Ei nohh maa iseenesest ju tore, aga see kuidas ikka eestlast annab tögada on ka lahe.Reisi alguse kohta ei saa midagi öelda.Tallinnast ilusti kenasti Helsingisse sealt viisakalt Bangkoki,reisisaatja oli ka vastas- nagu päris hästi.Siis paar päeva sai pealinnas veedetud mis oli ka tore iseenesest, siis aga jätkus sõit Pattayasse.Mis mind nagu enim hämmastas,et reisisaatja Pr.Tiina oli tõepoolest meeldiv inimene aga oma reissaatja tööd ta küll pädevalt ei teinud.Oli siis infotund kus reise saab osta ja muud olulised asjad saavad ära räägitud.Aga kas ikka said.Täiesti mainimata jäid sellised asjad, et kui läheme ekskursioonile Elevandi külla, siis sealt on võimalik hiljem osta pilte,mis meist vastavalt kohalikud olid teinud ja DVD-sid, samuti banaane elevantide söötmise jaoks ja ,et ega nagu ennem elevandi seljast maha saa kui raha ka oled andnud.Ma saan aru,et see on äri,aga inimesed ei tassi ju kuhugile metsa suuri hunnikuid rahasid.Kui oled juba reisi ostnud siis palju sa ikka oskad kaasa võtta kui söök juba ka sees?See võib tunduda pisiasi aga samas nagu peaks selliseid asju mainima.Paljud kes soovisid pilti osta pidid raha laenama.No ok see oli veel enam vähem.Aga siis teine eksursioon viis meid Põhja-Taisse.Ehk siis Kwai jõe ekskursioon.Hommikul korjati meid kenasti hotellidest üles,bussis kohad sisse võetud ja minekut.Kõigepealt bussi tagumises osas konditsioneer korralikult ei töödanud siis miskit laes olev plekk kolises nii mis jube.Puhta õhu asemel oli jube kütuse lehk sees,aga seal maal on ju palav -nagu õhku tahaks.Siis osad inimesed ei mahtunud ära ja nad pidid sõnaotseses mõttes kusagil augus konutama.Ehk siis bussi alumisel korrusel kus puudusid aknad ja resisisaatja mainis, et see on reis kus peate palju ise vaatama ja ise maad avastama,et rääkida tal suurt midagi pole.Aga mida sa vaatad kui sa kusagil kunkus oled kus aknaid pole?Ok see ka selleks aga see vaene buss ei suutnud ennast väiksemastki mäest üles vedada,jõudu lihtsalt polnud.Ja tänu sellel muuseas ,et buss nii vilests oli -meie päev ka täitsa tuksi läks.Oleks buss normaalselt sõitnud oleks kõik lõppend veel valges.Nimelt esimese päeva lõpp-punkt oli looduspargis kus me võisime supelda koskede all.Ja siis osad kes tahtsid said päästevestid selga panna ja vooluga kaasa minnes ujuda kuni meie ööbimiskohta, mis vastavalt asusid jõe peal armsates bambusmajakestes.Aga...Esiteks ütles giid, et jätke om asjad siia selle praami peale sellega me liigume edasi ka ööbimis kohta.enamus rahvast oli kose alla tõtanud kui järsku oli vaja ümer kolida uue praami peale.Rahavs oli kõik laiali tassiti jumal teab kelle asju.Siis järgmine möödalaskmine.Ok kes tahab hüpaku vette ja ujub ise ööbimiskohta aga see moment oli juba pime.Giidil puudus igasugune kontroll palju inimesi on vees, palju parves ja kas ikka kõik on?Sain küsida,et kaua ujume ja kus see koht siis on.Giid teatas,et nii 15-20 minutit ujumist ja nurga taga paremale ,kohe sinna esimeste majade juurde.Ujusime siis -osad jäid kohalikele kalameestele konksu otsa sest nii järsku läks pimedaks ja ei saand aru kus need oma spinnadega on.Siis enamus rahvast kes suutis grupis püsida ronis kalda peale,sest oli ju see nurga taga esimene paremat kätt.Aga seal polnud kedagi isegi valgustust mitte.Ronisime siis vette tagasi.Vahepeal läks nii pimedaks ,et isegi need erksad päästevestid ei andnud märku kas keegi on su kõrval, ainult inimeste hääled olid need mis kostusid.Kujutage ette kui te olete võõral maal, võõras veekogus te õieti ei tunnegi oma grupi inimesi.Siis hakkasime hüüdma keda teadsime, kas olete olemas.Aga me ei teadnud isegi palju meid on, polnud ühtegi paati kes meid oleks saatnud või turvanud.Ja me muudkui ujusime siis, vahepealsetele hüüetle üks naisterahvas enam ei vastanud,ta oli juba nii väsinud ja tahtis, et keegi kasvõi parvele võtaks ja osa aega käis ,kui see võimalik oli kalda servas.Ega muud midagi shoki sai.usun,et olime üsna kaua vees olnud kui siis ilmus mingi valgus,tuli välja et meie ööbismiskoht, aga hoopis oma 45 minutit olime ujunud ja mitte paremat kätt polnud see vaid vasakut.No siis meid ikka aidati kenasti veest välja.Ja põhiline mis siis giid ütles selle peale kui üks meesterahvas püüdis seletada,et see mis toimus pole normaalne,teatas ta,et mis paanika osakond see on.Tere hommikust mis mõttes?See suplus oleks võind ikka väga halvasti lõppeda. Nohh ja järgmine päev veel ringi vaatamist ja siis üritasime selle väsinud bussiga tagasi Pattayasse jõuda ,aega võttis aga asja sai. Ühesõnaga ma eeldan,et kui sa soojal maal lähed kuhugile ekskursioonile siis peab olema töökorras buss ja asi peab olema organiseeritud.Mitte nii,et pidevalt oli näha ,et kohaliku giidi ja meie reisisaatja vahel oli infosulg, rääkimata sellest , et meie päris tihti midagi muudatustest ei tednud.Neid puudujääke oli ikka piisavalt aga ma ei jõua seda siia ka kõike kirja panna.Ja jumal tänatud ,et ma 5* hotellis polnud, sest Kaks noort inimest ootasid pidevalt oma transfeeri ekskursioonidele minimaalselt 30 minutit ja maksimaalselt 1,5 tundi ja vahest neid lihtsalt unustati ära.Kas pole tore. Maa on ju iseenesest tore ja ehku võtavad need kellele see kiri on suunatud, ka midagi ette ,et taolisi ebamugavusi teised ei pea taluma. -Kirsti-