalt rentida nädalaks tsikli ja kihutada metsikul kiirusel mööda pimedaid kurve all tumendamas kuristik - see tunne su sees ja see risk on nagu...igaüks peab seda proovima, sest kui kihutades mäest jookseb hirmust kogu su senine elu filmina su eest läbi, on sul sellest kõigest sel hetkel niivõrd suva,et sa tahad vaid lihtsalt OLLA. Segane jutt paljudele kindlasti,sest nii raske on seda seletada)

PHI-PHI SAAR: Kui su kõrval on sulle kallis inimene - mine kindlasti sinna. See on saar, kus astudes laevalt avaneb sulle saar filmist "Blue Lagoon" - paradiis. Astudes saarele mõtled - kas see on tõesti olemas? See helesinine ookean, pikad taevasse ulatavad nõtked palmid, üks külgkorviga mootorratas ainsa liiklusvahendina, pisikesed armsad baarikesed. Metsik ilu. Ahvid vabalt kõndimas. Käia tasub seal kindlasti ka sukeldumas ja seda õppimas. Seal tundub ,et olete kogu maailmas vaid kahekesi - ei näe ei kuule enda ümber teisi. Huvitav et isegi selline kuiv ja kõrk inimene nagu mina muutus seal teiseks - poleks iial uskunud end suutvat pealt vaadata, kuidas tai tüdrukut mu meest masseerivad, siis teda pesevad (kasutades nuustiku asemel ennast),samal ajal kui minuga sama tehakse. Kui ma sealt tagasi tulin ei uskunud ma seda, sest tundus, et see polnud mina, ma ei suuda ju seda, ma pole selline.

See TAI on seletamatu uimasti, mis viib su eemale raalsusest, olevikust ja tulevikust ning sa elad vaid seda hetke. Nädala pärast lähen uut kohta seal kaugustes avastama ja kui tagasi tulen (loodetavasti, kuigi mingi aja pärast on plaan seal poole aasta ringis olla) siis ehk kirjutan veel (see oli mu esimene kiri üldse, sest arvuti ja arvuti teel suhtlemine on minu jaoks võõras ja imelik)