Ühe reisi lugu - Estour

Trip.ee vahendab meile e-maili teel saabunud üsna mõtlema paneva reisikirjelduse.

ÜHE REISI LUGU.

27.12.04.-07.01.05.

Sihtkoht: Egiptus, Sharm el Sheikh
Reisifirma: Estour OÜ
Reisisaatjad: Aita Sillar, Kristi Lehtla
Reisi maksumus: 26 155 EEK (1 täiskasvanu, 2 last).

27.12. Jõudsime kohale. Hotellil, mille nimeks reisivoucherite järgi Club Reef, oli ukse kohale kirjutatud Sharm Club. Egiptuse värk – ehk peabki nii? Igaks juhuks uurisime asja oma grupi reisisaatja Kristi käest. Vastuseks saime, et „See ongi seesama.“ Selge. Paraku selgus pisut hiljem, et päris nii see siiski ei ole. Ühtegi adekvaatset vastust küsimusele hotellivahetuse põhjuste kohta pole tänaseni saanud.

28.12. Kohapealsete ekskursioonide tellimine.

29.12. K.06.30. kohapeal toimuv ekskursioon – Aquascope ehk kaks tundi lahel läbipaistvate seinte ja –põhjaga paadiga. Vahva ju kalakesi ohutust kaugusest jälgida. Vastavalt kohalikele tavadele olime lastega tol hommikul valmis ootama. Omas mõttes nii pool tunnikest või vahest isegi terve tunni. Kuid kui juba pooleteise tunni möödudes ikka veel merereisile viivat bussi hotelli järele polnud tulnud, tekkis kerge kahtlus. Kohalike abiga saime ühendust meile pileti müünud Kristiga, kes ütles, et kuna ta polnud meie reisileminekus kindel ega olnud kuulnud minu lõplikku jah-sõna, siis läks meie asemel teine perekond. Mõtlesin elu üle järele, ettemakstud pilet näpu vahel, vaatasin oma uniseid ja ootamisest tüdinenud nooremaid pereliikmeid ja otsustasin, et praegu veel sõna võtma ei hakka. Aga see juhtum ja suhtumine pani juba mõtlema, et miski on paigast ära.

30.12. Kairo ühepäevane ekskursioon. Muuhulgas ka püramiidid ja sfinks. Kummalisel kombel kadus sfinksi juures silmapiirilt Estouri giid, kes oli seni olnud rohkem tõlgi eest. Mis teha. Tõlkisime. Saime hakkama. Õnneks ilmus giid mõne aja pärast taas välja ja elu oli jälle sama ilus nagu varem.

31.12. Reisikirjeldus Estouri kodulehel ja Narva mnt. 42 Estouri kontoris töötavate inimeste kinnitusel: vana-aasta õhtu programm, eesti artistid, pidulik õhtusöök, jõuluvana, kingitused (väärtus a´500 EEK; variant nr.1: puuviljavalik, pudel kohalikku veini, papüürus, kohalikud suveniirid, hõbeehted jm. jõuluvana valikul, variant nr.2: hinnasoodustus kohapeal tellitavatel ekskursioonidel). Kodust olid kaasa võetud pidulikud riided, kobedamad kingakesed jmt. vana aasta väärikaks ärasaatmiseks.
Kurb tegelikkus näitas aga nüüd oma tõelist palet: õhtupoolikul selgus, et oma hotelli jääda pole võimalik. Süüa ei pidavat saama. Võis jääda ainult 10 inimest. Seetõttu organiseeris Estour oma eestist pärit klientidele hotelli ette kaks bussi, mis pidid viima rahvad hotell Gardenia Plazasse pidulikule õhtusöögile. Tagasi saavat samade bussidega k.22.00 ja k.01.30. Enne busside väljumist käis meie toas külas „jõuluvana“, kes ütles, et õhtul peale kümmet läheb oma hotellis lahti pidu ja kingituste jagamine. Selge siis. Kümnesega tagasi.
Hotell Gardenia Plazasse jõudnud, ootasime pool tunnikest ukse taga õues ja veel tunnikese sees pidusöögi algust. Algas kauaoodatud-kaunikene siis lõpuks k.21.15. Rootsi laud, ruumis sadu inimesi. Nutvad lapsed, näljased inimesed, jätkuvalt hämmingus Estouri kliendid jpt.
Kümme minutit enne kümmet tõusid Estouri kliendid lauast, kuna 22.00 pidi oma hotelli tagasi viiv buss olema ees. Tohutu rahvamassi tõttu ei jõudnud enamus inimesi selle vähem kui kolmveerand tundi kestnud piduliku vana-aasta õhtusöögi vältel külmlauast kaugemale. Praktilise ja ettenägeliku inimesena (kes teab, kas täna enam kusagilt süüa saabki!) haarasin laualt saiakese, lõhetükikese ja lehtsalati ning sööstsin bussi poole. Hiljem selgus, et mu käitumine oli ainuõige. Tõepoolest – ei saanudki rohkem süüa. Vana-aasta õhtu šampusest ei julgenud mõeldagi. Hoidku selle eest!
Edasi. Tagasisõit oma hotelli. Bussitäis rahvaid tõsised, kurvad, mõtlikud. Lapsed nutavad. Kõlakad teemal nagu oleks jõuluvana vahepeal kuhugi ära eksinud ja ka kingitustega miskit halba juhtunud. Valitsevale meeleolule andis see igatahes kõvasti vürtsi juurde. Lisaks teadmatus edasitoimuva suhtes. Ja tühi kõht. Optimistlikumad grupiliikmed pakkusid välja võimaluse saata vana aasta ära näiteks bussis. Miks mitte! Egiptuse moodi Estouri abiga! Ikkagi teistmoodi kui Eestis.
Oma hotellis tagasi. K.23.00. Keegi ei teadnud, kas läheme nüüd laiali igaüks oma tuppa ja hommikul soovime üksteisele head uut aastat või tuleb ikkagi mingi üritus, siis ootasime kõik fuajees. Et mis värk on. Ja mis tulema hakkab. Samal ajal toimus fuajee teises otsas tõsine sõnavahetus Estouri kohaliku giidi ja jõuluvana vahel. Mingid probleemid kingitustega, jagamisega (kas üldse jagub?) jms. Oli vähemalt huvitav.

Poole tunni möödudes levis info, et liigutakse basseini poole. Tuld! Järgi neile! Aega veel pool tundi! Tassisime endale toolid-lauad, jõuluvana jagas lastele pulgakommi, minule lähemalseisvad inimesed jagasid minuga salatilehekest (lõhe ja saiake tulid hiljem). Mängiti võistlusmänge. Näiteks kumb võistkond kõige kiiremini 1,0 ja 0,75 l viina ära joob. Halastus! Inimesed polnud ju praktiliselt midagi söönud!
Jõuluvana hakkas kingitusi jagama. Osa lapsi said pehmed mänguasjad, täiskasvanud vesipiibud. K.01.30. küsisin jõuluvanalt, kus siis ülejäänud kingid on. Kas tõesti olime (lisaks minule veel üle kümne perekonna) 2004.aastal nii halvad lapsed olnud? Ja veel sellises kõrges vanuses?
Jõuluvana uuris asja ja ütles, et kahjuks täna rohkem kinke ei ole. Saate hiljem. Lapsed ka. Head uut aastat!
Läksime magama.

01.01.Esmakohtumine Aitaga (reisisaatja). Küsisin kaotsiläinud kingituste, ärajäänud vana-aasta õhtu, oma ärajäänud reisi eest makstud raha (110 USD) tagasisaamise kohta. Vastuseks kuulsin, et on olemas mitut tüüpi inimesi: sangviinikud, koleerikud, melanhoolikud, flegmaatikud ja vingviinikud. Viimased on siis need eestist pärit inimesed, kes külastavad Egiptust. Et muudkui vinguvad. Iseenesest päris huvitav lähenemine. Pöördusin siiski tagasi oma küsimuste juurde. Lubas uurida.
Samal õhtul 22.30-01.15 viibisid hotelli fuajees samalaadsete vingviinikute probleemidega kokku kuue perekonna esindajad. Minu isiklik tulemus: sain peale tõsiseid läbirääkimisi tagasi 110 USD ja ka kingitused. Jess!

Kinke järgmisel hommikul lahti tehes selgus, et lubatu asemel oli seal: üks kaelaehe (minule), kaks musta värvi küünlajalga (ühele tütrele), üks musta värvi puust kuju (teisele tütrele). Sel korral kerkis silme ette juba lause reisipakettlepingust „...Reisikorraldaja vastutab selle eest, et Reisija tellitud reisipakett vastaks kirjeldustele...“ Tegelikult oleks pidanud see lause mulle ilmselt varem meenuma. Ja lisaks veel „...Kui Reisikorraldaja on lepingust tulenevat kohustust rikkunud, peab ta rakendama kõiki endast olenevaid abinõusid, et anda raskustesse sattunud Reisijale viivitamatult abi...“

02.01.õhtul tuli meie tuppa Kristi, kes ütles, et tema meie eest enam võidelda ei suuda ja kutsus meid Naama Baysse Estouri kontorisse kohaliku juhiga rääkima. Läksime. Bussiga. Kaheksa inimest. Naama Bay tänaval kontori poole liikudes tuli Kristile telefonikõne, mispeale ta nutma puhkes ja meid edasi viimast keeldus. Appi! See tulek oli ometi kutse peale! Tulemus: üks inimene tormas tõeliselt vihasena linna peale, kolm suundusid omal käel kontorit otsima (hiljem selgus, et edukalt) ja ülejäänud võtsid takso ja sõitsid oma hotelli tagasi. Kohapealne ekskursioon Estouri moodi. Ei soovita kellelegi.

K.23.00. tuli Estouri kohalik esindaja ise meie hotelli. Rääkisime, küsisime, palusime selgitust, miks ei ole meie grupp saanud seda, mida lubati reisikirjelduses, mis voucheritel kirjas, mille eest maksime jm. Pean kahetsusega teatama, et kumbki reisisaatja selle jutuajamise juures ei viibinud. Tulemus: aastavahetusest ja pikast kinkide ootamisest pettunud lastele järgmisel õhtul tasuta kaks tundi lõbustusparki. 1:0 meie kasuks. Ei julgenud aga järjekordseid suusõnalisi lubadusi uskuda ja palusin seda kirjalikult. Mispeale tuli mul endal teha pisut reisisaatja tööd ja kirjutada valmis teade kogu grupi lastega peredele.

03.01.Lubatud lõbustuspark toimus/õnnestus/läks hästi! Mis sellest, et enda „väljapressitud“.

04.01.k.21.00 fuajees. Kristi uus info: haiguse tõttu ärajäänud kohalike ekskursioonide eest Estour raha tagasi ei maksa. Ka sel juhul mitte, kui haigestumisest on teatatud varem kui 24 tundi enne reisi toimumist. See teave oli üllatuseks, kuna meie grupist haigestus palju inimesi, eriti lapsi. Pealegi oli meile varem teatatud, et sellistel puhkudel makstakse raha tagasi. Asi tundus kahtlane. Helistasin kohalikule Estouri juhile. Tulemus: sain oma raha tagasi 100%. Teistel kahjuks nii hästi ei läinud.

  1. ja 06.01. Rahu ja vaikus. Reisisaatjad reisil s.t. silmapiirilt kadunud. Õhtud enda päralt. Päev mõnus.

Lõpetuseks väljavõte Estouri koduleheküljelt: „...Ärge tekitage endale probleeme, kõik tekkinud probleemid aga püüdke lahendada koos meie esindajaga kohapeal...“.
Siit moraal minule ja ka teistelegi Estouriga rahulolematutele (eks)klientidele.

Head ja paremat reisikogemust kõigile lugejatele,

Ülle Suur